Toimetaja kaassõna

Kas sa panid täna hommikul tähele, et kased on muutunud kollaseks ja vahtratel on olnud võimalus lausa valida: kas pugeda kollasesse või punasesse kuube? Või et läbi pargi jalutades on tunda kõdunevate lehtede hõngu? Et sügisesse maandunud seenemets lõhnab hoopis teismoodi kui suvesoe marjamets? Kuidas lõhnab kartulivõtt?  Või õhtu, mis tõotab külma ööd? Ja et öösel, kui pole pilvi ja segavat linnavalgust, on taevas tähti täis. Kas märkasid? Kas silmad näevad, kõrvad kuulevad, nina haistab? Seljakarvad tõusevad hommikusest kargusest püsti? Või on hoopis kehas mõnus surin hoo sisse saanud kooliaastast?

Koos õuntega on valminud ka selle aasta kolmas Akadeemiake kaheksa eriilmelise õpilasuurimusega. Neist enamiku keskmes on jälgimine – kas siis ümbritseva keskkonna või iseenda jälgimine. Kolme uurimistöö teemaks on ilm, seda küll erinevatest vaatenurkadest. Ingrid Palm Parksepast, kes on veel põhikooliõpilane, jälgis ühe aasta vältel oma kodukoha elusa ja eluta looduse muutumist. Millal kadusid põldudelt viimased lumelaigud, millal saabusid pääsukesed ja millal oli salves kartul. Toimetuse meelest on see töö ühelt poolt väga sümpaatne sellepärast, et õpilane on terve pika aasta ühe eesmärgi nimel töötanud ja püsivust kasvatanud, teisalt saab seda loovtööd lugedes hea pildi looduse ringkäigust – linnas elades ja nutitelefoni vahtides üksikasju ei märka. Kairo Kiitsak Jõgevalt kogus andmeid 2001. aasta juulis Eestis möllanud äikesetormide kohta. Kairo oli tollal nii väike, et välgumürin meelde ei jäänud. Aga ta palus nüüd, gümnasistina, ajalehe kaudu inimestel endale teada anda, kes kuidas mürinat ja tormi mäletas. Raido Kiss Võrust uuris seda, miks ammoniaagi mõõtmisel õhust passiivmõõtjatega on tulemus kõrgem kui seda näitavad pidevseire teel kogutud andmed. Ammoniaak on gaas, mis tekib lämmastikuringes ja mille kogusele meid ümbritsevas õhus on kehtestatud piirnormid. Tore töö sellest, kuidas teadlane peab alati kontrollima, kas tema mõõteriistad on korras. Maria Kuzmina uurimus sarnaneb natuke Ingrid Palmi tööga – ka tema on teinud pika aja vältel loodusvaatlusi, kuid valinud välja ühe kindla imetajate seltsi – nahkhiired. Täpsemalt on ta vaadelnud nahkhiirte talvitumistingimusi Narva Victoria bastioni allmaagaleriides ehk kasemattides. Beatrice-Marlene Metsaorg Tallinna Prantsuse lütseumist on aga liikunud hoopis inimvaatluse valda: ta huvitus sellest, miks noored on valinud kõigesöömise asemel taimetoidudieedi. Tegu on väga huvitava uurimusega, mis võiks pakkuda huvi kõigile, kellel pole ükskõik, mis neile kõhtu rändab, aga ka neile, kes filosofeerivad selle üle, kuidas tekitab tänapäeva Lääne külluseühiskond piiratud toitumise liikumisi, mille pime järgimine võib viia terviseriketeni. Riin Haljasorg huvitus samuti inimesest. Tema uuris Jaan Poska Gümnaasiumi 10. klassi ja Tartu Mart Reiniku Kooli 6. klassi õpilaste tähelepanu ja mälu. Lugege, millist rolli mängis tema uurimuses gorilla! Iiris Karmel Arula samast koolist  aga huvitus sellest, mida arvavad tema gümnaasiumis õppivad õpilased homoseksuaalsusest ja kuidas nad homoseksuaalsetesse inimestesse suhtuvad. Tegu on huvitava ja erapooletult koostatud mõtlema paneva tööga, kus autor nendib kokkuvõttes teema mitmetahulisust, ka edasiste uurimissuundade osas.

Ja neile, kelle keha tabab erutusvärin, kui nad satuvad vastamisi millegi keerulisega, nende maiuspalaks on seekordses Akadeemiakeses Anni Britta Pajoma (jällegi Jaan Poska Gümnaasiumist) uurimus ühest pisilasest (teisisõnu bakterist), kes suudab energia saamiseks süüa fenooli ja seeläbi inimtegevusest reostunud piirkondi puhastada. Tegu on komkurssidel tunnustust leidnud molekulaarbioloogia alase tööga, kus on bakteri DNA kallal rohkelt inimsilmale nähtamatute kääride (restriktaas, teatud ensüüm)  ja liimiga (ligaas, jällegi teatud ensüüm) möllatud, et teada saada, millise geneetilise hambumusega bakterile fenool siiski kõige rohkem maitseb.

