Eestis on haridus lastele kohustuslik seadusega määratud vanuseni. Haridus paneb aluse rahvale ja riigile, keelele, kultuurile. Seetõttu on oluline, et hariduse kvaliteet oleks kõrge ning iga laps, kes kooli astub, lõpetab selle võimalikult heade tulemustega ja laia hulga teadmistega. Meie ühiskond räägib meile, et iga inimene on eriline, omamoodi, kuid koolis hinnatakse kõiki õpilasi ühe mõõdupuu järgi. Kui ise põhikoolis õppisin, ütlesid õpetajad tihtipeale, et poistele on tavaliselt mõni teema või isegi aine kergem. Selge paistis olevat ka see, et poistel on koolis käitumisega rohkem probleeme ning et tüdrukud on hoolsamad ja kohusetundlikumad. Kuid minu enda klassis olid põhikoolis just poisid need, kes kõige paremini õppisid. Seetõttu ei uskunud ma kunagi seda, et sugu võiks mängida rolli õpilase õppeedukuses.
Sellest hoolimata huvitas mind see teema ning gümnaasiumis tundus mulle, et tüdrukutel on tihedamini kodused tööd tehtud ning et nad on hindelisteks töödeks rohkem kui poisid valmistunud. Põhikooliosas aga tundus mulle, et poisid on alati tüdrukutest käitumiselt arengust veidi maas – ise põhikoolis käies ma seda loomulikult tähele ei pannud, kuna olin klassiõdedega sama vana – ning mind hakkas huvitama, kas õpilaste sugu mängib ka nende õppeedukuses rolli.
Teemat uurima asudes selgus, et sellel teemal on tehtud mitmeid uuringuid ja uurimistöid ning absoluutset tõde ei paistnud kuskilt. Otsustasin enda koolis, Puhja Gümnaasiumis, teha uuringu, et välja selgitada, kas põhikooli õpilaste õppedukus erineb olenevalt õpilase soost. Seadsin endale ka hüpoteesi, milles väitsin, et Puhja Gümnaasiumi põhikooliosas on tüdrukutel paremad hinded kui poistel. Küsitlesin ka õpetajaid, et saada aimu nende arvamustest ja vaadetest teemale.
Artikli täisversiooni leiad PDF failist.