20.10.2013

Murdesõnade tundmine tänapäeva kooliõpilaste hulgas

Murre on kindla piirkonna eripärane keelekuju. Erinevalt kõne-, kirja- ja arvutikeelest, mis on justkui orgaanilised olendid, on murdekeel juba kaua aega n-ö puutumatuna püsinud. Siinse töö põhieesmärk on uurida Muhu murdesõnu – kas ja kui palju õpilased neid tunnevad, kas sõnade äratundmisel mängib rolli vanus ning kas õpilased, kel juured Muhus, tunnevad etteantud sõnu paremini. Uurimiseks on töö autor „Väikesest murdesõnastikust“ ning ajalehe Saarte Hääl „Muhu uudiste“ rubriigist välja valinud 60 sõna ning neid siis 10., 11. ja 12. klassidel seletada lasknud. Ülesehituselt on töö jaotatud kolme ossa. Esimeses peatükis antakse lühike ülevaade murretest: lähemalt on peatutud saarte murdel, samuti […]
17.06.2013

Stiilivärvinguga sõnavara seos meediateksti sõnumiga

Suhtluse eesmärgiks nimetatakse info edastamist, uute teadmiste hankimist ja olemasoleva info analüüsimist. Sageli on suhtluse eesmärgiks ka mõjutada kellegi mõtlemist, arvamust või tegevust. „Sõnumi eesmärk ja mõju on huvitanud tekstiga tegelejaid antiikajast alates.“ (Kasik 2007: 93) Tänapäeval on rohkem uuritud üldisi keelekasutust juhtivaid tunnuseid ja seaduspärasusi, et kasutada argumenteerimisvõtteid, millega on hea lugejat omapoolsete väidetega mõjutada. Meedia muudab vahel keerulistest probleemidest arusaamise mõistetavamaks ja lihtsamaks. Uurimistöös toetusin peamiselt Tiit Hennoste, Reet Kasiku ja Külliki Kase meediateksti analüüsiga seotud materjalidele, sest nemad on ulatuslikult tegelenud meediakeele, -stiili ja mõjutamise uurimisega. Mõtte uuesti ajakirjandusvaldkonda süüvida andis minu sisuline juhendaja. Positiivse tagasiside sain […]
17.06.2013

Küsimusjärjendi pikkus MSN-i suhtluses

Me esitame küsimusi iga päev ja ootame neile ka vastuseid. Mõne küsimuse puhul tuleb vastus kohe, mõnikord aga alles natukese aja pärast. Siiski on ka selliseid olukordi, kus küsimused ei saagi vastust. Igal küsimusel on oma eesmärk. Mõne küsimuse eesmärgiks on informatsiooni saamine, mõne küsimuse puhul on oluline hoopis teise inimese arvamus mingi asja kohta. Uurimistöö autor valis küsimusjärjendite uurimise teema, kuna küsimuste esitamine kuulub meie igapäevaste tegevuste hulka. Sellest tuli soov küsimuste esitamise ja vastuste kohta pisut rohkem teada saada. Lisaks sellele oli oluline ka põhjus, et virtuaalmaailm, sealhulgas suhtlusprogramm MSN, kuulub tänapäeva noorte ellu. Tihti suheldakse MSN-is või […]
17.06.2013

Keelekasutus Facebooki keskkonnas

Tänapäeva inimeste oluline suhtluskanal on internet. Seoses erinevate suhtlus-portaalide (Orkut, Facebook, Twitter jt) tekkega on suure muutuse läbi teinud ka keel, mida võrgustikes kõneldes kasutatakse. Internetikeelt on veel suhteliselt vähe uuritud. Osalt seetõttu, et praegusel ajal toimub omavaheline suhtlemine võõrale inimesele suletud suhtlusvõrgustike kaudu. See on andmekaitse ja privaatsuse seisukohalt väga õige ja turvaline, kuid võib materjali kättesaamatuse tõttu pärssida interneti suhtluskeele uurimist. Enamik praegu noorte seas populaarsetest suhtlusvõrgustikest on alla 10 aasta vanad ja nendes toimuva keele uurimine hakkab alles viimasel ajal hoogustuma. „Tundub ilmne, et halduskeel, koolikeel ja avaliku teabe keel peaks olema standardkeel, seda keelekuju peaksid valdama […]
26.12.2012

Narva keelemaastik tänavasiltide näidetel

Oma uurimistöös tutvustan teile Narva keelemaastikku. Siinse keelemaastiku eripära seisneb selles, et võib kohata nii eestikeelseid kui ka vene- ja ingliskeelseid asutuste nimetusi, kuulutusi, reklaame jm silte. Oma töös vaatlen, milliseid nimetusi oma asutustele nende omanikud annavad ning kavatsen selgitada, kuidas kakskeelsete kuulutuste autorid püüavad integreerida omavahel kahe keele ressursse. Mul tekkis huvi selle teema vastu, sest et olen Narvas mitu korda märganud kummalisi kuulutusi, kus näiteks venekeelsed sõnad on kirjutatud ladina tähtedega. Varem ma, nagu kõik meie linna elanikudki, ei pööranud tähelepanu sellele, et neid on päris palju. Mind üllatas, kui palju on sellist reklaami ja et inimestele, kes […]
18.12.2012

Keelevalik Facebook’is ja seda mõjutavad tegurid

Kaasajal on internet igapäevaelu lahutamatu osa. Kõige rohkem kasutatakse seda massikommunikatsioonivahendit informatsiooni otsimiseks ja suhtlemiseks, nii meelelahutuseks kui ka tööks. See on avardanud maailma ning lõhkunud piire eri keelte ja kultuuride vahel. Arvutite kasutamine on avaldanud mõju keelekasutusele ning emakeele õigekirjale. Kuna valdav osa internetis olevast infost on ingliskeelne, on vajalik inglise keele oskus. Sellepärast kanduvad ingliskeelsed väljendid meie igapäevasesse suhtlusesse. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Facebooki keelekasutust. Esimeses peatükis tutvustan Facebooki, koodivahetust ja varasemaid uuringutulemusi. Teises peatükis käsitlen eesti-inglise segakeele kasutust. Keskendusin postitustele, mis sisaldasid koodivahetust ja foneetilist ortograafiat. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
25.09.2011

Omadussõnad trükireklaamides

25.09.2011

Setude perekonnanimed