Iga elusorganismi eksisteerimine siin planeedil on ajutine, seetõttu peab ta jätma endast maha võimalikult palju elujõulisi järglasi, et säilitada liigi püsimajäämine. Taimed paljunevad nii vegetatiivselt kui ka suguliselt ning mõned neist on väga elujõulised.
Orashein on visa umbrohi ning on nuhtluseks nii talunikele kui ka väiksematele aiapidajatele, kuna tal on hästi arenenud vegetatiivne paljunemine. Mulla harimise käigus eraldatud risoomijupist areneb kiiresti uus taim.
Töö autori eesmärgiks on teada saada, kuidas orashein panustab kasvu ja generatiivsesse paljunemisse olukorras, kus vegetatiivne paljunemine on pärsitud.
Looduses paljuneb orashein nii sugulisel teel (seemnetega) kui ka vegetatiivselt (risoomide abil). Töös uuritakse nende kahe paljunemisviisi vahelisi seoseid. Katsed maasikate peal on näidanud, et kui esimesel aastal lõigata ära tütartaimed, annavad taimed kvaliteetsema saagi – viljad on suuremad. Põhjuseks on see, et taimedelt on võetud ära vegetatiivse paljunemise võimalus ja nad suudavad suunata rohkem ressursse generatiivsesse paljunemisse. Seega peaksid olema ka orasheina seemned parema kvaliteediga, kui taimel ei ole võimalik saada kasu lõksu jäänud tütartaimedest. Just selline olukord tekib aiamaal, peenravaibaga kaetud alal, kui orasheina tütartaimed jäävad peenravaiba alla lõksu ja nad ei saa valguse puudumise tõttu fotosünteesida. Seega eeldatakse, et orashein toodab rohkem seemneid ja rohkem seemneid peaks tähendama rohkem orasheinataimi järgnevatel aastatel. Uurimistöö võimaldab autoril paremini õppida tundma taimede käitumist erinevates oludes ja nende paljunemist mõjutavaid tegureid.