C. Bukowski „Naised“ ja O. Ruitlase „Naine“ tegelaste võrdlus

Arhiiv


C. Bukowski „Naised“ ja O. Ruitlase „Naine“ tegelaste võrdlus

Laura Porovart
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM Klass: 11 Juhendaja: Helgi Tering Uurimistöö on osalenud eesti kirjanduse olümpiaadil ning sai seal 11.-12. klasside arvestuses I koha.

Käesolev uurimistöö võrdleb ja analüüsib Charles Bukowski romaani „Naised“ ja Olavi Ruitlase romaani „Naine“. Mind on kaua aega paelunud meeskirjanike loomes naiste kujutamine, kuna naisena ei tea ma veel isegi, kes täpselt olen, ning eriti põnev on lugeda meeste arutlusi selle kohta, kelleks nad naisi peavad. Teiseks vastanduvad mõlemad romaanid – Charles Bukowski „Naised“ ja Olavi Ruitlase „Naine“ – hea käitumise tavadele ja kuuluvad pigem teoste hulka, mida kohustusliku kirjanduse nimekirjast ei leia. Seda esmalt ebaviisaka keelekasutuse ja teiseks esmapilgul väärastunud eetika tõttu. Seega tundsin, et just nende teostega tahangi töötada. Henry Charles Bukowski ja Olavi Ruitlane, kaks isepäist enesekeskset kirjanikku oma rõveda keelekasutuse ja misogüünse maailmavaatega kohutasid mind esmalt. Teemasse süvenemine aga avas tekstid hoopis teistelt tasanditelt ning pakkus peagi põnevaid ja silmaringi avardavaid teemasid ning küsimusi ja võimalusi neid laiemalt käsitleda.

Töö koostamisel kasutasin peale põhiteoste nais- ja meesuurimuste ajakirjas Ariadne Lõng ilmunud artikleid, millest enam tähelepanu pöörasin S. B. Ortneri artiklile, peale selle toetusin ka kirjanike antud intervjuusid ja biograafiat. Lisaks toetusin erinevate antropoloogide teostele, kellest toon välja P. Bourdieu’ ja S. de Beauvoir’i.

Käesolev töö on jaotatud kahte suuremasse osasse, millest ühes käsitlen meeskirjanike ja meestegelaste kujunemislugu ja nende suhteid naistega. Teises analüüsin naise ja mehe vahelist armastust kui looduse ja kultuuri vahelist sümbioosi, milles toetun Sherry B. Ortneri artiklile. Seejärel vaatlen mõlemas teoses kujutatud keha ja sellega tekkinud probleemi, kas naine on nendes teostes pigem objekt või subjekt.

Uurimuse põhieesmärk on esmalt uurida, miks käsitlevad mõlemad kirjanikud naistegelasi ja suhteid nendega just sel viisil, nagu nad seda teevad, ja kui palju on seda mõjutanud keskkond. Teine eesmärk on uurida, kas ja kui palju on vaadeldavates romaanides muutunud mehe-naise ühiskondlik vahekord ja kui palju see allub S. B. Ortneri eelnevalt mainitud teooriale, ning sellest johtuvalt lahendada mõlemat romaani lugedes tekkinud küsimust, millisele tasandile keha asetatakse.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.