Suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ökoloogia ja looduskaitse

Arhiiv


Suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ökoloogia ja looduskaitse

Laura Tammiste
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM Klass: 11. klass Juhendajad: Hendrik Meister (Tartu Ülikool) ja Saima Kaarna Uurimistöö osales 2014.a õpilaste teadustööde riiklikul konkursil.

Tänapäeval muutuvad üha aktuaalsemaks looduskaitset puudutavad teemad, sest toimunud järsud muutused keskkonnas (suurtööstuse areng, linnastumine, tehnoloogia ja majanduse areng) on mõjutanud loodust pöördumatult. Inimene on muutnud Euroopa maastikupilti suurel määral põllu- ja metsamajanduse ning elukohtade rajamisega. Seetõttu on järele jäänud vähe alasid, kuhu inimese mõju ei ole ulatunud. (Van Swaay et al, 2010) Samas on palju inimeste loodud piirkondi, mis on saanud mitmetele liikidele oluliseks elupaigaks. Sellised poollooduslikud alad vajavad inimese pidevat sekkumist, et säilitada liikide elupaiku ja nendest aladest sõltuvaid liike.

Liblikaliikide peamised ohud on van Swaay et al (2010) andmetel põllumajandusarenguga kaasnenud uuendused, mis mõjutavad 90% ohustatud liikidest, ehitustegevus (mõjutab 83% ohustatud liblikatest), aina suurenev pestitsiidide kasutamine (80%), põllumajandusmaa kasutamise lõpetamine ja selle majanduse muutmine (65%) ning liigi elukohtade kadumine ja killustatus üksteisest (83%). Liblikate arvukus ja levik kahanes 20. sajandil järsult eriti LääneEuroopas, kuid selle sajandi esimese kümnendi jooksul on kahanemine vähenenud, sest liblikapopulatsioonide säilitamiseks on kasutusele võetud kaitsemeetodeid. (Van Swaay et al, 2010)

Uued põllu- ning metsamajanduse võtted, kus ei kasutata enam traditsioonilisi viise põllu- ja metsamajanduse ülalpidamiseks, on muutnud tekkinud alade iseloomu, liigikooslust ning keskkonda. Tänapäeva põllumajandus erineb traditsioonilisest põllumajandusest üha suurenevate põllupindalade poolest. Seetõttu kasutatakse aina võimsamaid traktoreid ning kombaine varem kasutatud sirbi, vikati ning reha asemel. Samuti kasutatakse rohkelt taime- ja putukamürke ning muid kemikaale, et tõsta saagi produktiivsust. Liblikate kauaaegsed elupaigad on järsult muutunud kunagistest väikestest niitudest suurteks mitmekümne-hektarilisteks põllumaadeks, kuid enamjaolt sellised alad paljudele liblikatele elupaigaks ei sobi. Ka metsamajanduse uued võtted muudavad metsa aina tihedamaks (vähem valgusrikkaks), kõrgemaks ning metsaaluse mullakihi kuivemaks ja seega paljudele metsas elavatele liblikatele ebasobivaks elupaigaks.

Liigi kaitse efektiivsus sõltub sellest, kui hästi teatakse liigi talitlust ja eluviisi ehk ökoloogiat. Seega enne, kui tahetakse organismi kaitsta, tuleb lähemalt tutvuda kaitstava organismi ökoloogiaga, sest muidu ei pruugi kaitsemeetmetel olla piisavat mõju. Samuti ei pruugi valed kaitsemeetmed liigi säilitamisele mõjuda või võivad mõjuda halvasti, nii et liblikapopulatsioon võib hoopiski välja surra. Kuna eri regioonides olevad populatsioonid erinevad üksteisest, ei saa ühe riigi või regiooni infot teisele üle kanda. Seega tuleb igas piirkonnas teha eraldi katseid seal elavate populatsioonide isenditega. (Primack et al, 2008) Liblikad on olulisel kohal igas ökosüsteemis, kus nad on tähtsad taimede tolmendajad ja oluline toiduallikas teistele liikidele. Kuna liblikad on lühikese elueaga, siis reageerivad nad keskkonna mõjudele kiiresti ning seetõttu on nad arvestatavad indikaatorid elupaiga olukorrale. (Settele et al, 2008)

Suur-mosaiikliblika arvukust Euroopas on hinnatud 1999. aastal vähenevaks keskmiselt 20 kuni 50 protsendi võrra ning liblikaliik on seetõttu kantud Euroopa ohustatud liikide hulka (Van Swaay & Warren, 1999). Liblikas on välja surnud Belgias ja Luksemburgis ning Lääne- ja KeskEuroopas asuvates elupaikades jätkub liigi arvukuse kahanemine (Van Swaay et al, 2010). Suurmosaiikliblika ökoloogiast Eestis teatakse veel üpris vähe, kuid täiendav info liblika kohta on vajalik liigi kaitse planeerimisel. Näiteks on vähe teada suur-mosaiikliblika toidutaime(de) kohta Eestis, kuid toidutaimed on üks oluline aspekt liblikate arengus ning sellest tulenevalt ka nende levikul ning elupaiga sobivusel. Samuti ei ole palju teada suur-mosaiikliblikale avalduvate ohtude kohta Eestis.

Sellest tulenevalt püstitati töös järgmised uurimisküsimused:
• missugune on suur-mosaiikliblika seisund mujal Euroopas ja missugune Eestis,
• millised on suur-mosaiikliblika peamised ohud Eestis,
• milliseid kaitsemeetmeid on suur-mosaiikliblika kaitseks mujal Euroopas kasutatud ja millised kaitsemeetmed võiksid seega toimida ka Eestis,
• liigi ökoloogia ühe eripärana tahetakse välja selgitada suur-mosaiikliblika peamine toidutaim Eestis.