Akadeemiake III/2014 (22)
Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013
Viktoria Kirpu

Autor valis uurimistöö teemaks Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013, sest Põltsamaa jõgi on Põltsamaa linna uhkus ning autorit huvitas jõevee olukord kevadel ja Põltsamaa linna mõju jõevee koostisele.
Madalmolekulaarsete ühendite seostumine amüloid β peptiidiga
Eliise Leismann

Alzheimeri tõbi (AT) on vanusest sõltuv pöördumatu ja aeglaselt süvenev närvisüsteemi haigus. 2050. aastaks ennustatkse, et haigust põeb iga 85. inimene. Hetkel pole AT vastu tõhusat ravimit loodud, kasutusel on ravimid, millel on ainult sümptomaatiline toime. Sellepärast on oluline luua tõhus ravim, mis takistaks AT süvenemist.
Euroopa pealinnade nimede muutumine eesti keeles 19. sajandi keskpaigast tänapäevani
Georg Kuusik

See uurimus käsitleb väliskohanimede kirjapildi muutumist Euroopa pealinnade nimede näitel. Väliskohanimedeks nimetatakse kõiki Eestist väljaspool asuvaid kohanimesid. Töö autor valis selle teema, sest soovis teada saada, kuidas Euroopa pealinnade nimesid varem eesti keeles on kirjutatud ning millest on erinevused tänapäevase kirjapildiga tekkinud.
Rasva ja valgu sisalduse uurimus kuues erinevas hommikuhelbes ja võrdlus nende pakendiväärtustega
Anita Kuprijanovitš

Uurimisküsimus on sõnastatud järgmiselt: milline on kuue erineva hommikuhelbemargi tegelik rasva- ja valgusisaldus ja kuidas erinevad väärtused pakendil antud väärtustest, kui hommikuhelbed on analüüsitud kuivatus-, Soxhleti toorrasva- ja Kjeldahli meetodi järgi?
Elu pärast Siberit
Anett Altmäe

Uurimistöö põhieesmärk oli Laine Treimani perekonna elusaatuse näitel võrrelda ja analüüsida endiste represseeritute elu Eesti NSV-s pärast Siberist tagasitulekut ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.
Neidude eneseotsingud noorteromaanides
Ragne Juus

Töö eesmärk on välja selgitada, kuidas noortekirjanduses kujutatakse teismeliste tüdrukute eneseotsinguid ja kasvuraskusi ning kuidas noortekirjanduse lugemine aitab kujundada teismelise maailmapilti ning moraalseid ja eetilisi väärtusi.




Akadeemiake III/2014 (22)


Mis on ühist Alzheimeri tõvel ja noorteromaanidel? Siberisse küüditatutel ja hommikusöögihelvestel? Euroopa pealinnade nimedel ja Põltsamaa jõeveel? Õnneks rohkem ei mitte midagi, kui et kõiki neid teemasid lahatakse käesolevas Akadeemiakese numbris. Teadusele on lähenetud väga mitmest küljest. Palju on tehtud koostööd teadlastega ning noored on saanud võimaluse end proovile panna ülikoolide laborites. Kindlasti üks väga traditsiooniline pilt meie peades, kui kujutleme kedagi „teadust tegemas“. Kuid samavõrra teadus on ka see, kui uuritakse oma enda esivanemate lugusid ning püütakse mõista ajaloosündmuste kulgu, põhjuseid ja tagajärgi. Kui tänapäeval räägitakse palju, et raamatute osakaal uuemas põlvkonnas muutub aina vähemaks, siis seda huvitavam on kuulda, milliseid romaane noored loevad ning kuidas need, läbi samastamise, aitavad kaasa eneseotsingutele. Tervis on midagi, mis puudutab meid kõiki. Kuidas olla teadlik oma valikutes hommikusöögi ajal? Kas toidupakendil lubatu ka tõele vastab? Või mis …
Vaata lähemalt»

© Akadeemiake || Vaksali 21-30, Tartu 50409