Toimetaja veerg

Täna hommikul kevadpäikeses mööda Emajõe kallast kõndides panid paljud asjad mind imestama. Imestasin meie loodusseaduste üle, meie nelja aastaaja üle ja selle üle, kui vähe on hea tuju jaoks tarvis. Veel imestasin ma, kui paljud noored ikka veel imestavad kõikide elu tahkude üle, mis neid omakorda panevad neid maha istuma ja oma imestamise tagajärjed paberile seadma. Nii on ka järjekordse Akadeemiakesega. Lugeda saab müra mõjust koolielule, inimeste tarbijakäitumisest ning südant valutatakse kodutute loomade probleemi üle ühiskonnas. Kõik suured ja vajalikud teemad. On palju vaieldud, kas müra segab meie keskendumisvõimet või on taustamüra enese väljalülitamiseks vajalik. Holger Saare uurimusest selgub, milline […]

Akadeemiakese teine veebinumber ja kolmeteistkümnes number üldarvestuses koondab neli väga huvitavat uurimustööd ja ühe essee. Kaks neist, ja seda nendingut ei tee toimetus Akadeemiakesse saadetud tööde põhjal mitte esimest korda, annavad jällegi silmad ette nii mõnelegi akadeemilise kõrgkooli põhiastme uurimustööle. Need on Anna-Helena Saarso töö Pärnu lahe põhjasetetes elavast ümarussist ning Anni Männili uurimus oma kodukoha – Paide – puisniidust. Miks need tööd esiletõstmist väärivad? Anni Männil on tegelenud oma uurimustööks materjali kogumisega üle aasta, tutvunud erinevate taimeliikidega ja mullatüüpidega ning valdkonnaga, mis ka teadusmaailmas väga oluline oskus: organiseerimistööga. Nimelt korraldas ta uuritaval puisniidul niitmistalgud, mis tavaks saades võiks tulevikus […]

Akadeemiake on esimest korda oma lugejate ees ekraanil. Toimetuskolleegium langetas otsuse tuua ajakiri pärast viit paberil ilmumise aastat Internetti, et parandada selle levikut. Nüüdsest on Akadeemiake tasuta kättesaadav. Kättesaadavaks tegime ka arhiivi. Paberil Akadeemiake alates sügisest 2011 enam ei ilmu. Täname seniseid tellijaid ja kutsume kõiki klikkima meie veebilehel! Ajakirja olemus jääb samaks. Endiselt avaldame gümnaasiumiõpilaste uurimistöid. Endiselt abistavad toimetuskolleegiumi liikmed noori autoreid, et nad jõuaksid rõõmsalt ning teotahteliselt oma elu esimese publikatsioonini. Kaastöödelt ootame iseseisvat mõttearendust, süvitsiminekut, eksperimentaalsust ja ennekõike seda, et neist peegelduks autori vaimne sära. Interneti eeliseks on aruteluvõimalus, selle vahetus, kiirus ning avatus. Kui paberväljaandes võis […]