Toimetaja kaassõna

Hea uurimistöö pant on õpilase ja juhendaja koostöö. Akadeemiakesele saadetud uurimused näitavad, et üha enam aitavad uurimistöid juhendada eksperdid väljastpoolt kooli, tuues sel moel teadusmaailma kooliseinte vahele. Tulemuseks on aasta-aastalt aina rohkem meile laekunud ja trükivalgust nägevaid kvaliteetseid uurimusi, mis tihti ei jää alla isegi kõrgkoolide seminaritöödele. Need rõõmustavad arengud loovad ühtlasi uusi väljakutseid ka Akadeemiakese jaoks. Nii olemegi jõudnud igipõlise küsimuseni „Kuhu edasi?“. Muutumatuna püsib aga see, et jätkuvalt ootame me uusi ja huvitavaid uurimistöid, mille avaldamisest võib ehk saada õpilase esimene suurem samm teadusmaailma poole.

Seekordne Akadeemiakese kevadnumber on tavapärasest natuke mahukam, tuues lugejateni kuue uurimistöö asemel seitse põnevat uurimust. Avaldatud tööd on head näited sellest, kuidas on võimalik uurimistööks ainest leida väga erinevatest eluvaldkondadest. Nii saab Akadeemiakesest seekord lugeda Elina Shakhanovichi uurimust vee molekulide liikuvusest hallaine rakkude vahel ja selle mõjust bioelektrisignaali tugevusele, mille järel võib suunduda kiirete jalgade juurde – Teve Tammekand on vaatluse alla võtnud Koeru keskkooli õpilaste osaluse saatesarjas „TV 10 olümpiastarti“. Selyn Laande võttis oma uurimistöö fookusesse rinnavähi ja tegi kindlaks Tarvastu gümnaasiumi õpilaste teadlikkuse selle raske haiguse tekkepõhjustest, diagnoosimisest ja ravist. Terviseküsimuste vastu tundis huvi ka Helen Õunapuu, kelle tööst saab lugeda, kui palju baktereid on Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate kätel ning kooliruumide ukselinkidel. Rigden Aunapuu võrdles oma koduaias mõõdetud õhutemperatuure Tallinn-Harku aeroloogiajaama näitudega ja võrdluse tulemustest saab lugeda tema uurimistööst. Brita Laht vaatas kriitilise pilguga üle oma kooli keemialabori ja hindas sealsete kemikaalide potensiaalset ohtlikkust ja hoiutingimusi. Lea Loppi uurimus keskendub aga hoopis orasheina paljunemisele.

Kõigi nende tööde ühiseks nimetajaks võib pidada inimest ja teda ümbritsevat keskkonda, mis mõlemad annavad ainest väga eripalgelisteks uurimisküsimusteks. Ehk annavad need inspiratsiooni neilegi lugejatele, kel uurimistöö koostamine ja kirjutamine alles ees.

Head lugemist!

Triin Tark

19.05.2016
Temperatuur

Tallinn-Harku suvised õhutemperatuurid viimase 32 aasta vältel

Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses, üldteoreetilises osas seletatakse lahti kliima ja õhutemperatuuri mõisted. Vaadeldakse õhutemperatuuri mõjutavaid faktoreid. Uuritakse, kuidas toimub ilmajaamas temperatuuri mõõtmine ja milliseid vahendeid selleks kasutatakse. Teises, praktilises osas antakse ülevaade materjalist ja metoodikast, sh koondatakse ja analüüsitakse tulemusi. Kolmandas osas võrreldakse Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonnast saadud viimase 32 aasta suvetemperatuure ja tuuakse välja kõige olulisemad ja silmatorkavamad erinevused. Autor valis käesoleva uurimistöö teema, sest viimastel aastatel on väga palju räägitud ja kirjutatud kliimamuutustest. Sellest ajendatult tekkis huvi uurida, kas on võimalik oma kodukohas mõningaid märke näha, mis võiks toetada või ümber lükata meedias kajastatud väiteid kliima soojenemise kohta. […]
19.05.2016
Rind

Rinnavähk ja Tarvastu Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus sellest

Aina rohkem on naisi, kes haigestuvad rinnavähki ning avastavad selle enda jaoks liiga hilja. Nii juhtus ka minu emaga. Rinnavähi avastamise hetkel oli vähk juba kolmandas staadiumis. See on ka üks põhjustest, miks ma just selle uurimistöö teema valisin. Rinnavähk on globaalne probleem, mis aina süveneb. Igal aastal diagnoositakse maailmas umbes 14,1 miljonit uut vähijuhtu (Worldwide cancer incidence statistics, cancerresearchuk.org). Naiste puhul on sagedaseimaks vähivormiks rinnavähk (moodustades 25,2% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest) (Worldwide data, wcrf.org). Iga aastaga rinnavähki haigestunute arv tõuseb. Kuna on nii palju naisi, kes avastavad vähi liiga hilja, siis tekib küsimus: kas neid ei ole sellest […]
19.05.2016
Keemia

Tornimäe Põhikooli keemialaboris leiduvad kemikaalid, nende hoiustamine ja ohtlikkus

