Rinnavähk ja Tarvastu Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus sellest

Aina rohkem on naisi, kes haigestuvad rinnavähki ning avastavad selle enda jaoks liiga hilja. Nii juhtus ka minu emaga. Rinnavähi avastamise hetkel oli vähk juba kolmandas staadiumis. See on ka üks põhjustest, miks ma just selle uurimistöö teema valisin.

Rinnavähk on globaalne probleem, mis aina süveneb. Igal aastal diagnoositakse maailmas umbes 14,1 miljonit uut vähijuhtu (Worldwide cancer incidence statistics, cancerresearchuk.org). Naiste puhul on sagedaseimaks vähivormiks rinnavähk (moodustades 25,2% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest) (Worldwide data, wcrf.org). Iga aastaga rinnavähki haigestunute arv tõuseb. Kuna on nii palju naisi, kes avastavad vähi liiga hilja, siis tekib küsimus: kas neid ei ole sellest teavitatud?

Oluline on uurida noorte teadmisi rinnavähi kohta just sellel põhjusel, et on avastatud niivõrd palju vähihaigeid, kellel on vähk väga kaugele arenenud ja seda on raske ravida. Mida varem ollakse sellest ohust teadlik, seda suurem on võimalus, et vähk avastatakse õigeaegselt. Seetõttu käsitlesin oma uurimistöös Tarvastu Gümnaasiumi õpilaste teadlikkust rinnavähist. Tahtsin uurida, kui palju nad sellest teemast teavad (rinnavähi põhjustest, diagnoosimisest ja ravist), ning oma küsimustikuga ka rinnavähile tähelepanu juhtida. Minu hüpotees oli, et õpilaste teadlikkus rinnavähist on madal, ehkki eeldasin, et neiud on selle teemaga rohkem kursis kui noormehed. Koostasin küsimustiku, millele vastasid Tarvastu Gümnaasiumi 9.–12. klassi õpilased.