keskkonnateadused

27.05.2015
Siim Raud at 27.05.2015
Categories

Kuluvus GAG peatrepi ja Muinsuskaitseameti maja trepi näidetel

Gustav Adolfi Gümnaasiumi korruseid ühendab üks aukartust äratavalt vana trepp. Õpilased on sellel üles-alla sammunud üle sajandi. Selle tulemusena on trepile tekkinud suured lohud. Teemavalik tuleneski sellest, et nii kulunud treppi nähes tekkis autoril huvi uurida selle kuluvuse korrapära. Teooriaosas antakse ülevaade sellest, millest trepi kuluvus sõltub. Uurimistöö põhieesmärk on mõõtmise teel välja selgitada, kuidas trepi kulumine on korruste vahel jaotunud. Uurimistöö esimene osa on referatiivse iseloomuga, milles tutvustatakse paekivi liike, nende struktuuri ja omadusi. Käsitletakse erinevat liiki kulumisi ja antakse põgus ülevaade erinevatest kulumisega seotud uurimismeetoditest. Teises osas analüüsitakse mõõtmistulemuste põhjal treppide kulumist ja tõlgendatakse saadud tulemusi. Vaatluse alla […]
Do you like it?
0 Read more
04.02.2015
Laura Ruusmann at 04.02.2015
Categories

Radoon Kohila valla majade toaõhus

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Mingil määral on seda kõikjal meie ümber, ent suurtes kogustes avaldab see ohtlikku mõju inimese tervisele. Kohila valda, mis paikneb Rapla maakonnas, loetakse keskmise radooniriskiga piirkonnaks (Keskkonnaministeerium, 2004). Piirkonna looduslikuks eripäraks võib lugeda karstirohkust. Kohila vallas asub mitu karstiala: Aandu karstiala, Hageri karstikaitseala, Urge kuristik, Nõmme kuristik, Türiauk ja Rabivere soo (Lisa 1). Üks radooniriski tõstev tegur võibki olla piirkonna karstirohkus. Karstialale on püstitatud nii elamuid kui ka lasteasutusi. Radoonisisalduse laiaulatuslikke mõõtmisi ei ole Kohila valla territooriumil varem tehtud. Samuti ei ole radoonimõõtmisi tehtud Kohila valla lasteasutustes. Tulenevalt sotsiaalministri määrusest nr 28 (Sotsiaalministeerium, 2007) peab […]
Do you like it?
0 Read more
04.02.2015
Simo Stahlman at 04.02.2015
Categories

Tahm kui õhu kvaliteedi mõjutaja Lihula õhu tahmasisalduse näitel. Võrdlus teiste Eesti asulatega

Uurimistöö teema valik tulenes osalemisest Eesti Füüsika Seltsi ja GLOBE Eesti üldhariduskoolidele suunatud rahvusvahelises keskkonnaprojektis „Eesti õhusaaste seire“, mille käigus tuli igal aastaajal kahenädalaste tsüklitena mõõta õhus sisalduvate tahmaosakeste hulka. Ühtlasi tekkis huvi võrrelda kodukoha tulemusi teiste projektis osalenute tulemustega. Uurimistöö eesmärk on: 1) anda ülevaade sellest, mis on tahm; 2) leida tahma mõju inimeste tervisele ja loodusele; 3) mõõta tahmasisaldust Lihula õhus ning võrrelda seda Tartu, Saaremaa, Kilingi-Nõmme, Rakvere, Paide, Tallinna, Narva, Kääpa, Jõgeva ja Vormsi mõõtmistulemustega; 4) leida saadud mõõtmiserinevuste võimalikud põhjused. Eesmärkide saavutamiseks püstitati järgmised hüpoteesid: 1) Lihula mõõtmispaiga õhk sisaldab vähem tahma kui sarnase suurusega või […]
Do you like it?
0 Read more
03.11.2014
Viktoria Kirpu at 03.11.2014
Categories

Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013

Autor valis uurimistöö teemaks Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013, sest Põltsamaa jõgi on Põltsamaa linna uhkus ning autorit huvitas jõevee olukord kevadel ja Põltsamaa linna mõju jõevee koostisele. Uurimistöö eesmärk oli uurida Põltsamaa jõevee koostise muutusi kevadel. Autor soovis teada saada, kuidas Põltsamaa linn mõjutab jõevee koostist. Sõltuvalt eesmärkidest koostati uurimisküsimused. * Kuidas muutub jõevee koostis kevadel 2013. aastal? * Kas ja millisel määral mõjutab Põltsamaa linn Põltsamaa jõevee koostist? Antud uurimistöö materjal põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel uurimismeetodil. Uuriti Põltsamaa jõe üld- ja geograafilisi andmeid ning Põltsamaa linna läbiva jõeosa ajalugu. Mõõdeti alates 1. aprillist kuni 21. juunini veetemperatuuri […]
Do you like it?
0 Read more
31.08.2014
Asser Lutsar at 31.08.2014
Categories

