Toimetaja kaassõna

On kevad, päike paistab, loodus on õide puhkenud, õues saadab meie tegemisi lindude sädistamine – kõikjal on vaid õnn ja rõõm. Seda enam, kui oled laps. Lapsel ei saa ju olla muresid või probleeme. Laps mõtleb vaid helgetele asjadele. Laps soovib vaid puhata ja mängida, nagu öeldakse ühes teada-tuntud Eesti lastefilmis.

Tegelikkus ei vasta pahatihti eeltoodule. Aga sellest pole igakordselt midagi halba. Nii näitab ka 2017. a Akadeemiakese kevadnumber, et lapsed mõtlevad väga tõsistele ja asjalikele teemadele, nagu seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana või veredoonorlus. Samuti on vahva tõdeda, et lapsed on sageli palju targemad kui täiskasvanud. Nii näiteks tunduvad ilmselt nii mõnegi jaoks sellised pealkirjad nagu „Vetikast Furcellaria lumbricalis ekstraheeritud furtsellaraani suhkrugeeli tugevuse sõltuvus furtsellaraani lahuse pH-st“ või „? kasutuselevõtt ning selle eelised ? suhtes“ nagu hiina keel, millest pealkirja järgi mitte midagi aru ei saa. Seda põnevam on selliseid töid lugeda, et saada kirjapandu kaudu targemaks.

Lisaks on käesolevas numbris töid sellistel teemadel nagu loomade läbipääsuteed, avatud materjalidega koolitööd, LED-pirnide eelised ja naise kujutamisest meedias. Kõik need on väga aktuaalsed. Küsimused sellest, kui avatud on tänapäeva õpetajad uutele õppemetoodikatele, kas LED-pirnid on ikka nii head, kui räägitakse, või kui kinnistunud on soorollid (nt naine kui vaid ema ja koduhoidja) ja kas meedia kinnistab neid, on kahtlemata olulised ja põhjalikku käsitlust väärivad. Rääkimata sellest, kas kavandatava Rail Balticu ökoduktid hakkavad „töötama“ või on nende rajamine vaid raha tuulde loopimine.

Pärast Akadeemiakese kevadnumbri tõsiste ja asjalike tööde läbi lugemist tuleks siiski kasutada võimalust, et minna õue ja nautida kevade pakutavat rõõmu – lillede ilu, õite aroome ja lindude muusikat. Kõigile eksaminandidele aga pliiats pooleks!

Nele Parrest

13.06.2017

τ kasutuselevõtt ning selle eelised π suhtes

Teaduslik maailm on väga muutlik ning püsimatu. Iga päev tehakse mitmeid läbimurdvaid avastusi näiteks bioloogia ning astrofüüsika aladel. Tihtipeale võib jääda mulje, et reaalainetes, mis põhinevad puhtalt vaid loogikal, on kõik juba avastatud ning dokumenteeritud. Kuid siiski on see ekslik mõtteviis. Vahel võib juhtuda, et mõni fundamentaalsematest põhimõtetest, mis on eksisteerinud juba sadu, kui mitte tuhandeid aastaid, lükatakse ümber.
13.06.2017

Avatud materjalidega kontrolltööd ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajate kogemused ja hoiakud nendega seoses

Kontrolltöid tunneb Eesti kool hästi. Samas on arusaam kontrolltööst kaunis kitsas ja ei kasutata ära teadmiste kontrollimise vorme, mis vastaksid palju paremini praeguse aja nõuetele selles osas, kuidas on tegelikult mõttekas õppida ja mida on vaja hiljem teada või osata. Avatud materjalidega kontrolltööd ning eksamid on Eestis võrreldes traditsioonilise teadmiste kontrollimise viisiga vähe levinud. Neid kasutatakse mõnevõrra kõrgkoolides, kuid üldhariduskoolides on avatud materjalidega kontrolltööd pigem vähelevinud. Minu meelest võiks seda rakendada palju tihedamini. Kindlasti on mõnes aines päheõppimine teatud määral vajalik, olgu õpitavaks valemid või aastaarvud. Ometigi tekib küsimus, kas peaaegu igaks kontrolltööks nõutav päheõppimine on õpilasele kasulik või vajalik? […]
13.06.2017

Loomade läbipääsuteed ja nende kasutamine Eestis

Uurimistöö teemaks valiti loomaläbipääsuteed ja nende kasutamine Eestis. Käesolev uurimistöö annab seirearuannetele tuginedes põhjaliku ülevaate loomaläbipääsude kasutamisest Eestis, seejuures selgitades ka nende vajalikkust. Töö käigus sooviti põhjalikumalt teada saada loomaläbipääsude kasutamisest ning eestlaste teadmistest loomaläbipääsuteede kohta. Lisaks olemasolevate seirearuannete ülevaatele ja analüüsile koostati küsitlus, kus arvestus toimus viies erinevas vanusegrupis. Antud töös on käsitletud imetajatele mõeldud tunneleid, sest kahepaiksetele mõeldud läbipääse ei ole seiratud, seega informatsioon nende kasutamise kohta ka puudub. Uurimistöö eesmärgiks oli koguda infot, kui paljud loomad Eestis on harjunud kasutama loomaläbipääse ning kui palju teavad Eesti elanikud läbipääsuteede olemasolust ja vajalikkusest. Püstitati hüpotees, milles oldi arvamusel, et […]
13.06.2017

Vetikast Furcellaria lumbricalis ekstraheeritud furtsellaraani suhkrugeeli tugevuse sõltuvus furtsellaraani lahuse pH-st