Head uut kooliaastat! Jõudu märkamiseks ja süvenemiseks!

Pille Säälik

10.10.2017

Teadlikkus homoseksuaalsusest ja sellesse suhtumine

Homoseksuaalsus on üks kolmest seksuaalse orientatsiooni põhikategooriast. Lisaks eristatakse veel hetero- ja biseksuaalsust. Homoseksuaalsust tõlgendatakse kui füüsilist ja vaimset külgetõmmet samast soost isiku vastu. Käesoleva uurimistöö eesmärk on juhtida tähelepanu Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste teadlikkusele homoseksuaalsusest ning analüüsida nende suhtumist ja kokkupuuteid käsitletava teemaga. Töö teoreetiline taustainfo tugineb raamatutele ning internetiallikatele, mis käsitlevad homoseksuaalsust, näiteks Igor Kon „Kuuvalgus koidikul – omasooarmastuse palged ja maskid“, Brigitta Davidjants jt „Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest“. Uurimistöö raames viidi läbi küsitlus Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste seas. Töö koosneb viiest peatükist. Esimene peatükk võtab kokku inimese identiteedi kujunemise protsessi ning seda […]
10.10.2017

Tähelepanu ja mälu põhikooli- ning gümnaasiumiõpilastel

Tunnetusprotsessidest on tähelepanu ja mälu õpilaste jaoks ühed tähtsamad. Nende abil omandatakse uut infot, mis jääb ka pikemaks ajaks meelde. Kõikidel õpilastel ei ole tähelepanuvõime sama hea ning ka meelde ei jää ühesugused asjad. Tähelepanu ja mälu toimimine õppetöös  on alati oluline. Käesoleva uurimistöö eesmärk on tuua esile tähelepanu ja mälu seosed ning neid mõjutavad tegurid. Teine eesmärk on võrrelda valimis olevate õpilaste tähelepanuvõimet ja mälu efektiivsust. Uurimistöö teema valis autor enda huvidest lähtuvalt. Samuti lähtuvalt soovist õppida koostama ja läbi viima psühholoogilist katset. Töö tulemuste analüüsimiseks kasutati Microsoft Office Excel’it ja töö kirjutamiseks Microsoft Office Word’i. Uurimistöö tugineb raamatutele […]
10.10.2017

2001. aasta juulitormid Eestis

Äike kujutab endast elektrilist atmosfäärinähtust, mis tekib tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel, sisaldades erinevaid komponente, nagu rünksajupilved, välgud-müristamine, sajualad, laengud ja õhuvoolude süsteemid. Rünksajupilvede puhul on tegemist püstsuunas kõige tugevamalt arenenud pilveliigiga. Nende arengu käigus vabaneb tohutu energiahulk, mis võib põhjustada võimsaid loodusnähtusi, nagu näiteks paduvihmasid, tornaadosid, rahet, pagisid jms (1). Äike on ohuks nii loodusele kui ka inimestele. Ühed hilise ajaloo rängimad äikesed Eestis olid 15. –19.07.2001. Neil ajaloolistel päevadel ulatus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 23…26 °C-ni, kuid maksimaalne õhutemperatuur tõusis 28…34 °C-ni. Satelliitandmed (õhumasside analüüs) kinnitasid, et Eesti kohal oli troopiline õhumass. Kuumas ja niiskes õhumassis arenesid […]
10.10.2017

Kui hästi toimib ammoniaagi passiivmõõtmine – Eesti kogemus

Eestis on ammoniaagi pidevseiret tehtud aastast 2015. See andis võimaluse võrrelda passiivkogujate mõõtmistulemusi pidevseirega, mis peaks olema täpsem. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) Tartu osakonna passiivkogujad on tehtud Rootsi Keskkonnainstituudi (IVL) kogujatega sarnaselt ja neid on korduvalt võrreldud, mõõtes kogujatega reaalsetes tingimustes. Kooskõla on hea. Tüüpilised ammoniaagi passiivkogujate näidud taustaaladel on enamasti 1­­–5 µg/m3. (GLOBE, 2016, Kiss, 2015), kuid pikaajaline foon Lõuna-Soome taustaalal on kuni 0,3 mg/m3 (Lyobovtseva jt, 2010). Ka Eesti  taustaala (Lahemaa) seni mõõdetud kontsentratsioonid sarnanevad Soomes mõõdetutega (Maasikmets, 2016). Passiivmõõtmiste ja pidevseire tulemuste vahel on suurusjärguline erinevus. Töö eesmärk on välja selgitada, kui hästi vastavad passiivkogujate mõõtmised värskelt […]
10.10.2017

