TŠILLITAIMEDE KASVATAMINE NING NENDE KASVUKIIRUSE JA SAAGIKUSE SÕLTUMINE KASVUSUBSTRAADIST

TŠILLITAIMEDE KASVATAMINE NING NENDE KASVUKIIRUSE JA SAAGIKUSE SÕLTUMINE KASVUSUBSTRAADIST

JOHANNES MATSULEVITŠ
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM
Klass: 12
Juhendaja: Sirje Tekko

Uurimus käsitleb tšillipaprikataimede kasvatamist alates seemnete idandamisest kuni viljade koristamiseni ning erinevate kasvusubstraatide mõju nende arengule erinevate kasvuetappide ajal. Õige muld on tšillitaimede kasvatamisel väga oluline tegur ning sellest sõltub suurel määral nende areng: elujõulisus kasvamise algfaasis, juurestiku areng, kasvamise kiirus, õitsemine ja viljumine. Selleks, et tšillitaime potentsiaali maksimaalselt ära kasutada ehk võimalikult tulusalt vilja kasvatada ja optimaalselt ruumi kasutada, on vaja teada, millises kasvusubstraadis kasvab taim kõige paremini.

Uurimuse teoreetilise osa eesmärk oli lähemalt tutvustada tšillitaimede kasvatamiseks vajalikke olusid ning praktilise osa eesmärk oli neid olusid tagades välja selgitada, millised Eesti poodides müüdavad valmis kasvusubstraadid sobivad tšillide kasvatamiseks kõige paremini. Erinevaid ettekasvatussegusid ja köögiviljamuldasid on müügil suures valikus, kuid pole selge, milline neist on optimaalne tšillitaimede ettekasvatamiseks veebruarist maini ning milline sobib kõige enam tšillitaimede kasvatamiseks kasvuhoones.

Praktilise töö tegemisel valisin kasvatatavaks tšillisordiks sordi ‘Cayenne Long Slim’ ning piisavalt usaldusväärsete tulemuste saamiseks võtsin vaatluse alla 48 tšillitaime. Ettekasvatamist alustasin veebruaris, pannes seemned toas idanema, ning tärganud taimed istutasin ümber suurematesse pottidesse, kus kasutasin kaheksat erinevat taimede ettekasvatamiseks mõeldud valmis kasvusubstraati. Mais istutasin taimed kasvuhoonesse, kus kasvatasin neid septembri lõpuni neljas erinevas kasvusubstraadis. Kasvatamise jooksul jälgisin, millises ettekasvatusmullas arenevad tšillitaimed kõige jõudsamalt ning millises kasvuhoonemullas õitsevad ja viljuvad nad kõige enam, ning tegin vajalikke märkmeid. Kogu praktilise töö tegemise vältel panin kirja kasutatavate vahendite maksumuse (vt lisa 1, tabel 2).

Töö esimene ehk teoreetiline osa on jaotatud alapeatükkideks, mis annavad ülevaate tšillipaprikataimede idandamise ja ümberistutamise erinevatest variantidest; vajalikest soojus- ja valgusoludest; sobilikust veerežiimist, mis väldiks haiguste teket; väetiste kasutamise vajalikkusest ehk makro- ja mikroelementide mõjust taimede arengule; õhustatusest, mis on vajalik hallituse ennetamiseks ning mulla soovitavast koostisest ja omadustest.

Töö teine ehk praktiline osa on jaotatud kaheks suuremaks osaks: ettekasvatusperiood ja kasvuhoones kasvatamise periood. Seal on täpselt kirjeldatud töö protsessi etappide kaupa koos kuupäevadega; vaatluste käigus kogutud andmed ning kasutatud muldade ja väetiste parameetrid on esitatud tekstisisestel graafikutel ning lisaosas olevates tabelites, töö vaheetapid ja tulemused on illustreeritud lisaosas olevate fotodega.