- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
27.10.2021
Oma päritolu ja esivanemate vastu hakati huvi tundma juba siis, kui tekkis arusaamine veresugulusest – suguluse mäletamine ja eellaste arvestamine sai oluliseks jumalate ja inimeste vaheliste sugulussidemete jälgimiseks ja tõestamiseks. Aastatuhandete jooksul said suulistest mälestustest kirjalikud ülestähendused, teadmiste lünki hakati täitma vanadest ürikutest leitud andmetega ning nii jõuti genealoogiateaduse algete tekkimiseni. Uuriv lähenemine genealoogiaküsimustele lõi uusaja alguseks eeldused teoreetilise huvi tekkimiseks nii genealoogia vastu üldse kui ka selle uurimisviiside ja allikate vastu, samuti genealoogia kujunemisele teadusharuks. Baltimaades alustasid genealoogia-alaseid uuringuid baltisakslastest aadlikud, kes olid saanud selleks innustust Saksamaalt. Esimene eesti sugukondade uurija Martin Lipp (1854–1923) arvas, et sugukondade uurimise peamine ülesanne […]
27.10.2021
Siinse uurimistöö teema on huvitav, kuna Narvat võib pidada multikultuurseks linnaks. Linna multikultuurilist olemust iseloomustab seal tegutsev Rahvamaja, mille katuse all töötavad erinevate rahvuskultuuride seltsid. Uurimistöö aktuaalsus seisneb selles, et mõningate seltside siseprobleemide tõttu võivad need etnilised subkultuurid oma unikaalsuse kaotada ja hääbuda ning seega lakata täiendamast ja rikastamast Narva linna kultuuri. Tartu Ülikooli uurimistööde e-kogu (DSpace Home) kaudu varasemate uuringutega tutvudes sai autor aru, et enamasti on uuritud rohkem muusika- ja tantsusuunalisi (hipsterlus, punkrokk, hip-hop jne), „kriminaalseid“ subkultuure (Järva, 2015). Kuid tänapäeval uuritakse ka üha enam pagulaste subkultuure ja sellega kaasnevaid probleeme (Laineste, 2018). Palju tähelepanu pööratakse ka viimaseil […]
27.10.2021
Seeneriiki kuuluvad pärmid on looduses olulised suhkrute lagundajad ja metaboliseerijad. Pärme ja nende saadusi kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses ja biotehnoloogias. Evolutsiooni käigus suhteliselt vara lahknenud ja niinimetatud ebatraditsiooniliste ehk pagaripärmist (Saccharomyces cerevisiae’st) evolutsiooniliselt kaugemate pärmide ensüüme ei ole palju uuritud, mistõttu on nende valkude omaduste kohta vähe teada. Ebatraditsiooniliste pärmide ensüümidel võib olla biokeemilisi omadusi, mis pagaripärmi vastavatel ensüümidel puuduvad, ning nende uurimine võib anda teadmisi potentsiaalsete eellasensüümide tunnuste kohta ning kuidas on toimunud ensüümide evolutsioon. Eellasensüümid on tänapäevaste ensüümide tekkel esinenud vahevormid, millel võisid olla praegu olemasolevatest ensüümidest mõnevõrra teistsugused substaadieelistused ja töömehhanismid. Erinevate pärmiliikide ensüümide biokeemiliste omaduste kindlakstegemine võib […]
27.10.2021
Noorte vaimse tervise halvenemine on üha kasvav probleem. Näiteks võib tuua Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi uuringu, kus Eesti oli tahtliku enesevigastamisega Euroopas kolmandal kohal – tahtlikult oli end vigastanud 32,9% ehk kolmandik põhiharidusega õpilastest. Võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega edestasid Eestit vaid Prantsusmaa ja Saksamaa. Ravi oli nendest õpilastest saanud kõigest 1,5% (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, 2015). Samuti on vaimse tervise probleemide tõttu üsna tavaliseks saanud, et arstid määravad noortele rahusteid ja antidepressante – 2016. aastal tehtud uuringutes selgus, et 12–19-aastastele noorukitele oli tol aastal välja kirjutatud 10 385 rahusti ja antidepressandi retsepti. 2012. aastal oli […]
27.10.2021
Uurimistöö teema on valgusteraapia ja selle mõju enese kogemusel. Uuringu käigus soovime saada rohkem teadmisi valgusteraapia ajaloost, mõjust ja kasulikkusest ning selgitada katse abil välja, kas ja kuidas valgusteraapia toimib. Uurimise paremaks ja põhjalikumaks tegemiseks püstitame küsimuse: „kuidas toimib valgusteraapia?“. See teema tundub meile mõlemale huvitav ja kuna me kumbki pole selle teemaga varem kokku puutunud, arvame, et see on meile hea võimalus midagi uut õppida. Valgusteraapia on maailmas tõusev trend ja me arvame, et rohkem inimesi peaks selle vastu huvi tundma, sest valgust on kasutatud tervendavatel eesmärkidel juba sajandeid. Tänapäeval tekib pimedal ja külmal ajal paljudel inimestel sesoondepressioon ning […]
27.10.2021
Noorukieas ollakse tihti öösiti arvutis või nutiseadmes, kuigi tegelikult peaks juba ammu magama. Uinutakse liiga hilja ja kuna seetõttu jäävad unetunnid lühikeseks, ollakse hommikuti väsinud. Mitmed teadlased on kindlaks teinud, et ekraanide vaatamine enne magama jäämist raskendab uinumist ja vähendab une kui puhkeaja tõhusust. Väsinud inimene ei suuda kaua koolis või tööl teistega kaasa mõelda ja seetõttu omandatakse vajalikku infot halvemini. Nii võivad koolis tekkida õpiraskused. Kurnatud inimesed on ka füüsiliselt vähem aktiivsed kui need, kes saavad piisavalt unetunde. Ilmselt ei tule kellelegi enam üllatusena, et nutiajastu mugavused panevad inimesi vähem liikuma ja magama, see röövib suure osa ajast, mida […]
27.10.2021
Uurimistöö teema on „Turba kasutamine keskkonnareostuse likvideerimiseks veekogudelt“. Töö on aktuaalne, sest keskkonnareostus on tänapäeval suur probleem ja selle likvideerimiseks veekogudelt peab leidma uusi tõhusamaid lahendusi, milleks võib olla turba kasutamine erinevate filtritena. Samuti on turvas tänapäeval vähekasutatud looduslik ressurss ja selle osatähtsust peaks tõstma. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kuidas kasutada turvast keskkonnareostuse likvideerimiseks veekogudelt. Praktiline eesmärk on teha turbast filtreid, mille abil oleks võimalik reostust tõhusalt likvideerida. Uurimistöös kasutatakse katsete tegemisel 4 erineva raba turvast.