Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6. ja 10. klasside õpilaste aususe uuring

Loovtööks on autor valinud õpilasuurimuse, kus keskendutakse aususe olemusele ja antakse ülevaade valetamise psühholoogiast. Õpilasuurimus käsitleb Miina Härma Gümnaasiumi (MHG) õpilaste ausust, mida mõõdetakse siiruse skaala abil.

Autor valis selle teema, kuna inimeste ausus on hetkel ühiskonnas väga oluline teema. Ausust on väga huvitav ja samas ka keeruline uurida, sest tihti mõeldakse, et ebaausad on ainult mõned üksikud inimesed, kuigi reaalsus on hoopis midagi muud.

P. Bronson & A. Merrymann (2009) viitavad laste valetamise uurijale Talwarile, kelle uuringute kohaselt need lapsed, kes on head valetajad, saavutavad akadeemilistes testides häid tulemusi. Mitte seetõttu, et nad testis valetaksid, vaid et valetamine eeldab nii head kognitiivset võimekust kui ka sotsiaalseid oskusi. Kirjutises rõhutatakse, et valetamine küll seostub intellektiga, aga sellega tuleb kindlasti tegeleda.

Siinse töö eesmärk on leida vastus küsimusele, kas ja kuidas sõltub ausus vanusest ja/või soost Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6. ja 10. klasside seas.

Antud teema on tähtis, kuna ausust on alati väärtustatud ja see on üks olulisemaid väärtusi, mis inimesel võib olla. P. Bronson & A. Merrymann (2009) on toonud välja, et juba kaks kümnendit peavad vanemad ausust oma lastel kõige soovitatavamaks iseloomu seadumuseks. Teisalt võib öelda, et enamik inimesi on kokku puutunud valetamisega ja ebaaususega. Selle tõttu on vajalik olla sellest teadlik ja teadvustada, kui tähtis on ausus kui väärtus inimestele. Mõistes ka nn halle alasid, on meil võimalik teha teadlikumaid ja ka paremaid valikuid.

Autor koostas testi ise nii eesti kui ka inglise keeles, saades inspiratsiooni H. J. Eysencki isiksuse testist, milles sisaldub siiruse skaala.