Victoria bastioni kasemattide ja galeriide renoveerimistööde läbiviimise mõju seal elutsevate nahkhiirte talvitumistingimustele

Narva linna võib nimetada Eesti nahkhiirepealinnaks: siin elutseb nende suurim asurkond. 21. sajandi alguses läbi viidud uuringute käigus avastasid teadlased, et Eestis elavast 12 nahkhiireliigist on Victoria bastionile rajatud Pimeaias esindatud kaheksa liiki, nende hulgas ka üsna haruldased liigid. (M. Masing, 2012) Praegu teostatakse Pimeaias ja Narva bastionides rekonstrueerimistöid. Sealjuures toimub tugev tehnogeenne mõju loodus- ja tehismaastikule müra- ning soojussaaste (talvel) kujul, teostatakse suuri pinnasetöid. Kõik see mõjutab selles käsitiivaliste asurkonna elupaigas aastakümnete jooksul väljakujunenud loodustasakaalu. Enne rekonstrueerimistööde algust tellis Narva Linnavalitsus Eestimaa Looduse Fondilt uuringu, mille käigus teostasid teadlased nahkhiirte liikide üldarvu loenduse ning ehitustöötajatele anti mitmeid nõuandeid, millele […]
10.10.2017

Taimetoitluse tervisemõjud ja ajendid 15–19-aastaste Eesti vegetaarlaste seas

Viimastel aastatel on taimetoitlus muutunud maailmas tõusvaks trendiks. Sama muutust võib täheldada Eestis, kuhu on lisandunud rohkelt uusi taimetoidurestorane ja taimetoidumenüüd pakkuvaid söögikohti. See annab alust arvata, et ka taimetoitlaste osakaal Eestis on tõusuteel. Eestis puuduvad seni uuringud taimetoitlaste koguarvu, nende terviseriskide ja taimetoidudieedi järgimise ajendite ning põhjuste kohta. Tervise Arengu Instituudi koordineeritav tervisekäitumise uuring ei kogu andmeid noorte vegetaarlaste kohta. Siinse uurimistöö põhieesmärk on täita tühimik Eesti taimetoitlaste uurimises, iseloomustada 21. sajandi noore vegetaarlase profiili, sotsiaal-demograafilisi näitajaid ja taimetoitluse võimalikke tervisemõjusid. Lisaks vaadeldakse, millistest allikatest saavad nad taimetoitluse kohta infot, milliseid muutusi täheldavad nad oma tervises, sotsiaalses elus, õpiedukuses […]
10.10.2017

Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve c70 katehhooli 2,3-dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimise abil

Tööstustootmise tulemusena satuvad keskkonda suurenenud kontsentratsioonis paljud aromaatsed ühendid, mis on omakorda toksilised enamikele seal viibivatele elusorganismidele. Paljud mikroorganismid on võimelised aromaatseid ühendeid lagundama ning neid on võimalik kasutada bioremediatsiooni efektiivsuse suurendamiseks. Tõstmaks aromaatsete ühendite lagunemise kiirust, tuleb eelnevalt uurida keskkonda puhastavate bakterite võimekust ning bakterites toimivaid aromaatsete ühendite lagunemisradu ja põhirolli mängivaid ensüüme. Üks olulisim võtmeensüüm aromaatsete tuumade lõhustamisel on katehhooli 2,3-dioksügenaas (C23O). Käesolev uurimistöö käsitleb Läänemerest, Narva lahest isoleeritud Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 ja selle fenooli lagundamisraja võtmeensüümi katehhooli 2,3-dioksügenaasi. Uuritav bakter on võimeline lagundama toksilisi aromaatseid ühendeid, fenooli ja naftaleeni, ning muutma nende ühendite lagundamisel tekkivat katehhooli […]
10.10.2017

Ilma- ja fenoloogilised vaatlused 2015. aastal Väimelas

Hukutav maru, kangestav pakane, hingemattev udu on paratamatus, mille vastu ei maksa protestidagi. (F. Tuglas) Ilmast ilma räägitakse ilmast juba aastatuhandeid. Babüloonia kuninga Hammurapi aegadest on kaks asja olnud hukas- noorus ja ilm. Ilm on kõneaineks rohkem paikades, kus see kiiresti muutub. Kui üks inglane kuulis, et Hawaii saartel muutub temperatuur vaid mõne kraadi võrra aastas, küsis ta imestunult: „Aga millest te siis juttu alustate?“ Kui ilm on tavaline, ei pöörata talle erilist tähelepanu. Niipea  aga, kui me eluolu vapustavad erakordsed ilmastikunähtused, tekib inimestel huvi ka ilmaasjade vastu. Kui tornaadod, orkaanid, külmalained, taifuunid või põud mõjutab kümnete tuhandete igapäevaelu, siis […]

SAADA TÖÖ!


Milliseid tingimusi tööle esitame?