Furcellaria lumbricalis ehk punavetikas on vetikaliik, mis kasvab Eestis Kassari lahes. Punavetika keetmisel vees 100 °C juures eraldub punavetikast geelistuv aine furtsellaraan. Furtsellaraanil on omadus moodustada geele (tarret). Selle omaduse tõttu saab seda kasutada erinevates tootmisharudes, näiteks toiduainetetööstuses. Kirjanduses kirjeldatakse karrageenide tootmist leeliselises keskkonnas. Kuna furtesellaraan kuulub karrageenide hulka, siis saab seda võrrelda nende tootmisega. Furtsellaraani tootmine maailmas on jäänud vaid ühte ettevõttesse Saaremaal (Est-Agar AS). Ettevõttes on ekstraheeritud furtsellaraani aastakümneid neutraalses keskkonnas ning leelisega on töödeldud produkti peale ekstraktsiooni. Sellist metoodikat on rakendatud keskkonnasäästlikkuse tõttu ning see on ühtlasi ka majanduslikult odavam. Eestis toodetud furtsellaraani kasutatakse toiduainetetööstuses marmelaadi ning […]
13.06.2017

Veredoonorlusest Eestis

Verd ei saa tööstuslikult toota, seda peavad annetama inimesed. Vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni põhimõtetele ei tohi vereloovutust materiaalselt motiveerida või sotsiaalselt survestada. Seega on kommunikatsioonil ja mittemateriaalsetele väärtustele apelleerimisel doonorluse motivatsioonil oluline roll (Soonik 2005). Seega on veredoonorlus meie igapäevaelus vägagi oluline ja aktuaalne teema. Valisin doonorluse uurimistöö teemaks just seepärast, et teada saada, miks inimesed käivad verd annetamas. Kuna mu ema on doonor ning tema põhjust ma tean, miks ta regulaarselt verekeskust külastab, ja soovin ka ise doonoriks hakata, siis tahtsingi teada, miks teised seda teevad. Kas lihtsalt heast tahtest või on sellel mingi muu põhjus ja mis motiveerib doonoreid […]
13.06.2017

LED-pirnide võrdlus luminofoor- ja hõõgpirnidega

Euroopa Liidus on energia kokkuhoid aktuaalne teema, kuid ka Eesti Vabariigil on kohustus säästa energiat suurtes kogustes. Üheks energialiigiks on elektrienergia (Tamm, 2011). Meie laiuskraadil, eriti talvisel ajal, on tähtsal kohal valgustus. Umbes neljandik hoone energiakulust läheb valgustusele. Olenevalt elektripirni liigist tuleb valgustuse maksumus silmapaistvalt erinev. Valgusdiood- ehk LED-lampide tootmis- ja kasutustehnoloogia on niivõrd uus, et selle kohta pole palju uurimistöid Eestis avaldatud. Nende tootmiseks kasutatav tehnoloogia ka täieneb pidevalt ning seoses valgusdioodide hinna soodsamaks muutumisega ja energiasäästlikkusega kasvab nende kasutamise populaarsus. Seda teemat on lähemalt uurinud Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Tiiu Tamm, kes 2012. a ajakirjas „Keskkonnatehnika“ kirjutab, et LED-lambid […]
13.06.2017

Seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana II maailmasõja aegse Berliini ja praeguse Kongo Demokraatliku Vabariigi näitel

Seksuaalvägivald on läbi aegade leidnud kasutust sõjarelvana. Naistega kauplemine on alati olnud päevakorras juba alates antiikajast, mil naistega kaubitsemise (või kauba röövimise) hästi tuntud näiteks on Trooja Helena lugu. Trooja Helenat tuntakse kahe asja järgi: ta oli kirjeldamatult ilus ja tema lugu räägib sellest, kuidas temast sai sõjasaak. Ehkki tol ajal vägistamist tänapäevasel moel ei defineeritud ja sedavõrd kauge aja kohta napib otseseid allikaid, on siiski tõsiasi, et naise kohtlemine objektina on seksuaalvägivallaga otseselt seotud nähtus ja seksuaalvägivalla aluseks, kui mitte isegi põhjuseks, ning Trooja Helena looga tõmmatav paralleel on siin selgelt nähtav. Samamoodi on tuntud ka näiteks viikingite rüüstamis- […]
13.06.2017

Naise kujutamine meedias 1984. aasta Nõukogude Naise ja 2013. aasta Eesti Naise näitel

Meedia on elu lahutamatu osa, selle mõjuväljas on nii üksikindiviidid kui ka ühiskond tervikuna. Reaalsuse tajumisel ja tähenduste loomisel on meedial otsustav roll. Keelekasutusega kujundatakse sootsiumis tähendusi, määratakse, mida normaalseks peetakse, milliseid väärtusi ühiskonnas loomulikustatakse. Uurimistöö teema valik on tingitud autori suurest huvist meedia kui inimese kuvandi looja ning üldsuse mõjutaja vastu. Uurimistöö eesmärk on tekstianalüüsi meetodil teada saada, kuidas kujutab trükimeedia naisi, täpsemalt, kes on need naised, keda kujutatakse, ning milliseid tegevusi nende puhul loomulikustatakse. Töös analüüsib autor kahe erineva aasta, 1984 ja 2013, persoonilugusid ajakirjas Nõukogude Naine ja Eesti Naine ning toob välja, millised on põhilised märksõnad, mis […]

SAADA TÖÖ!


Milliseid tingimusi tööle esitame?