TSIPROFLOKSATSIINI LÜHIAJALINE MÕJU BAKTERITE ÜLDARVULE REOVEEPUHASTUSE MUDELSÜSTEEMIS

Uurimistöö teemavalikul sai otsustavaks teema aktuaalsus. Üha rohkem räägitakse antibiootikumide mõjust looduskeskkonnale ja suurenevast antibiootikumiresistentsusest, millest on saanud oluline globaalne probleem. Alates esimese antibiootikumi avastamisest on neil ravimitel olnud tähtis roll loomade ja inimeste ravimisel erinevatest bakteriaalsetest haigustest. Antibiootilised ühendid satuvad põllumajanduse ja inimeste kaudu reovette. Loomakasvatuses kasutatavad suured antibiootikumikogused viivad uute resistentsete bakterite tekkeni ning need võivad levida edasi ka inimestele. Mitmed mainekad organisatsioonid (Maailma Terviseorganisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Maailma Loomaterviseorganisatsioon) on välja töötanud tegevuskava mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks.

Teisalt on keskkonnasäästliku reoveekäitlemise üks aluseid bioloogiline puhastus, milles mängivad olulist rolli bakterid, kelle elutegevuse tulemusena väheneb heitvee keskkonnaohtlikkus. Kuna reovette satub üha enam antibiootilisi ühendeid, siis on tõenäoline, et need mõjutavad reoveepuhastites elavate bakterite elutegevust. Kõrvutades kaht eelnevat fakti – suurenenud antibiootiliste ühendite hulka reovees ning reoveepuhasti tööd –, soovis autor uurimistöö käigus analüüsida, kuidas mõjutab reovette sattunud antibiootikum vee puhastamist.

Töö eesmärk oli luua mudelsüsteem, mille abil saaks hinnata konkreetse antibiootikumi (tsiprofloksatsiini) mõju kindla bakteritüve üldarvule sünteetilises reovees selle puhastamise käigus. Juhul kui mõju üldarvule on selgelt olemas, siis hinnata ka reoveepuhasti töö efektiivsuse muutust selle mõju taustal.