Puhtad, reostamata jõed on eluks vajalikud loodusressursid tervetele ökosüsteemidele ja miljarditele inimestele. Nad on elupaigaks lugematutele organismidele, aidates kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Kui jõgede puhtust ei kontrollita, siis võib see endaga kaasa tuua liigirohkuse vähenemise. Jõe reostumisel võivad veeringe kaudu saasteained jõuda ka joogiveevarudesse. Käesolevas töös vaatluse all olev Pärnu jõgi on väga suure tähtsusega ümbritsevale piirkonnale ning selle korrashoid on oluline väga paljude elusorganismide heaolu tarbeks, mistõttu on oluline jõe puhtust kontrollida.
Antud töö eesmärgiks on hinnata suurselgrootute järgi Pärnu jõe ökoloogilist seisundit. Töös kasutatakse hinnangu andmisel mitmesuguseid bioloogilisi indekseid. Leitud tulemused annavad aimu võimalikest probleemidest Pärnu jõe erinevates lõikudes. Lisaks saab võrrelda tulemusi teistes Eesti jõgedes tehtud uuringute tulemustega. Võrdluse põhjal saab anda hinnangu Pärnu jõe seisundile.
Töö on jaotatud kaheks suuremaks osaks. Töö esimene osa on teoreetiline, kus käsitletakse vee kvaliteedi definitsiooni ja komponente. Samuti tuuakse välja erinevaid indeksite kasutamise meetodeid, mille abil teostatakse Eestis pinnavee seisundi uuringuid.
Töö teine osa on praktiline, kus esmalt kirjeldatakse uurimismetoodikat – proovide võtmist ja nende analüüsimist. Kirjeldatud on kõik proovivõtukohad koos põhjendustega, miks just antud kohad valiti. Seejärel analüüsitakse saadud andmeid. Uuritakse ja kirjeldatakse proovides leidunud taksoneid. Lõpuks leitakse väärtus erinevatele bioloogilistele indeksitele, mille järgi saab teha järelduse Pärnu jõe puhtuse kohta. Saadud tulemust võrreldakse teiste Eesti jõgede tulemustega ning tehakse järeldus Pärnu jõe suhtelise puhtuse kohta. Kõige selle põhjal tehakse lõpuks järeldus, kas kasutatud meetod on sobilik Pärnu jõe puhtuse hindamiseks või mitte.