Akadeemiake erinumber/2024 (46)

Siinse uurimistöö teema on „Vastuvõttude menüüd kui riigi visiitkaart ja nende muutumine ajas Eesti Vabariigi näitel“. Uurimistöö idee sai alguse koolis toimunud rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia mooduli kursusest „Diplomaatiline protokoll ja etikett“, kus kursuse juhendaja diplomaat Silver Loit rääkis diplomaatilistest vastuvõttudest. Kursuse käigus tutvusime Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi aegsete menüükaartidega, mis on säilinud Rahvusarhiivis. Menüüd pakkusid mulle suurt huvi ning tekkis mõte võrrelda kahe maailmasõja vahelisi vastuvõttude menüükaarte tänapäevaste riiklike vastuvõttude menüükaartidega ja analüüsida menüüde muutumist ajas. See saigi minu uurimistöö eesmärgiks.

Reaali Poiss on Eesti üks tuntumaid ja olulisemaid monumente, millel on Eesti kultuuris ja ajaloos märgiline tähtsus. Ferdi Sannamehe skulptuur on püstitatud vabadussõjas langenud kooliõpilaste ja õpetajate mälestuseks ning saanud tuntuimaks Eesti vabaduse eest võidelnute mälestusmärgiks. Kahel korral aastas – Vabariigi aastapäeval ja Tartu rahu aastapäeval – kogunetakse selle monumendi juurde pidulikult tähistama eestlaste vabadust ja selle nimel toodud ohvreid. Samuti on tegu Eestit külastavate kõrgetasemeliste välisdelegatsioonide peatuskohaga, kus riigijuhtidel on tavaks panna pärg mälestamaks ja tunnustamaks Eesti vabadusvõitlust. Arvestades monumendi tähtsust Reaalkooli kogukonnale ja Eesti rahvale ning nüüdisaegseid tehnoloogilisi võimalusi, tahtsin luua kujust digitaalse mudeli. Kuna Reaali Poissi on […]

Pole inimest, keda praegune energiakriis mingil määral ei puudutaks. Igaüks, kes on hiljuti kommunaalmakseid maksnud või uudiseid lugenud, on tõenäoliselt märganud, et elektrihindadele ennustatakse pidevat kasvu ja see kasv ei ole peatumas. Mõni inimene võib süüdistada valitsuse otsuseid, teise jaoks on probleemiks rohepööre, kolmas näeb süüdlasena aga hoopis midagi muud.

Kui saarlane tuleb seltskonda, siis on enamasti kogu seltskonnale teada tema päritolu, ilma et ta seda ise ütleks. Saarlased eristuvad kergesti oma laulva kõnemeloodiaga ning õ-tähe puudumisega häälduses. Aga kui paljud tänapäeva saarlased teavad päriselt oma kodukandi murdesõnu ja nende tähendust?

Esimene päikesepaneel leiutati juba 1950-ndatel, kuid need on populaarseks muutunud alles hiljuti. Päikesepaneelide toodetud elektri kogus on rohkem kui kolmekordistunud võrreldes aastaga 2015, mil sõlmiti Pariisi kliimakokkulepe. Prognooside järgi peaks see aastaks 2030 veel seitse korda kasvama. See kõik kinnitab, et päikesepaneelide tulevikupotentsiaal energiavaldkonnas on tohutu ning nende edasine uurimine on väga oluline. Päikesepaneelide efektiivsuse paranemine muudab neid populaarsemaks paljudes valdkondades: näiteks on päikesepaneelid juba kasutuses elektriautotööstuses. Euroopa Liidu soov on lõpetada uute sisepõlemismootoriga autode müük aastaks 2035 – see ja paljud sarnased otsused suurendavad lähitulevikus mobiilsete päikesepaneelide kasutust eksponentsiaalselt. Kuigi mobiilsed päikesepaneelid on juba laialt kasutuses, pole nende efektiivsust […]

Minu loovtöö eesmärk oli kududa endale Tarvastu mustriga sukad. Ma valisin kudumise sellepärast, et kudumine on mulle alati meeldinud. Esimeses käsitöötunnis, kus me üldse kudumist õppisime, sain ma kõigest kohe aru. Ma isegi aitasin teisi. Sellest ajast saadik olen ka vabal ajal kudunud. See on väga rahustav ja teraapiline. Eriti sellepärast, et mulle on kool väga stressirohke ja kudumine on väga hea vaheldus pikast koolipäevast puhkamiseks.

Ajaloo uurimine annab inimesele parema ülevaate olevikust ning aitab seejuures paremini mõista inimkonna kulgu, eriti kui tegemist on isikliku sidemega. Uessonid on minu emapoolsed esivanemad. Vaatamata sellele, et meie perel on 17. sajandisse ulatuv sugupuu, teame me oma esivanemate kohta siiski pigem vähe. Otsustasin uurida Anton Uessoni, Tallinna pikaaegseimat linnapead, tuntud arhitekti ja minu vana-vana-vanaisa venda, sest ta saatis oma elus korda palju põnevat, kuid tema teod ei ole kaasaegses ajalookäsitluses esiletoodud, kuigi võib arvata, et selleks on põhjust. Töö eesmärk on leida need põhjused ning fikseerida Uessoni jälg nii arhitektuuri- kui ka poliitikamaailmas.

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas kasutab Venemaa riikliku ajakirjanduse üks väljaanne, Rossiiskaja Gazeta, propagandavõtteid 2022. aasta 8. oktoobril toimunud Krimmi silla plahvatuse kajastamisel. Keskendun Rossiiskaja Gazeta veebiväljaandele, sest see on kättesaadav Eesti inforuumis ning võimaldab mugavalt lugeda aastataguseid artikleid.