– Kas sa uue Akadeemiakese artikleid oled juba klikanud?
– Eips, midagi normi ka vä?
– Jaa, kas sa teadsid, et Kadrinas on kunagi pesupulbrit tehtud?
– Vauu! :D Ma poleks küll selle peale tulnud! Millist brändi seal siis tehti? Arieli?
– Bio-Esti otse loomulikult. Aga ka kingakreemi. Et ikka oleks, mida maha pesta)
Akadeemiakese värske numbri töid lugedes sain teada, et seda eelnevat mõttevahetuse vormi nimetatakse küsimusjärjendiks. Milliseid vorme võtavad küsimusjärjendid msn-i suhtluses, saate lugeda Tuuli Kamsi uurimusest. Ka Facebooki keel ja selle edastamine klaviatuuri kaudu on teemaks veel ühes selle numbri töös – Grit Arro on selle autoriks. Riin Olvet on jällegi teinud ära pika avastusretke oma kodukoha ajalukku ning tema reisist saate lugeda uurimusest, mis annab ülevaate Flora keemiatoodete tootmisest Kadrinas. Ehk saab mõni noor lugeja sellest indu ja loob oma kodukohta ka ühe eduka ettevõtte! Rubriigist „loodus ja mida sealt seest leida võib“ pakume teile seekord kahte uurimust. Kui need lugeda võtate, saate teada inimsilmale nähtamatutest, aga meid kõikjal saatvatest kaaslastest – bakteritest ehk mikroobidest ehk pisilastest. Kaege, millised neist elavad Tannar Tindi koolis Kohilas. Kristin Lisette Jõgistet on jällegi huvitanud, mida arvavad tema kodulinna Pärnu inimesed ravimtaimedest. Oma tööle on ta andnud kaalu meditsiinitöötajate kommentaaridega. Pakkuge, milline on pärnakate kõige popim ravimtaim? Aga see pole veel kõik: Maia Luhamaa on tükkideks lammutanud ja üksipulgi vaatamiseks välja pannud Õhtulehe ja Maalehe ajakirjanike kirjatehnika. Ei, see pole uurimus komavigadest, vaid hoopis sellest, kuidas elu kirevust ja tundeid sõnadesse panna ja seeläbi lugejale edastada.