Toimetaja kaassõna

Seekordses Akadeemiakese numbris on midagi nii humanitaarile kui ka loodushuvilisele, nii ajaloolist hindavale kui ka uuega kaasas käivale, nii oma arvamuse väljendamist kui ka biograafilist lähenemist. Järjekordselt oleme tunnistajaks, et lõpmatult palju on võimalik uurida ja selle käigus midagi uut avastada. Eriti tore on, kui uurimistahet täis noored ise püüavad ennast huvitavale küsimusele vastused otsida ja leiavad kõrvale toetava juhendaja, kes annab inspiratsiooni ning jagab näpunäiteid. Olgu siis uurimisobjektiks fraseologismid, kultuuriajakirjad, rohevindid, mahajäänud hooned, noorte osalus, selfie’d või omaenda vanaisa.

Elisabet Ottas uuris piltlikke väljendeid ja analüüsis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klasside õpilaste teadlikkust fraseologismide tähendustest. Oma kaasõpilaste kultuurihuvi on lähemalt vaadelnud ka Laura Merendi, kes küsis, kas Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased peavad lugu kultuuriajakirjandusest, analüüsides, kas kultuuriajakirjanduse lugemus sõltub õpilaste vanusest ja kuidas mõjutab seda näiteks vanemate eeskuju. Helena Pahtna katsealusteks on kaaslased meid ümbritsevast loodusest. Helena eesmärgiks oli videovaatluse abil rohkem teada saada rohevintide ja nende toitumiskäitumist kujundavate tegurite kohta. Tartu linnas asuvad katkiste või kinnilöödud aknaklaasidega majad, grafitiga kaetud seinad ning võsastunud aiad on üles otsinud Helen Tera, kes käsitles Tartu mahajäänud hooneid kui ühiskonna vältimatut osa. Ühiskondlikul teemal on kaasa rääkinud ka Gerda Kuusemets, kes käsitles oma essees noorte osalust ja panustamise võimalusi: õpingutejärgne oma panuse andmine riigi heaks, kaasinimeste abistamine, noorte hariduse tähtsus. Ta jõudis järeldusele, et laste ja nende vanemate vaheline usaldus on kui toimiva ühiskonna alustala. Noorte käitumismustreid, täpsemalt eneseesitlust, uuris Karina-Anette Kiristaja, kes võttis vaatluse alla ühe sotsiaalmeedia trendi. Ta kajastas oma uurimuses selfie’de esinemist sotsiaalmeedias, pöörates tähelepanu ka Instagram’i piltide allkirjadele ning küsitles sellel teemal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi II kooliastme õpilasi. Kadi Kristina Laine sai inspiratsiooni uurimuse koostamiseks vanaisalt ja otsustas pühendada töö oma vanaisa Matti Piirimaa eluteele erinevate ajaloosündmuste taustal, käsitledes tema lapsepõlve, kooliteed, perekonda, õpetaja- ja direktoriaastaid, tööd haridusministri asetäitjana ning kujunemist tõlkijaks.

Tunnustus kõigile autoritele ja jätkuvat uurimishimu meile kõigile!

Külli Park

03.12.2016
sirp

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste kultuuriajakirjanduse lugemus

Mõistel kultuur on palju erinevaid tähendusi sõltuvalt kontekstist. Kultuur ühendab inimesi, kannab väärtusi, kogemusi, kultuurita poleks ka rahvust. Kultuuri on võimalik edendada mitut moodi, üks nendest on kultuuriväljaannete publitseerimine, teine kultuuris toimuvaga kursisolek ehk kultuuriajakirjanduse lugemine, sest keelekasutusega peegeldame, mõtestame ja ka uuendame sotsiaalset tegelikkust. Kultuuriajakirjandus annab edasi olulisemad uudised kultuuri valdkonnas toimuva kohta ning hoiab kursis maailma trendidega. Uurimistöö teema valik lähtus autori isiklikust huvist kultuuriajakirjanduse vastu ning teema aktuaalsusest: nimelt käivitus oktoobris 2014 Tartu ülikooli meediauurijate mahukas uuring, mis võtab vaatluse alla Eesti kultuuriajakirjanduse kasutajaskonna ning sisu. See näitab, et teema on ajakohane ning eestlased on huvitatud kultuuriajakirjanduse […]
03.12.2016
mahaj2etud_hooned

Mahajäetud hooned Tartus

Linnastumise hoogustumine toob iga päevaga linnadesse uusi elanikke. Märkamatult kaasneb sellega vajadus ehitada uusi elumaju, kontorihooneid jne. Tihti ei pane aga inimesed tähele, et samal ajal kui linnaruumi kerkivad uued kaasaegsed ehitised, jäävad paljud vanemad hooned hoopiski unarusse. Ma valisin selle teema, kuna mahajäetud hooned on minus alati põnevust tekitanud. Nende olemasolu linnas on vältimatu ning nende arvukus märkimisväärne, kuid inimesed ei kipu neile tähelepanu pöörama. See tekitaski minus küsimuse, kui palju on tegelikult Tartus mahajäetud hooneid. Samuti olen teemaga palju kokku puutunud, organiseerides võistkondlikke seiklusmänge, mille läbiviimise kohaks on tihti mahajäetud hooned. Töö põhiliseks eesmärgiks on välja selgitada, kui […]
03.12.2016
matti_piirimaa

