Akadeemiake II/2014
Tänapäeva ühiskonnas on konkurents ja omavaheline võistlemine kesksel koha. Ikka ja jälle tuleb rinda pista selliste küsimusega: kes saab sisse paremasse kooli, kes saab hea töökoha, kelle projekt saab rahastuse. Projektipõhise maailma võlude ja valudega on kokku puutunud ka Akadeemiakese toimetus. Siiani on leidnud ka projektide hindajad, et Akadeemiakese meeskond teeb kõrgetasemeliste õpilastööde avaldamisel tänuväärset tööd ning areng võiks samas suunas jätkuda. Arvame, et just konkurents sõelub meile saabunud tööde hulgast välja parimad. Uurimusi ja esseesid retsenseerivad meie toimeka toimetuskolleegiumi liikmed ning positiivse otsuse saanud töödele annab viimase lihvi Akadeemiakese keeletoimetaja.
Seekordses ajakirja numbris avaldatud Tõnis Tamme töös uuriti konkurentsi, kuid esmapilgul ootamatu uurimisobjekti abil. Nimelt koostas Tõnis praktilise uurimistöö rapsitaimede (Brassica napus) omavahelise konkurentsi ja äratundmise teemal. Konkurentsiga õpilaste vabale ajale on seotud Saara Liis Jõerandi essee “Mida sa loed, Ann?”, milles autor arutleb noorte lugemisharjumuste üle. Saara Liis tõdeb, et Eesti noorsookirjanduse populaarsus kipub tihti rahvusvahelistele bestselleritele alla jääma lugejate arvus, kuid mitte sisus, emotsioonides ning kirjanduslikus tasemes. Hanna Bergman käsitleb oma töös 19-aastase ajalooga Urvaste valla lehte, selle toimetajate mälestusi ning ka praeguse lugejate seisukohti ja ootusi. Teiste hulgas on Urvaste valla lehe toimetajaks olnud näiteks Margus Konnula ehk üldsusele paremini tuntud kui luuletaja Contra.
Laura Porovart võrdles oma töös kahe isepäise ja omanäolise kirjutamisstiiliga meeskirjaniku – Charles Bukowski ja Olavi Ruitlase – käsitlusi naistest. Erinevalt klassikalisest käsitlusest on antud autorite teostes pigem ootus, et naised haaraksid ise ohjad ning oleksid juhtivam pool. Kõigil meil on võimalik oma käitumist ja harjumusi juhtida, teades nendega kaasnevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Seekordses ajakirjanumbris on uuritud õpilaste teadlikkust E-ainetest ning kõrvaklappide mõjust kuulmisele. Nii Dorel Donner kui ka Carolin Pärn jõudsid tulemuseni, et õpilaste teadlikkust neist igapäevastest asjadest saaks ja tuleks tõsta. Kui igapäevaselt kasutab kõrvaklappe pea 70% uuritud õpilastest, siis ligi pooled vastanutest ei oska välja tuua nende täpset mõju kuulmisele. Väga palju joovad õpilased ka karastusjooke, mis pahatihti sisaldavad mitmeid E- ja lisaaineid. Seetõttu on kuumal päeval parimaks janukustutajaks ikka puhas vesi.