Akadeemiake II/2016 (27)

Hea uurimistöö pant on õpilase ja juhendaja koostöö. Akadeemiakesele saadetud uurimused näitavad, et üha enam aitavad uurimistöid juhendada eksperdid väljastpoolt kooli, tuues sel moel teadusmaailma kooliseinte vahele. Tulemuseks on aasta-aastalt aina rohkem meile laekunud ja trükivalgust nägevaid kvaliteetseid uurimusi, mis tihti ei jää alla isegi kõrgkoolide seminaritöödele. Need rõõmustavad arengud loovad ühtlasi uusi väljakutseid ka Akadeemiakese jaoks. Nii olemegi jõudnud igipõlise küsimuseni „Kuhu edasi?“. Muutumatuna püsib aga see, et jätkuvalt ootame me uusi ja huvitavaid uurimistöid, mille avaldamisest võib ehk saada õpilase esimene suurem samm teadusmaailma poole.

Seekordne Akadeemiakese kevadnumber on tavapärasest natuke mahukam, tuues lugejateni kuue uurimistöö asemel seitse põnevat uurimust. Avaldatud tööd on head näited sellest, kuidas on võimalik uurimistööks ainest leida väga erinevatest eluvaldkondadest. Nii saab Akadeemiakesest seekord lugeda Elina Shakhanovichi uurimust vee molekulide liikuvusest hallaine rakkude vahel ja selle mõjust bioelektrisignaali tugevusele, mille järel võib suunduda kiirete jalgade juurde – Teve Tammekand on vaatluse alla võtnud Koeru keskkooli õpilaste osaluse saatesarjas „TV 10 olümpiastarti“. Selyn Laande võttis oma uurimistöö fookusesse rinnavähi ja tegi kindlaks Tarvastu gümnaasiumi õpilaste teadlikkuse selle raske haiguse tekkepõhjustest, diagnoosimisest ja ravist. Terviseküsimuste vastu tundis huvi ka Helen Õunapuu, kelle tööst saab lugeda, kui palju baktereid on Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate kätel ning kooliruumide ukselinkidel. Rigden Aunapuu võrdles oma koduaias mõõdetud õhutemperatuure Tallinn-Harku aeroloogiajaama näitudega ja võrdluse tulemustest saab lugeda tema uurimistööst. Brita Laht vaatas kriitilise pilguga üle oma kooli keemialabori ja hindas sealsete kemikaalide potensiaalset ohtlikkust ja hoiutingimusi. Lea Loppi uurimus keskendub aga hoopis orasheina paljunemisele.

Kõigi nende tööde ühiseks nimetajaks võib pidada inimest ja teda ümbritsevat keskkonda, mis mõlemad annavad ainest väga eripalgelisteks uurimisküsimusteks. Ehk annavad need inspiratsiooni neilegi lugejatele, kel uurimistöö koostamine ja kirjutamine alles ees.

Head lugemist!

Triin Tark