Toimetaja kaassõna

UURIMIStöö või uurimisTÖÖ – selles on küsimus. Kas hinnata kõrgemalt tehtud töö mahtu või hoopis põneva teema uurimise innukust? Akadeemiakese toimetus on õpilastööde avaldamisel alati püüelnud tasakaalu poole, kus tekib sünergia huvitava või hoopiski ootamatu teemavaliku, selgelt sõnastatud eesmärgi, korrektselt läbi viidud uurimistöö metoodika ja sisuka arutelu vahel. Kindlasti ei ole vähetähtis ka uurimise protsess ise ning autori kogetud rõõm õnnestunud koostööst näiteks juhendaja, koolikaaslaste, muuseumi, ülikooli või teadusasutusega. Seega on Akadeemiakese veergudel ilmunud kaugelt üle saja väga eriilmelise essee ja teadusliku suunitlusega uurimistöö, mis loodetavasti on kasvõi väikesegi panuse andnud kasvatamaks loovalt ja uuenduslikult mõtlevaid ning selge väljelduslaadiga hakkajaid Eesti noori.

Värskes Akadeemiakese numbris on suurepäraseid näiteid põnevatest, aga ka intrigeerivatest uurimistöö teemadest, põhjalikult ette valmistatud eksperimentidest, koostööst kooli siseselt ja ka -väliselt ning panusest Eesti looduskeskkonna uurimisse. Kaisa Orgusaar uuris koostöös Eesti Mereinstituudiga Läänemere toitainete sisaldust osaledes veeproovide kogumisel ja analüüsil. Laura Tammiste selgitas välja suur-mosaiikliblikale sobivaid elupaiku ning liblikaröövikute toidueelistusi. Lyvian Albu tõestas, et keemilisi analüüse saab edukalt läbi viia ka kodustes tingimustes ja käepäraste vahenditega – lahuse pH indikaatoriks sobib suurepäraselt näiteks punane kapsas. Uuritava katsegrupi võib moodustada ka oma kooliõdedest-vendadest nagu tegi James Paul Arney, kes uuris seda, millisel määral erinevate klasside õpilased valetavad. Kodu-uurimusliku tööga on selles numbris esindatud Cäroliin Sarve, kes talletas oma karismaatilise mulgist vanatädi Asta Jaaksoo loo. Üsna haruldase kunstialase eksperimentaalse teadustöö saatis meile Alice Merkulova, kes uuris kuldlõike ehk jumaliku proportsiooni olemasolu populaarsete lõhnaõlide pudelite kujunduses.

Akadeemiakeses ilmunud õpilaste teadustööde teemade valik on väga lai: piltlikult väljendudes füüsikast lüürikani, Maalt Kuuni ja tagasi. Kindlasti leiab iga lugeja midagi ka enda jaoks, kas sellest, mõnest eelnevast aga miks mitte ka järgnevatest Akadeemiakese numbritest. Head lugemist!

Katrin Ruisu ja Triinu Visnapuu

02.02.2016
Orgusaar

Eesti rannikuvee üldlämmastiku ja –fosfori sisaldusest

Me elame ühe enim reostunud mere, Läänemere ääres. Olen alati soovinud teada saada, milline on selle haruldase riimveelise elukeskkonna tervislik seisund ja suutlikkus probleemidega toime tulla. Teisisõnu soovisin ma uurida merekeskkonna seisundit. Teema lõplikul valikul sai määravaks võimalus osaleda Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi igapäevatöös – käia merel seireproove kogumas ning osaleda veeproovide laboratoorsel analüüsil. Vesi on levinuim aine Maal ja pealtnäha on ta kõikjal ühesugune, kuid ometi erineb vee keemiline ja bioloogiline koostis piirkonniti väga oluliselt. Eriti mõjutavad merekeskkonna seisundit lämmastiku- ja fosforiühendid, mis on veetaimede olulised toitained. Töös püüan leida vastuseid küsimustele, kas Eesti rannikuvee lämmastiku- ja fosforisisalduses oli […]
02.02.2016
Albu

Looduslikest vahenditest indikaatorid lahuse keskkonna määramiseks

Indikaatorid on aineid, mis muudavad värvust lahusele happe või aluse lisamisel. Indikaatoreid kasutatakse happelise ja aluselise keskkonna määramiseks. Indikaatoreid jagatakse kahte liiki: looduslikeks ja keemilisteks indikaatoriteks. Looduslikud indikaatorid on näiteks porgand, kirss ja mustikas. Kõige levinumad keemilised indikaatorid on fenoolftaleiin ja metüüloranž. Indikaatorite abil saadakse teada, kas lahus on happeline, neutraalne või aluseline. Täpsemalt väljendab lahuse happelisust pH, mille väärtused jäävad reeglina vahemikku 0…14. pH määramiseks kasutatakse spetsiaalset aparaati, milleks on pH-meeter, kuid veel on võimalik kasutada ka universaalindikaatoreid, mille erinevad värvused vastavad mingile pH-skaala väärtusele. Minu töö eesmärkideks on: 1) teada saada, mis on indikaatorid ja lahuse pH; 2) […]
02.02.2016
Arney

Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6. ja 10. klasside õpilaste aususe uuring

Loovtööks on autor valinud õpilasuurimuse, kus keskendutakse aususe olemusele ja antakse ülevaade valetamise psühholoogiast. Õpilasuurimus käsitleb Miina Härma Gümnaasiumi (MHG) õpilaste ausust, mida mõõdetakse siiruse skaala abil. Autor valis selle teema, kuna inimeste ausus on hetkel ühiskonnas väga oluline teema. Ausust on väga huvitav ja samas ka keeruline uurida, sest tihti mõeldakse, et ebaausad on ainult mõned üksikud inimesed, kuigi reaalsus on hoopis midagi muud. P. Bronson & A. Merrymann (2009) viitavad laste valetamise uurijale Talwarile, kelle uuringute kohaselt need lapsed, kes on head valetajad, saavutavad akadeemilistes testides häid tulemusi. Mitte seetõttu, et nad testis valetaksid, vaid et valetamine eeldab […]
02.02.2016
Merkulova1

Kuldlõike olemasolu parfüümide vormides Kaubamaja TOP 10-s

Juba iidsetest aegadest on inimesed ehitamisel ja loomisel kasutanud kuldlõiget. Tänapäeval kasutavad disainerid kuldlõiget, et luua ideaalne või isegi „jumalik“ aine. Kuldlõige ehk jumalik proportsioon võib mängida olulist rolli inimese ilutajus. On arvatud, et aine, kus on kasutatud kuldlõiget, näeb välja ilusam ja on maitsekam. Minu loovtöö eesmärk on uurida kuldlõike olemasolu parfüümipudelite vormides. Arvatavasti valivad inimesed parfüümi mitte ainult meeldiva lõhna järgi, vaid ka sellepärast, et pudel äratab tähelepanu oma ilu ja elegantsusega. Loovtöö ülesanded on: 1) uurida kuldlõike mõistet; 2) mõõta naiste ja meeste parfüümipudeleid Kaubamaja TOP 10-s; 3) mõõtmise põhjal uurida parfüümide kuldlõike proportsioone; 4) arvutiprogrammis Photoshop […]
02.02.2016
Sarv

Asta Jaaksoo – põline mulk

Antud uurimistöö käsitleb Karksi valla aukodaniku, põlise mulgi ja kodu-uurija Asta Jaaksoo elulugu, tema õpetajatööd ning rolli Mulgimaa kirjaniku August Kitzbergi muuseumi perenaisena. Uurimistöö teema valik põhineb isiklikul huvil uurida põhjalikult oma juuri, sest proua Asta on töö kirjutaja vanatädi, kelle 85. sünnipäeva tähistasime käesoleva aasta 28. aprillil. Töö eesmärk oli jäädvustada Karksi valla ühe värvika ja aktiivse persooni, Asta Jaaksoo elulugu, õpetajatöö mured ja rõõmud ning tema panus kodukoha kultuurilukku. Töö põhineb nii kirjalikel kui ka suulistel allikatel. Eesmärgi täitmiseks intervjueerisin Astat, tema õde Hellenit ja proua nooremat tütart Estat. Töö kirjutajana kuulasin huviga vanatädi ja tema õe mõtisklusi […]
02.02.2016
Tammiste

Suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ökoloogia ja looduskaitse

Tänapäeval muutuvad üha aktuaalsemaks looduskaitset puudutavad teemad, sest toimunud järsud muutused keskkonnas (suurtööstuse areng, linnastumine, tehnoloogia ja majanduse areng) on mõjutanud loodust pöördumatult. Inimene on muutnud Euroopa maastikupilti suurel määral põllu- ja metsamajanduse ning elukohtade rajamisega. Seetõttu on järele jäänud vähe alasid, kuhu inimese mõju ei ole ulatunud. (Van Swaay et al, 2010) Samas on palju inimeste loodud piirkondi, mis on saanud mitmetele liikidele oluliseks elupaigaks. Sellised poollooduslikud alad vajavad inimese pidevat sekkumist, et säilitada liikide elupaiku ja nendest aladest sõltuvaid liike. Liblikaliikide peamised ohud on van Swaay et al (2010) andmetel põllumajandusarenguga kaasnenud uuendused, mis mõjutavad 90% ohustatud liikidest, […]

SAADA TÖÖ!


Milliseid tingimusi tööle esitame?