Toimetaja kaassõna

Kui ma oleksin kooliteed alustav laps ja saaksin valida, millises Eesti koolis õppima asuda, tõmbaksin ma oma vanemaid hõlmast ja ütleksin, et tahan minna Konguta kooli. Miks?

Akadeemiakese toimetusse on saabunud paari viimase aasta jooksul järjekordselt mõnus ports algklasside õpilaste koostatud uurimistöid, millest panime kokku juba teise nooremate õpilaste tööde erinumbri. Kaheksast tööst seitse pärinevad Konguta koolist, üks Elvast.

Akadeemiake loodab kogu südamest, et Eestisse tekib aina rohkem ja rohkem juurde selliseid koole, kus õpetajad haaravad kinni õpilase uitavast mõttest, kas võileib ikka kukub põrandale nii, et võiga pool jääb allapoole, või juhtub hoopis vastupidi (Anete Aasmäe). Et oleks õpetajaid, kes viie esimese klassi õpilasega (Sten-Martin Aart, Lisette Holter, Karolin Ilp, Kerli Kalpus, Mariliis Paal) ostavad poest kimbu roose ja panevad neist igaühe erinevasse vedelikku, et näha, milline neist siis ikkagi lille ilul kõige kauem säilida aitab. Selliseid õpetajaid, kes kehutavad teise klassi õpilasi (Simoona Jesin ja Janette-Liis Pikas) terve talve ilmavaatlusi tegema, nii et nood seda teevadki. Ja selliseid, kes vormivad igavesti huvitavaks jutuks ühe õpilase vanaema elu tööd ja tegemised (Kristo-Marten Unne).

Ja see pole kõik. Mikk Jaasi-Tamme on huvitanud oma kooli õpilaste hirmud. Mis te arvate, kas tegemata kodutööd hirmutavad poisse ja tüdrukuid samavõrra? Sten Kall on valanud kolme klaasi erinevad rõõsad piimad ning vaadanud, kui kiirelt need toatemperatuuril riknevad. Erik Mältonit huvitas, millised on tema kooli õpilaste telefonihelinad. Muuhulgas saab teada, kui paljudel kooli õpilastel üldse mobiiltelefonid on. Ja Mairo-Johannes Toomi töö erinevate happeliste lahuste mõjust munakoorele on täitsa vinge poistekas! Seda eeskätt söövitavate lahustega töötamise meetodi riskirohkuse poolest – isiklikult võtaksin küll paksemad kummikindad, aga no kes ei riski, see valgustatuks ei saa!

Lugupeetud õpetajad, suur-suur tänu teile Akadeemiakese poolt! Seda nii muhedate ja avastusõpet juurutavate meetodite eest kui ka vaeva eest tööde vormistamisel, sest uurimistööde tegemisega kokku puutununa teame teie panust vormistamise juures ning sellest lähtuvalt peaks tegelikult teie nimi ka autorite real seisma. Palju jõudu teile edasiseks!

Käesoleva Akadeemiakese numbri tööd on suurepärane näide sellest, et oluline pole tegelikult teadus eluvaldkonnana, vaid teaduslik mõtteviis. Oskus küsida ja järele katsuda, kas ikka tõesti on nii, nagu räägitakse, teeb inimesest olendi, kes lihtsaid lahendusi pakkuva ja manipuleerima kippuva maailma jaoks on raske saak.

Jätkugu teil terast küsimis- ja avastamisrõõmu kauaks ning hoiame pöialt ja suurt varvast, et teie eeskuju nakataks kõiki Eesti koole!
Pille Säälik

14.09.2016

Erinevate vedelike mõju munakoorele

Koduses majapidamises leidub tavaliselt väga palju erineva toimega vedelikke. Mõningaid kasutatakse toiduvalmistamisel, mõningad leiavad kasutust autode juures. Mulle hakkas huvi pakkuma, millised on mõningate vedelike toimed munakoorele. Uurisin ja sain teada, et munakoor sisaldab palju kaltsiumit (Liivapuu, 2014). Kaltsium on ühtlasi ka hammaste üks koostisosa. Valisin uurimistöö sisuks katse tegemise, sest mulle on alati huvi pakkunud ainetega toimuvad muutused. Tahtsin teada, millist mõju avaldavad munakoorele erinevad vedelikud, sellepärast kasutasin akuhapet, äädikat ja Coca-Colat.
14.09.2016

Imeline ilm: õhutemperatuur

Selle tööga soovisime uurida, mis on ilm ja missugused on ilmaelemendid. Uurisime ka erinevaid koduses kasutuses olevaid termomeetreid ja erinevaid skaalasid. Vaatlesime õhutemperatuure Elvas ja võrdlesime neid Eesti kuu keskmiste temperatuuridega.
14.09.2016

Lõikelillede säilitamiseks kasutatavad nipid

Meie töö teemaks on lõikelillede säilitamiseks kasutatavad nipid. Toome sageli kodudes lilli vaasi. Mõned lilled säilivad kauem, teised närbuvad rutem. Oleme kuulnud, et suured inimesed kasutavad erinevaid nippe, kuidas lilled seisaks vaasis kauem värskena. Meie ise teadsime, et mõnikord lõigatakse lille varrest osa ära ja et lilled pannakse jahedasse vette. Otsisime internetist erinevaid nippe, kuidas lilli kauem vaasis hoida ja asusime katsetama.
14.09.2016

Minu vanaema tööd ja tegemised

Mina soovisin rohkem teada saada sellest, kuidas vanasti elati, õpiti ja töötati. Uurisin oma vanaemalt, kuidas möödus tema lapsepõlv, mis töid ta tegi ja kuidas üldse vanasti elati. Töö eesmärgiks oli möödunud pärandkultuuri aastast lähtudes tutvuda oma vanavanemate elu-oluga ja nende töödega.
14.09.2016

Mobiiltelefoni helinad Konguta Kooli õpilaste telefonides

Tänapäeval on peaaegu kõikidel lastel mobiiltelefonid. Minul on ka. Mobiiltelefonidel on olemas helin, kui kõne sisse tuleb. Need helinad on väga erinevad. Kõige huvitavam on sõita bussis ja kuulata, missuguseid erinevaid helinaid telefonid teevad. Mina tahtsingi uurida, miks need telefonide helinad on õpilaste telefonides just sellised nagu nad on.
14.09.2016

Müüt või tegelikkus?

Kes meist pole kuulnud ütlust, et võileib kukub alati võiga allapoole. Enamik meist on seda ka praktilises elus kogenud. On see tingitud sellest, et meelde jäävad ainult need korrad, kui võileib tõepoolest võiga vastu maad kukub ja muutub söömiskõlbmatuks, või on see alati nii? On see müüt või tegelikkus? Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada, kas tegemist on juhusega või seaduspärasusega.
14.09.2016

Õpilaste hirmud

Ilmselt on iga inimene vähemalt kord elus hirmu tundnud. Erinevatel inimestel ja erinevas vanuses inimestel on ka erinevad hirmud. Antud töös oli eesmärgiks uurida, millised asjad, olukorrad või tegevused tunduvad olevat kooliõpilastele hirmutavad. Kuna hirmude valdkonnas pole Konguta koolis uurimust tehtud, siis seadsime käesoleva töö eesmärkideks välja selgitada: 1) kas Konguta kooli õpilased kardavad midagi, tunneva hirme; 2) kuidas poiste ja tüdrukute hirmud erinevad; 3) milline on Konguta kooli õpilaste hirmude edetabel.

SAADA TÖÖ!


Milliseid tingimusi tööle esitame?