Matti Piirimaa biograafia

Käesoleva praktilise töö eesmärk on koguda infot minu vanaisa Matti Piirimaa kohta, et koostada biograafia, mis annaks täpsema ülevaate tema lapsepõlvest, kooliteest, pereringist, õpetaja- ja direktoriaastatest, tööst haridusministri asetäitjana ning kujunemisest tõlkijaks. Idee tekkis pärast mitmeid perekondlikke koosviibimisi ja suuremaid suguvõsa kokkutulekuid, kus vanaisa Matti alati suurepärase mälu ja esinemisoskusega oma noorusest on jutustanud ja ka juba kuuldud lood huvitavaks muutnud. On oluline, et järeltulevatel põlvedel oleks teadmisi esivanemate kui oma perekonna kui ka rahva kultuurikandjate kohta. Varasemast eluolust annavad ülevaate küll raamatud, filmid ja ka koolitunnid, kuid kellegi vahetute kogemuste ja mälestuste kuulamine ning kirjapanemine aitab luua tõetruuma ettekujutuse. […]
03.12.2016
noored

Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?

Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum – see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti […]
03.12.2016
piltlikud_v2ljendid

Piltlike väljendite tundmine Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassides

Valisin teema, selleks et teada saada, kuivõrd tuntakse piltlikke väljendeid tänapäeva võõr- ja laensõnastuvas eesti keeles. Seda just seetõttu, et olen märganud, et tänapäeval eesti keele ja kirjanduse gümnaasiumiõppekavas piltlike väljenditega otseselt ei tegeleta: ei õpetajad ega ka õppematerjalid pööra neile tähelepanu. Seda võib põhjendada asjaoluga, et kohatu kujundliku keele kasutamine võib õpilase loodud teksti stiili negatiivselt mõjutada. Samas hõlbustab piltliku keele tundmine paljude raamatute, ka kohustusliku kirjanduse, lugemist, sest osad fraseologisme sisaldavad laused võivad tunduda lugeja jaoks ebamäärased ja loogikale mitte vastavad, kui nende tähendust ei teata. Töö uurimisprobleemiks on fraseologismide tundmine Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Probleemi avamise aluseks on […]
03.12.2016
rohevint

Kas ja kuidas mõjutab rohevindi tervislik seisund tema motivatsiooni toituda tajutud kisklusriski tingimustes?

Käesolev töö on autoripoolne püüe panustada Tartu ülikooli immuunökoloogia töörühma uurimispotentsiaali. Uurimistöö teema sai valitud koos laboripoolse juhendaja Peeter Hõrakuga. Autori põhieesmärgiks oli saada rohkem teada rohevintide ja nende toitumiskäitumist kujundavate tegurite kohta. Töö koosneb kolmest suuremast peatükist: üldteoreetiline osa – kirjanduse ja eelnevate uurimistööde põhjal koostatud ülevaade rohevintidest üldiselt; teine osa, mis hõlmab endas katsete materjali ja metoodikat, st konkreetsete katses osalenud lindude, katse põhimõtete ja videovaatluse kirjeldust. Kolmandas peatükis tuuakse välja tulemused ning nende analüüs. Katses kasutati toidumajale kinnitatud kiskja (värbkaku) pildi eksponeerimise mudelit. Varasematest uuringutest oli teada, et see vähendab lindude motivatsiooni vastava stiimuli juuresolekul toituda, st […]
03.12.2016
selfie

Selfie – eneseesitlus fotosilma läbi Kadrioru Saksa Gümnaasiumi II kooliastme näitel

Elades 21. sajandil, oleme üha enam ümbritsetud erinevatest nutiseadmetest ja sotsiaalmeediaportaalidest. Aina rohkem on lastel ja noortel kasutajakonto erinevates suhtlusportaalides, kus suurel osal neist tegelikult vanusepiirangute tõttu kontot olla ei tohikski. Hetkel on populaarseimad suhtlusportaalid Facebook, Instagram, Twitter ja Snapchat. Pikka aega oli Facebook neist kõige tuntum, kuid kuna see hakkab vaikselt oma uudsust minetama, on töö autor otsustanud oma töös koguda andmeid Instagramist. Käesoleva uurimistöö aluseks on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi II kooliastme õpilaste seas korraldatud küsitlus selfie’de kohta. Töö eesmärgiks on saada ülevaade nii küsitluse tulemusena kogutud andmetest, kus keskendutakse põhiliselt selfie’de tegemisele ning avalikustamisele, kui ka Instagramist kogutud […]

SAADA TÖÖ!


Milliseid tingimusi tööle esitame?