Temperamendi mõju kooliedule
Kaisa Lumiste

Uurimistöö tulemused pakuvad autori arvates kindlasti huvi kõikidele õpetajatele, kuna aitavad ennast ja õpilasi paremini mõista. Õpilasena huvitub autor kooliedu mõjutavatest teguritest ning õpilaste ja õpetajate vaheliste suhtluskonfliktide põhjustest.

Hulkharjasussi Marenzelleria neglecta arvukus ja levik ning seda mõjutavad tegurid Pärnu lahe piirkonnas
Anna-Helena Saarso

Käesolev uurimistöö keskendub ühele võõrliigile Eesti põhjaloomastikus, hulkharjasuss Marenzelleria neglecta’le ning tema populatsioonile Pärnu lahe piirkonnas. Kuna selle liigi elutegevus soodustab keskkonna toitelisuse kasvu ning teiste põhjaloomastiku liikide kvantitatiivset koosseisu, on oluline leida seoseid hulkharjasussi kvantitatiivse koosseisu ja seda mõjutavate tegurite vahel.

Mänguasjad ja lastemängud enne ja nüüd
Karmen Kõrnas

Mäng on tegevuse põhiliik eelkoolieas, avaldades mitmekesist mõju lapse psüühilisele arengule. Mängus saavad lapsed uusi oskusi, vilumusi ja teadmisi. Mängus omandatakse suhtlemise reeglid. Ilma mänguta ei ole võimalik saavutada lapse täisväärtuslikku moraalset arengut, ilma mänguta ei ole isiksuslikku kasvu.

Minu põlvkond ja selle tulevik eestis
Kadi Sink

Me oleme indigolapsed. Meil puudub vastutustunne. Me tuhiseme vaimupimedusse. Me ammutame energiat uuest infost. Me oleme mugavad ja lihtsad. Me oleme eneseteadlikud ja sõltumatud. Me oleme rahulolematud. Meil puuduvad eelarvamused. Me tuleme tagasi.

Paide linna edelaosa puisniidu taimestik ja selle muutused
ANNI MÄNNIL

Inimesed on üha enam hakanud väärtustama loodust ja selle mitmekesisust. Meedias on ilmunud mitmeid artikleid, kus tuntakse muret looduskeskkonna saastumise ja liigirikkuse vähenemise pärast. Seepärast peaks igaüks pöörama rohkem tähelepanu oma kodukoha looduse liigirikkusele, seda kaitsma ja hoidma.

Akadeemiake I/2012

Akadeemiakese teine veebinumber ja kolmeteistkümnes number üldarvestuses koondab neli väga huvitavat uurimustööd ja ühe essee. Kaks neist, ja seda nendingut ei tee toimetus Akadeemiakesse saadetud tööde põhjal mitte esimest korda, annavad jällegi silmad ette nii mõnelegi akadeemilise kõrgkooli põhiastme uurimustööle. Need on Anna-Helena Saarso töö Pärnu lahe põhjasetetes elavast ümarussist ning Anni Männili uurimus oma kodukoha – Paide – puisniidust. Miks need tööd esiletõstmist väärivad? Anni Männil on tegelenud oma uurimustööks materjali kogumisega üle aasta, tutvunud erinevate taimeliikidega ja mullatüüpidega ning valdkonnaga, mis ka teadusmaailmas väga oluline oskus: organiseerimistööga. Nimelt korraldas ta uuritaval puisniidul niitmistalgud, mis tavaks saades võiks tulevikus puisniidu liigirikkust suurendada. Ei muud kui soovime talle ärksat vaimu edasisekski! Anna-Helena töö hakkab samuti kinni inimeste tõttu muutuvast loodusest ja püstitab küsimuse võõrliikide mõjust meie elukeskkonnale ühe liigi näitel, kelle näoga vaid ilmselt kalurid …
Vaata lähemalt»