Toimetaja kaassõna

Head Akadeemiakese talvenumbri lugejad!

Selle aasta esimeses numbris on luubi alla võetud mitme eluala teemad üheksas põnevas õpilasuurimuses. Terviseteadlikkus on tänapäeval üha olulisem ning seda on silmas pidanud ka Karel-Sander Kljuzin, kes on oma töös mõõtnud C-vitamiini kontsentratsiooni apelsinimahlas: kas pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus langeb kokku tiitrimisel katseliselt määratuga. Või kas olete otsustanud teinekord mahla ostmise asemel hoopis värskelt pressitud mahla kasuks? Nüüd saate teada, kas see on tervislikum valik ja kas saate tänu sellele C-vitamiini poolest rikkama joogi. Maria Rüütli uurimus on samuti meditsiiniga seotud, aidates meil märgata aladiagnoositud haiguse – uneapnoe – sümptomeid ja tutvustades selle ravivõimalusi. Tervena püsimises on oma roll ka viiruste levikul ja teistesse haigustekitajaisse nakatumise vältimisel. Põhikooli õpilaste Aleksandra Unukovskaja ja Elizabeth Korsunova uurimistööst saate teada, millistel kontaktpindadel nende koolimajas on kõige rohkem baktereid. Proove võeti Annelinna Gümnaasiumi õppelaudadelt, klasside ukselinkidelt, treppide käsipuudelt ja WC-kraanidelt ning uuriti, kui tõhusad on koolis kasutatavad puhastusvahendid.

Seekordses numbris on mitu keskkonnateemalist uurimust. Piia Tominga põhjalik töö, mida tunnustustati nii keskkonnaalaste uurimistööde konkursil kui ka õpilaste teadusfestivalil, vaatleb roheka õõskeele arvukuse muutusi Keemu rannaniidul ja analüüsib muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele. Kas teadsite, et tegemist on Eesti ühe kõige kiiremini kaduva käpalisega? Veel eelmisel sajandil oli Eestis selle taime 32 püsileiukohta, 2015. aastaks oli neid alles jäänud ainult kaks. Kolme noore uurija – Kevin Posti, Mihkel Annusveri, Hendriico Merila – koostööna valmis uurimus Pärnu jõe ökoloogilisest seisundist. Töö käigus võeti 11 proovi jõe erinevatest kohtadest. Saate teada, milliseid suurselgrootuid leiti ja milline on Pärnu jõe seisund nende pisiloomade olemasolu põhjal võrreldes mõne teise Eesti jõega. Lendoravate levikut uuris põhikooli õpilane Romi Viskar, kes viis läbi küsitluse eakaaslaste seas üle Eesti. Lugege ja saage teada, kui palju teavad lendoravast õpilased, kes elavad nende elupaigale lähemal, ja palju need, kes elavad kaugemal.

Haldusreformi valguses on eriti aktuaalne omavalitsustes asustustiheduse küsimus. Inimesed liiguvad maalt maale, linnast linna, linnast maale ja maalt tagasi linna. Liikumist mõjutavad erinevad tegurid ning inimeste ümberasumine järgib perioodilisi trende. Ilmar Lembit Berestovski uuris Tallinna linna ümbritsevate valdade asustustiheduse muutusi aastail 2001-2016. Vaatluse alla võeti Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald. Kas teate, millises vallas on asustustihedus tõusnud kõige rohkem? Inimeste harjumuste ja käitumise uurimisega on seotud veel üks käesoleva numbri uurimus. Nutiseadmed on muutunud lahutamatuks osaks meie igapäevaelust. On räägitud nende nii positiivsest kui ka negatiivsest mõjust laste arengule. Tuuli Tamm analüüsis Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noorte nutiseadmete kasutamise harjumusi ja teadlikkust riskidest. Kas oled kursis, kui paljudel algklassiõpilastel on mõni nutiseade? Mitu tundi päevas kasutavad nutiseadmeid eri vanuses noored?

Kirjandushuvilistele on põnevaks lugemiseks Teisi-Liis Vaigu põhjalik töö, kus ta on uurinud Andrus Kiviräha romaani „Rehepapp ehk November“ tegelastele omast stiili ja sõnakasutust. Lugeda saab huumorist kui nähtusest, huumoriteooriatest. Autor annab ülevaate Andrus Kivirähast kui kirjanikust, romaani tegelaste individuaalsest keelekasutusest ja tegelaskõne tunnuste võrdluse tulemustest vene lingvisti Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga.

