Suure ja väikese algustähe õigest kasutamisest saadakse põhjalikum ülevaade põhikoolis ning gümnaasiumis korratakse. Pikema uuringu käigus hakkavad silma reeglid, mille vastu sageli eksitakse, ning teised, mida näikse tuntavat.
Teema „Algustäheortograafia muutumine ajas ja tundmine tänapäeval“ valisin oma huvist eesti keele vastu. Soovisin teada saada, millal hakati algustäheortograafiat põhjalikumalt kirja panema ja kuidas on algustähereeglid aja jooksul muutunud. Selleks uurisin reeglite käsitlust kronoloogilises järjekorras. Samuti huvitas mind, kui hästi inimesed suure ja väikese algustähereeglid omandanud on, kas nad on kursis reeglite muutumisega ning kui hästi neid kasutada oskavad. Olles ise mõnikord õige algustähe valikul ebakindel, tahtsin ka algustähereeglid kindlamalt omandada.
Uurimistöö esimene eesmärk oli leida vastused küsimustele, kas ja kuidas on reeglid vahemikus 1912–2016 muutunud. Selleks lugesin erinevaid grammatikaõpikuid, keelealaseid käsiraamatuid, sõnaraamatuid ja artikleid. Kirjanduse leidmisel olid abiks emakeeleõpetaja ja EKI keelekorraldaja Tuuli Rehemaa.
Uurimistöö teine eesmärk oli leida vastus küsimusele, kui hästi algustäheortograafiat tuntakse. Selleks koostasin internetipõhise anonüümse testi, mis koosnes 20 valikvastusega küsimusest. Uurimuse hüpoteesiks seadsin väite, et nooremad vastajad teevad rohkem vigu kui vanemad.