Toimetaja kaassõna

Seekordses Akadeemiakese numbris on midagi nii humanitaarile kui ka loodushuvilisele, nii ajaloolist hindavale kui ka uuega kaasas käivale, nii oma arvamuse väljendamist kui ka biograafilist lähenemist. Järjekordselt oleme tunnistajaks, et lõpmatult palju on võimalik uurida ja selle käigus midagi uut avastada. Eriti tore on, kui uurimistahet täis noored ise püüavad ennast huvitavale küsimusele vastused otsida ja leiavad kõrvale toetava juhendaja, kes annab inspiratsiooni ning jagab näpunäiteid. Olgu siis uurimisobjektiks fraseologismid, kultuuriajakirjad, rohevindid, mahajäänud hooned, noorte osalus, selfie’d või omaenda vanaisa.

Elisabet Ottas uuris piltlikke väljendeid ja analüüsis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klasside õpilaste teadlikkust fraseologismide tähendustest. Oma kaasõpilaste kultuurihuvi on lähemalt vaadelnud ka Laura Merendi, kes küsis, kas Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased peavad lugu kultuuriajakirjandusest, analüüsides, kas kultuuriajakirjanduse lugemus sõltub õpilaste vanusest ja kuidas mõjutab seda näiteks vanemate eeskuju. Helena Pahtma katsealusteks on kaaslased meid ümbritsevast loodusest. Helena eesmärgiks oli videovaatluse abil rohkem teada saada rohevintide ja nende toitumiskäitumist kujundavate tegurite kohta. Tartu linnas asuvad katkiste või kinnilöödud aknaklaasidega majad, grafitiga kaetud seinad ning võsastunud aiad on üles otsinud Helen Tera, kes käsitles Tartu mahajäänud hooneid kui ühiskonna vältimatut osa. Ühiskondlikul teemal on kaasa rääkinud ka Gerda Kuusemets, kes käsitles oma essees noorte osalust ja panustamise võimalusi: õpingutejärgne oma panuse andmine riigi heaks, kaasinimeste abistamine, noorte hariduse tähtsus. Ta jõudis järeldusele, et laste ja nende vanemate vaheline usaldus on kui toimiva ühiskonna alustala. Noorte käitumismustreid, täpsemalt eneseesitlust, uuris Karina-Anette Kiristaja, kes võttis vaatluse alla ühe sotsiaalmeedia trendi. Ta kajastas oma uurimuses selfie’de esinemist sotsiaalmeedias, pöörates tähelepanu ka Instagram’i piltide allkirjadele ning küsitles sellel teemal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi II kooliastme õpilasi. Kadi Kristina Laine sai inspiratsiooni uurimuse koostamiseks vanaisalt ja otsustas pühendada töö oma vanaisa Matti Piirimaa eluteele erinevate ajaloosündmuste taustal, käsitledes tema lapsepõlve, kooliteed, perekonda, õpetaja- ja direktoriaastaid, tööd haridusministri asetäitjana ning kujunemist tõlkijaks.

Tunnustus kõigile autoritele ja jätkuvat uurimishimu meile kõigile!

Külli Park