Akadeemiake II/2012 (14)

22.05.2012
Triin Paabo at 22.05.2012
Categories

Escherichia coli ribosoomi metüültransferaasi RlmH katalüütiliste aminohapete kindlaksmääramine

Pärilik teave, mis on talletatud geenides, realiseerub valkude sünteesi kaudu. Valke sünteesivad kõigis elusorganismides molekulaarsed nanomasinad – ribosoomid. Ribosoomid koosnevad RNA-st ja valkudest. Ribosoomide RNA komponent (rRNA) erineb paljudest teistest RNA molekulidest, sisaldades lisaks tavalistele nukleotiididele hulgaliselt keemiliselt muudetud ehk modifitseeritud nukleotiide. Nimetatud modifitseeritud nukleotiidid paiknevad ribosoomi olulistes piirkondades, nad on evolutsiooniliselt konserveerunud ning nende sünteesiks kulutavad rakud palju ressurssi. Kõik need omadused viitavad modifitseeritud nukleotiide tähtsusele raku elutegevuses. Vaatamata üle 50 aasta kestnud uurimustele ei ole teada paljude ribosoomi RNA modifikatsioonide täpne ülesanne ja sünteesimehhanism. Soolekepikese (Escherichia coli) ribosoomi toimimiseks oluline heeliks 69 sisaldab kolme konserveerunud modifitseeritud nukleotiidi: kaht […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Holger Saare at 22.05.2012
Categories

Müra koolis ja selle mõju õpilastele

Müra all mõistetakse heli, mis on inimese arvates ebameeldiv või häiriv või mis on muul viisil inimese tervisele või heaolule kahjulik. Akustikas laieneb müra mõiste tihti ka tugevatele madala sagedusega infrahelidele ja kõrge sagedusega ultrahelidele, ehkki kuulmismeele tundlikkus nende sagedusteni ei ulatugi. Müra on kõikjal meie ümber. Näiteks tekitab müra puulehtede kahin (10 dB), kella tiksumine (30 dB 1 meetri kauguselt), linnulaul (40 dB) või reaktiivlennuk (120 dB). Koolis võib müraks lugeda selliseid helisid, mis on ebameeldivad, häirivad või mis segavad töö- ja keskendumisvõimet. Koolis põhjustab müra olmetehnika, karjuvad või jooksvad lapsed, õpetaja valjuhäälne rääkimine ning õpilaste mobiiltelefonid ja kuularid. […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Kaisa Silluste at 22.05.2012
Categories

Kodutud loomad kui probleem meie ühiskonnas, võimalikud põhjused ja lahendused

Tänapäeva inimestel on alati kiire. Enamasti ei märkagi me tänavanurgas kükitavat hüljatud looma või poes olevat rahakogumiskasti. Inimesed on muutunud hooletumaks ja ükskõiksemaks. Tänavatel hulgub aga sadu abivajavaid loomi ja varjupaigad on täis kodu ootavaid lemmikuid. Tänu majandussurutisele on aga riigi rahakott veelgi õhemaks muutunud ja seetõttu sõltub loomade aitamine eelkõige inimeste enda panusest ja heatahtlikkusest. Seetõttu tahtis autor välja uurida, kui palju inimesed tegelikult tegelevad kodutute loomadega, mida ollakse valmis nende heaks tegema, mis võiksid olla peamised põhjused loomade hülgamiseks ning mida hulkuvate loomade arvukuse vähendamiseks ette saaks võtta. Antud teema valiti, kuna kodutud loomad on üheks suureks probleemiks […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Rain Kauge at 22.05.2012
Categories

Tarbijakäitumine Ülemiste RIMI hüpermarketi juustuosakonna näitel

Tarbijakäitumise uurimine sai alguse 1857. aastal ning viimase 50 aasta jooksul on toimunud progress tarbijate parema mõistmise suunas. Tarbijakäitumise uurimisega tegelevad ettevõtted ise või tellivad teenust turu-uuringutega tegelevatelt ettevõtetelt, kes peamiselt küsitlevad tarbijaid meili või telefoni teel või jälgivad tarbijaid kaupluses. Uurimistöö teema valikul lähtus töö autor isiklikest huvidest, teema aktuaalsusest ning uurimistöö koostamisel kogutava informatsiooni praktilisusest ning seadis töö eesmärgiks teada saada erinevate tarbijagruppide ostukäitumist mõjutavad tegurid. Uurimisküsimusteks seati, kas kõrgharidusega naised ja mehed on nõudlikumad pigem juustu omaduste kui hinna suhtes ning kas lastega vanemad ostavad degusteeritavat juustu vahetult pärast proovimist. Veel sooviti teada, kas lastega vanemad ostavad pigem […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Rees-Roonius Juurmaa at 22.05.2012
Categories

Muutused eri vanuses õpilaste töömälus koolipäeva jooksul

Nii õpetajate kui õpilaste seas arutletakse sageli, kas teatud kellaaegadel on üldse võimalik tunnis piisavalt kaasa töötada ning vajalikku materjali omandada. Käesoleva tööga loodab autor sellesse diskussiooni lisada mõne konstruktiivse argumendi. Valdav osa seni läbi viidud uurimistöödest, mis püüavad leida seost õppimisvõime ja kellaaja vahel, toetuvad oma järeldustes komplekssetele testidele, mille sooritamine nõuab paljude erinevate ajupiirkondade koostööd. Kuna selline meetod on andnud küllalt vastuolulisi tulemusi, leiab autor, et probleemi analüüsimist tuleks alustada komponentide kaupa. Käesolev uurimistöö võtab luubi alla informatsiooni liikumise seisukohalt esimese olulise komponendi ajus – töömälu. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Gerda Rentel at 22.05.2012
Categories

Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?

Mul on kaelas üks silmale nähtamatu, kuid südamele lähedane orden. Ma ei näe, kas ta on kivist või hõbedast, selle kullatud sära ei pimesta mu silmi, oma peopesal hoides ei oska ma seda kaaluda grammides ega loodides. Kunagi rääkis mulle vanaisa, et tema lapsepõlve ajal, kui ta sai oma esimese Eesti kodaniku ordeni, oli see imeõrnast klaasist. Küll nad olid käinud kikivarvul ja selg selja vastu hinge kinni hoidnud. Ei miskit. Pillad korra maha ja katki ta ongi. Mitukümmend aastat hiljem võitlesid nad uue keti kaela. Iga aastaga on see aina vastupidavamaks muutunud, kuid mitte raskemaks, vaid meie vabale hingele […]
Do you like it?
0 Read more