Alanud aastaks jätkuvat uurimishuvi soovides

Külli Park

25.01.2018

Bakterite arvukuse määramine Tartu Annelinna Gümnaasiumi kontaktpindadel

Üherakulised organismid on kõige vanemad eluvormid planeedil Maa. Mikroobe leidub looduses kõikjal: õhus, pinnases, vees, sealjuures nii kuuma- kui ka külmaveeallikates, ekvaatoril ja isegi Arktikas. Kõikide bakterite üldmass meie planeedil on suurem kõikide loomade ja taimede üldmassist. Seega on planeedil Maa peamised asukad bakterid, mitte inimesed, loomad või taimed. Juba iidsetest aegadest on huvitanud inimesi elusorganismid, mida palja silmaga ei näe, aga mis avaldavad suurt mõju inimese elule. Iga päev puudutavad inimesed erinevaid pindu ja esemeid, mille tulemusena kandub kontaktpindadelt inimese nahale ja ka vastupidi palju erinevaid mikroobe. Antud uurimistöö eesmärke oli kaks: proovide võtmise ja katsete käigus kindlaks teha, […]
25.01.2018

Roheka õõskeele populatsioonidünaamika Eestis ja Keemu rannaniidul. Muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele Keemu rannaniidu näitel

Haruldase käpalise, roheka õõskeele (Coeloglossum viride) populatsioonide arv on viimastel kümnenditel tugevalt langenud. Veel eelmisel sajandil oli Eestis 32 püsileiukohta, 2015. aastaks oli neid alles jäänud kaks. Passiivne kaitsemeede – I kaitsekategooriasse kandmine – pole tulemust andnud ning käpaline on jätkuvalt hävimisohus. Alustatud on kaitseprojektidega, mis peaksid aitama liigi populatsioone säilitada ja ajapikku ka suurendada. Kõige aktiivsemalt tegeletakse roheka õõskeele isendite kaitsega Keemu rannaniidul Läänemaal, kus kasutatakse alates 2014. aastast muutliku hooldamise süsteemi. Vahekokkuvõttena on oluline teada, kui tulemuslik on see kaitsemeede siiani olnud ning kas seda oleks mõistlik kasutada ka teiste elupaikade ning liikide kaitsmise eesmärgil. Esimeseks uurimuse eesmärgiks […]
25.01.2018

Kaartidel esitatud muutused Tallinna linna ümbritsevate valdade asustustiheduses aastail 2001–2016

Käesolevas uurimistöös käsitletakse Tallinna ümbritsevate valdade asustustiheduse muutusi aastail 2001–2016. Uurimistöö praktilise osa raames on arvutitarkvara abil koostatud viis kaarti, millel on värvitoonide ja arvudega esile toodud Tallinna ümbruses asuvate valdade asustustiheduse näitaja muutused kindlate ajaperioodide vältel. Asustustihedus ehk rahvastikutihedus on näitaja, mis võtab lisaks elanike arvule arvesse ka maa-ala suurust. Seetõttu on tegu väga tähtsa näitajaga, millest võib teha palju järeldusi. Kindla asustusüksuse asustustiheduse arvutamiseks peab maa-ala elanike arvu jagama maa-ala pindalaga. Linnades on rahvastikutihedus reeglina kõrgem kui maakohtades. Tegu on aktuaalse teemaga, sest asustustihedus on näitaja, millest sõltub suuresti asustusüksuse juhitavus. Asustustihedus on muu hulgas seotud asustusüksuse majandusliku […]
25.01.2018

Värskas müüdavate apelsini täismahlade ja värskelt pressitud apelsinimahla C-vitamiini sisalduse määramine tiitrimisel

Eesti elanikud on oma tarbimisharjumuste poolest muutunud järjest terviseteadlikumaks. Selle tendentsi üheks näitajaks on ka asjaolu, et järjest rohkem eelistatakse täismahlasid mahlajookidele. Erinevate Eesti mahlatootjate müüdavamate mahlade edetabeli tipus on apelsinimahl. (Mägi: 2016) Täismahla peetakse tänapäeval pigem toiduks kui joogiks, sest ta on vitamiinide, mineraalainete jm poolest väga toitainerikas. Mahla juues saab katta oma päevase vitamiinivajaduse. Täiskasvanud inimese soovituslik päevane C-vitamiini kogus on 75 mg, kuid veelgi rohkem peaksid seda tarbima näiteks raske füüsilise töö tegijad ja sportlased. (Zilmer jt: 1999, lk 219) Tarbides päevas näiteks kaks klaasi (400 ml) apelsinimahla, saab organism isegi rohkem C-vitamiini, kui päevane vajadus ette […]
25.01.2018