Prügi minu kodus

Ma tegin selle töö, sest me sorteerime kodus prügi erinevalt ja mind huvitas, kui palju eri liiki prügi meie peres tekib. Me peame prügi sorteerima selleks, et prügihoidlatesse ei satuks taaskasutatavaid jäätmeid. Ohtlikud jäätmed – näiteks kasutatud autoakud või tühjad patareid – on inimestele ja keskkonnale kahjulikud, kui need satuvad veekogudesse, mulda või siis õhku. Köögijäätmetest ja aiajäätmetest saab komposti. Kompostist saab väga head mulda, et taimi väetada. Kompostmuld on väga väärtuslik. Kui kasutada vanapaberit mitu korda, säästaks see palju rohkem loodust. Paljusid asju, mida võiks ära visata, saab uuesti kasutada või neist midagi teha, kui nad on ümber töödeldud. […]
Do you like it?
0 Read more
03.02.2014
Juhan Raedov at 03.02.2014
Categories

Tuntumate elektriautode ja akude eripäradest, konstruktsioonist ning arendustööst alates 1859. aastast
Liitiummetall- ja liitium-ioonakude edasistest arengusuundadest

Naftavarude ammendumisega tõuseb nafta hind ning on tõenäoline, et ühel hetkel on nafta hind nii kõrge, et seda ei jõuta või ei ole otstarbekas osta. Bensiini ja diisli põlemisel eralduvat energiat kasutatakse sõidukite liigutamiseks; bensiin ja diisel on energiakandjad. Üheks laialdaselt kasutatavaks alternatiivseks energiakandjaks võivad tulevikus osutuda akud. Akudes muudetakse keemiline energia elektrienergiaks, kuid sisepõlemismootoriga autodes kasutatakse bensiinis või diislis peituvat keemilist energiat. Selle keemilise energia vabastamisel oksüdatsioonireaktsioonides tekib soojusenergia, mida auto liigutamiseks kasutatakse. Elektrienergia eeliseks soojusenergia ees on see, et hetkel suudetakse elektrienergia 2–3 korda efektiivsemalt muuta mehaaniliseks energiaks kui soojusenergia (st et elektri­mootorid on 2–3 korda efektiivsemad kui […]
Do you like it?
0 Read more
20.10.2013
Johannes Hepner at 20.10.2013
Categories

Loomade hukkumise dünaamika Tallinna-Rapla-Türi maantee esimesel 27 kilomeetril

Autode kasvanud hulk ja sellega kaasnev liiklustiheduse suurenemine Eesti maanteedel on toonud kaasa teedel hukkunud loomade arvu suurenemise. Loomade suukaudne marutõvevastane vaktsineerimine on suurendanud eelkõige väiksemate kiskjate – rebaste ja kährikute arvukust ning seetõttu on neid teede lähedal ka rohkem liikvel. Info loomade hukkumise kohta on ebatäielik ja puudutab reeglina ainult suurulukeid, kellega kaasnevad kokkupõrkamisel tihti inimvigastused ja/või suur rahaline kahju. Sellest tulenevalt on ka rakendatavad meetmed teinekord puudulikud või ei rakendata neid üldse. Mitmed meetmed, nagu näiteks ökodukti ehitus, tunnelid, aedade paigaldamine jms, on väga kallid ja nõuavad täpset analüüsi, et raha asjata ei kulutataks. Kohila valda läbib suurima […]
Do you like it?
0 Read more
20.10.2013
Kaspar Mölder at 20.10.2013
Categories

Kormorani vaenamisest Saaremaal

Kormorani vaenamine tähendab kormorani vastu tehtud vaenutegevust. See võib olla nii otsene linnu tapmine kui ka üldsuse negatiivse arvamuse kujundamine meedia kaudu. Eriti kahjulikud võivad kormoranile olla pesitsuskolooniate tahtlikud või tahtmatud häirimised, olgu need siis seadustatud või mitte. Kohe, kui kormoran Eestisse elama asus, võttis rahvas ta omaks kui musta ja halvaendelise linnu. Sarnane arvamus on eestlastel ka haki, varese, ronga ja haraka kohta. Kormoranile kui kalasööjale linnule lisandusid veel majandusliku kahju aspektid. Selle tõttu võeti 2008. aastal vastu „Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava” (ohjamiskava), mille täideviimist alustati 2011. aastal. (Eschbaum 2008). Antud uurimistöös käsitletakse Saare maakonda jäävate kormoranide pesitsuskolooniate […]
Do you like it?
0 Read more
12345