Kliimamuutus (eriti selle soojenemise aspekt) ja ilm on inimestes tekitanud palju küsimusi. Nendele küsimustele võib saada vastuseid, kui uurida puude aastarõngaid. Nende võrdlemine varem tehtud kliima ja ilma andmetega annab teadlastele vihjeid, mis on juhtumas praegusel ajahetkel ja mis võib juhtuda tulevikus.
Töö autor valis selle teema, sest talle on see teadusala juba aastaid huvi pakkunud ja ta tahaks seda ala paremini tunda. Autor tahab rohkem teada saada puude aastarõngaste olemusest ja nende kasutamise võimalustest, avardada nii enda kui ka lugejate silmaringi.
Uurimistöö analüüsib dendrokronoloogilisi andmeid Järvselja looduskaitse alal olevate puistute põhjal, et leida aastarõngaste, sademete hulga ja temperatuuri muutuste vahelisi seoseid. Sealsed puistud on mitu aastat olnud EMÜ (Eesti Maaülikool) huvialas, seal on andurid nii õhu koostise, mulla happelisuse ja niiskuse kui ka muude kasvutegurite uurimiseks.
2018. a sügisel tehti välitööd, mille raames koguti puiduproovid, mis puhastati ning seejärel sisestati kogutud andmed arvutisse ja hakati neid seostama EMÜ varasemate uuringutega.
Töö peamised teoreetilised allikad on sarnasel teemal kirjutatud magistri- ja bakalaureusetööd ja ka A. Läänelaiu põhjalik konspekt dendrokronoloogia kohta.
Uurimistöö esimeses peatükis antakse ülevaade dendrokronoloogiast kui teadusharust ja aastarõngaste olemusest. Teises peatükis selgitatakse, mis on Järvselja looduskaitseala ning milles seisneb selle tähtsus. Kolmas peatükk on töö empiiriline osa, kus kirjeldatakse töö metoodikat ning esitatakse töö tulemused.