Tornimäe koolis õpetas pikka aega (56 aastat) keemiat Leili Õun. Leili Õun haldas kooli keemialaborit, ostis sinna kemikaale, klaasvara ja kasutas neid õppematerjalidena tundides. Pärast tema pensionile jäämist seisavad kemikaalid endiselt keemialaboris ja uued õpetajad keemialabori korrashoiu eest vastutanud ei ole (praegune keemiaõpetaja õpetab lisaks Tornimäe koolile ka Kuressaare ametikoolis ja elab püsivalt Kuressaares). Seega tekkis olukord, kus kooli töötajatel ei olnud head ülevaadet sellest, mida keemialabor sisaldab. Sellest olukorrast lähuvalt võeti töö eesmärkideks: • laboris sisalduvate kemikaalide revideerimine (kui palju ja milliseid aineid seal leidub); • nende kemikaalide ligikaudse koguse hindamine; • hoidustamisnõuetele vastavuse hindamine. Uurimistöö tulemusena saadavat ülevaadet […]
19.05.2016
Orashein

Tütartaimede fotosünteesivõime takistamise mõju orasheina kasvule ja seemnetoodangule

Iga elusorganismi eksisteerimine siin planeedil on ajutine, seetõttu peab ta jätma endast maha võimalikult palju elujõulisi järglasi, et säilitada liigi püsimajäämine. Taimed paljunevad nii vegetatiivselt kui ka suguliselt ning mõned neist on väga elujõulised. Orashein on visa umbrohi ning on nuhtluseks nii talunikele kui ka väiksematele aiapidajatele, kuna tal on hästi arenenud vegetatiivne paljunemine. Mulla harimise käigus eraldatud risoomijupist areneb kiiresti uus taim. Töö autori eesmärgiks on teada saada, kuidas orashein panustab kasvu ja generatiivsesse paljunemisse olukorras, kus vegetatiivne paljunemine on pärsitud. Looduses paljuneb orashein nii sugulisel teel (seemnetega) kui ka vegetatiivselt (risoomide abil). Töös uuritakse nende kahe paljunemisviisi vahelisi […]
19.05.2016
Bakteritassid

Bakterite arvukus Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste ja õpetejate kätel ning kontaktpindadel

Iga päev puudutavad inimesed erinevaid pindu ja esemeid, mille tulemusena kandub kontaktpindadelt inimese nahale palju erinevaid mikroobe. Antud uurimistöö eesmärk oli katsete käigus kindlaks teha, kui suur oli bakterite ülekanne kontaktpinnalt (WC ukselingid) inimese nahale, ja kui suure osa bakteritest, mis olid sattunud ukselingile, hävitab selle desinfitseerimine. Samuti uuriti inimeste kätelt välja külvatud bakterite resistentsust kuue laialdaselt kasutatava antibiootikumi suhtes. Kokku püstitati neli hüpoteesi, mille tõesust kontrolliti katsetega. Hüpoteesid on järgmised: 1) käte pesemine leige veega ning ilma seebita vähendab oluliselt bakterite üldarvukust kätel; 2) WC ukselingilt kätele on märkimisväärne bakterite ülekanne; 3) desinfitseerimise tõttu bakterite arvukus kontaktpindadel väheneb oluliselt; […]
19.05.2016
Aju

Füüsikaline lähenemine bioelektriliste signaalide analüüsile aeglustunud prootonite difusiooni korral hallaines

Prootonite difusioon tähistab magnetresonantstomograafia (MRT) abil nähtavate vesinikutuumade liikumist ajukudedes, mis magnetvälja mõjuta on käsitletavad vee molekulidena. Difusiooni koefitsenti (ADC) saab määrata difusioon-kaalutud MRT uuringu ning spetsiifilise tarkvara abil (Functool ja AW 4.0, GE Medical Systems). Funktsionaalsed magnetresonantstomograafia (fMRT) uuringud, mis käsitlevad prootonite difusiooni hallaines, on näidanud koefitsendi ulatuslikku muutlikkust kasvajate, entsefaliidi ja kesknärvisüsteemi rakkude demüeliniseeruvate häiretega patsientide puhul, mille põhjust pole üheselt teada. Kasvajatest, entsefaliidist ja demüeliniseeruvatest häiretest tingitud orgaanilised muutused tavaliselt väljenduvad ka elektroentsefalograafia (EEG) uuringutes. EEG abil määratakse bioelektrilist signaali neuroni aksonisiseste pingete muutustena. Valdav enamus EEG andmetest pärineb sünaptilistest signaalidest (kahe neuroni vahel toimuv elektriülekanne). Töö […]
19.05.2016
TV10

Koeru Keskkooli õpilaste tulemused TV 10 Olümpiastardis läbi aegade

Uurimistöö eesmärk oli uurida Koeru Keskkooli õpilaste osalemist võistlussarjas TV 10 Olümpiastarti. Valisin selle teema, sest mulle endale meeldib sport ja tegelen sellega regulaarselt. Seda teemat uurides oli huvitav teada saada, kuidas on Koeru koolil võistlussarjas läinud ja milliseid tulemusi on saanud minu mitu head sõpra aastaid tagasi. TV 10 Olümpiastarti on Eesti kõige suurem ja olulisem kergejõustikuvõistlus. Meie kooli noored on sarjas osalenud 14 aastat. TV 10 Olümpiastardis on kohal oma vanuseklassi Eesti parimatest parimad kergejõustiklased. Protokolle uurides sain teada, kui palju õpilasi on Koeru Keskkoolist jõudnud esimese kahekümne hulka, palju on saavutatud medalikohti, kes on olnud parimad sportlased […]

SAADA TÖÖ!


Milliseid tingimusi tööle esitame?