Pärnu jõe ökoloogilise seisundi hinnang suurselgrootute alusel

Puhtad, reostamata jõed on eluks vajalikud loodusressursid tervetele ökosüsteemidele ja miljarditele inimestele. Nad on elupaigaks lugematutele organismidele, aidates kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Kui jõgede puhtust ei kontrollita, siis võib see endaga kaasa tuua liigirohkuse vähenemise. Jõe reostumisel võivad veeringe kaudu saasteained jõuda ka joogiveevarudesse. Käesolevas töös vaatluse all olev Pärnu jõgi on väga suure tähtsusega ümbritsevale piirkonnale ning selle korrashoid on oluline väga paljude elusorganismide heaolu tarbeks, mistõttu on oluline jõe puhtust kontrollida. Antud töö eesmärgiks on hinnata suurselgrootute järgi Pärnu jõe ökoloogilist seisundit. Töös kasutatakse hinnangu andmisel mitmesuguseid bioloogilisi indekseid. Leitud tulemused annavad aimu võimalikest probleemidest Pärnu jõe erinevates […]
25.01.2018

Uneapnoe sümptomid ja ravi

Uneapnoe on tänapäeval üha enam leviv unehäire, mida põevad enim keskealised mehed ja postmenopausis naised. Uneapnoeks nimetatakse hingamisseisakut une ajal. Sündroomiks nimetatakse seda siis, kui hingamiskatkestust esineb vähemalt viis korda iga magatud tunni kohta. Käesoleva töö eesmärk on selgitada uneapnoe olemust, sümptomeid, ravivõimalusi, intervjueerida unearsti ning analüüsida keskealiste meeste ja naiste hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi. Töö esimeses osas selgitatakse, mis on uneapnoe ja millised on selle alaliigid. Teises osas tuuakse välja haiguse sümptomid päevasel ja öisel ajal ning sümptomid, millega tuleks kindlasti arsti vastuvõtule pöörduda. Kolmandas osas tuuakse välja ravivõimalused; selgitatakse täpsemalt, mis on kirurgiline ja mittekirurgiline ravi ning mis […]
25.01.2018

Lendorava olukord Eestis ja õpilaste teadlikkus lendoravast

Valisin oma uurimistöö teemaks lendoravad, sest praegusel ajal on neist ajakirjanduses palju räägitud. Samuti oli eesmärk uurida omaealiste teadmisi lendoravast ja nende olukorrast Eestis ja seda, kust õpilased infot on saanud. Lendorav on Eestis hetkel üks ohustatumaid imetajaliike ja loodetavasti aitab minu töö inimeste teadlikkust nende kohta tõsta. Töö koosneb kahest osast: 1) kirjanduse ülevaatest, mille jaoks otsisin infot internetist ja teaduskirjandusest ning intervjuudest terioloog Uudo Timmi ja veel nelja inimesega, kes on osalenud lendoravaga seotud välitöödel: Jaanus Remm, Liisa Rennel, Kertu Jaik ja Maarja Poska. 2) küsitlusest 8. klasside õpilastele. Küsimused saatsin erinevates Eesti piirkondades asuvate koolide bioloogiaõpetajatele või […]
25.01.2018

Andrus Kiviräha romaani “Rehepapp ehk November” tegelastele omane stiil ja sõnakasutus

Ühes intervjuus nentis Andrus Kivirähk vastuseks küsimusele, miks ta kirjutab väikestest inimestest, et inimestena polegi suurt vahet, kas rääkida ministri või nõudepesijaga. Kirjanik ei osanud öelda tema kirjandusteadlaste poolt kiidetud inimeste vaatlemisoskuse päritolu ning rõhutas oma fantaasia vajalikkust. Käesoleva uurimistöö autori arvates on selleks mördiks huumor. Käesoleva uurimistöö eesmärk on analüüsida Andrus Kiviräha romaani „Rehepapp ehk November“ tegelaste kõnet ning seostada seda Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga. Uurimistöös kasutakse uurimismeetodina keelelist analüüsi. Analüüsitakse „Rehepapi” tegelaskõnet iga tegelase kaupa. Uurides erinevaid dialooge ja monolooge, analüüsitakse iga tegelase kõnestiili, tuues välja neile omaseid sõnu ja väljendeid. Muu hulgas jälgitakse, kas teose vältel toimub […]
25.01.2018

Pärnu Kuninga tänava põhikooli noored ja nutiseadmed

Käesolev uurimistöö käsitleb nutiseadmeid ja nende kasutamist Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noorte seas. Autor valis selle teema, kuna nutiseadmed on väga populaarsed, eriti noorte seas. Nutiseade on suhteliselt uus leiutis, mille kasutamiseks leitakse järjest uusi võimalusi. Autorit huvitab, kui levinud on nutiseadmete kasutamine koolikaaslaste seas ja milliseid nutiseadmeid üldse kasutatakse. Samal ajal vaieldakse ka selle üle, kui kahjulikud või kasulikud nutiseadmed on. Sellepärast soovib autor anda oma töös ülevaate erinevatest teoreetilistest seisukohtadest seoses nutiseadmete kasutamisega ja uurida, mida arvavad sellest noored ise. Töö eesmärk on välja selgitada, kuidas, kui palju ja milliseid nutiseadmeid Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noored kasutavad. Samuti […]

SAADA TÖÖ!


Milliseid tingimusi tööle esitame?