Eesti rannikuvee üldlämmastiku ja –fosfori sisaldusest

Me elame ühe enim reostunud mere, Läänemere ääres. Olen alati soovinud teada saada, milline on selle haruldase riimveelise elukeskkonna tervislik seisund ja suutlikkus probleemidega toime tulla. Teisisõnu soovisin ma uurida merekeskkonna seisundit. Teema lõplikul valikul sai määravaks võimalus osaleda Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi igapäevatöös – käia merel seireproove kogumas ning osaleda veeproovide laboratoorsel analüüsil.

Vesi on levinuim aine Maal ja pealtnäha on ta kõikjal ühesugune, kuid ometi erineb vee keemiline ja bioloogiline koostis piirkonniti väga oluliselt. Eriti mõjutavad merekeskkonna seisundit lämmastiku- ja fosforiühendid, mis on veetaimede olulised toitained. Töös püüan leida vastuseid küsimustele, kas Eesti rannikuvee lämmastiku- ja fosforisisalduses oli 2014. aastal erinevusi võrreldes 2013. aastaga ning kas 2014. aastal oli muutusi toitainete sisaldustes võrreldes pikaajalise keskmisega. Selleks püstitasin kaks hüpoteesi.

1. 2014. aastal vähenes Eesti rannikuvee üldlämmastiku ja -fosfori sisaldus 2013. aastaga võrreldes.
2. 2014. aastal vähenes Eesti rannikuvee üldlämmastiku ja -fosfori sisaldus pikaajalise skaalaga võrreldes.

Töö jaguneb kaheks osaks. Esimeses, teoreetilises osas, antakse kirjanduse põhjal ülevaade rannikuvee kvaliteeditüüpidest ning kvaliteedielementidest. Teises, empiirilises osas, kirjeldatakse uurimisalasid, antakse ülevaade veeproovide kogumise ning üldfosfori ja üldlämmastiku keemilise analüüsi metoodikatest, esitatakse uurimistulemused, arutatakse nende üle ja tehakse järeldused.