Toimetaja kaassõna

Kas Eestis toimub üheksanda mai paiku rohkem kuritegusid kui jõulude ajal?

Millised naised meeldivad Olavi Ruitlasele ja milliseid eelistas Charles Bukowski?

Kas Eestis saab varsti emakakaelavähi vastu tasuta vaktsineerida?

Keda nimetatakse peajalgseteks ja kuidas on need elukad seotud laste arenguga?

Kas Tartu Annelinna gümnaasiumi õpilased teavad, mida tähendab brutopalk ja mida nad peavad tegema pangakaardi PIN-koodidega, kui nad on need kätte saanud?

Kas edu pranglimises ja matemaatikas käivad käsikäes?

Ja kui suur töö on ühe kirjandusteose tõlkimine ühest keelest teise?

Kas üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata? Vot seda viimast Akadeemiake küll ei tea, aga eelpool toodud küsimustele leiab vastuseid meie vastsest talvenumbrist, kus seitse uurimistööd toovad teieni nii sotsiaaliat, humanitaariat kui reaaliat.

Maria-Helena Rahumets on vaadelnud seda, kuidas on omavahel seotud tähtpäevad (loe: vabad päevad) ja alkoholi tarbimisest põhjustatud  kuritegevus. Ükskõik, mida räägib Jevgeni Ossinovski või Tarmo Noop, numbrid paraku ei valeta. Põletav ja aus töö.

Sotsiaalia valda liigitub ka üks ütlemata tore uurimus, teostajaks Pille Markov. Töö on sellest, kuidas eri vanuses lasteaialapsed inimest joonistavad ja kuidas selle põhjal lapse arengut hinnata saab. Küll seda uurimistööd võis alles vahva teha olla!

Mariette Vassus luges kahte raamatut meeste vaatenurgast naistele ning võrdles neid omavahel. Kas on tegu tulevase feministi või muhedalt kriitilise raamatusõbraga, näitab aeg.  Toimetaja tunnistab, et Ruitlase romaan on tal nüüd vaja ette võtta.

Teine humanitaarvaldkonna töö on aga klass omaette  nii pikkuse kui sisu poolest. Helo-Liis Soodla luges läbi Jerome Klapka Jerome’i rõõmsameelse raamatu „Kolm meest paadis“ nii inglis- kui eestikeelse  variandi ja vaagis, mida oleks saanud selles 1994. aasta eestikeelses väljaandes teisiti tõlkida ja miks. Suur projekt, aga rõõm on näha, et üks gümnasist söandab sellist põhjalikkust nõudva töö ette võtta ja lõpule viia. Kiiduväärt meie süvenemisvaeses maailmas.

Emakakaelavähk. Hmm… Vähk? Kus see emakakael üldse asub??? Viiruse poolt põhjustatud vähk? Seks? Välditav vähk? Palun, nii neiud kui noormehed, lugege seda Maarja Everti väga olulise infoga uurimistööd ja andke ka oma vanematele lugeda. See võib muuta teie või teie lähedase elu.

Reaalianurgake. Olga Kudrjavtseva uuris seda, milline on finantskirjaoskuse tase tema kooli gümnasistide hulgas. Tasub lugeda ja testi küsimustele vastata – kuigi väidetavalt saab elada ka vaid õhust ja armastusest, on argipäev üüri maksmise, telefoniarve ja tänapäeva noortel ka bensiinihinna seisuga siiski uksele koputamas.

Finantskirjaoskusele tuleb kindlasti kasuks see, kui peast arvutamine raskusi ei valmista. Kui palju pranglimise võistlusteks aga harjutama peab, seda saab teada Helis Ojala uurimistööst, mis tehtud peast arvutamise maailmast. Lisaks saab teada, kust see kraps mõiste üldse pärit on!

Lugema, lugema! Ja sõbraga loetu üle mõtteid jagama!