- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
04.06.2021
Masinõppe arendamise tulemusena on võimalik keeleõppijate kõne ja kirjalike tekstide keeleoskustaset hinnata automaatselt. Märkimisväärset edu on saavutatud ingliskeelsete tekstide automaathindamisel, kuid eestikeelsete tekstide taseme määramiseks hetkel reaalselt kasutusel olev lahendus puudub. Kuna eesti keel erineb oluliselt suurema kõnelejaskonnaga indoeuroopa keeltest, ei ole neile keeltele arendatud keeletehnoloogia eesti keelele kohandatav. Seetõttu pole eesti keele automaattöötluseks kasutatav keeletehnoloogia samaväärselt välja arendatud. Varem on uuritud näiteks käänete tekstis esinemise ja tekstipikkuse seoseid teksti keeleoskustasemega, kuid puudub põhjalikum teadmine sõnaliikide ja sõnatüvede andmete sobivusest keeleoskustaseme ennustamisel masinõppemudelites.
10.02.2019
Suure ja väikese algustähe õigest kasutamisest saadakse põhjalikum ülevaade põhikoolis ning gümnaasiumis korratakse. Pikema uuringu käigus hakkavad silma reeglid, mille vastu sageli eksitakse, ning teised, mida näikse tuntavat. Teema „Algustäheortograafia muutumine ajas ja tundmine tänapäeval“ valisin oma huvist eesti keele vastu. Soovisin teada saada, millal hakati algustäheortograafiat põhjalikumalt kirja panema ja kuidas on algustähereeglid aja jooksul muutunud. Selleks uurisin reeglite käsitlust kronoloogilises järjekorras. Samuti huvitas mind, kui hästi inimesed suure ja väikese algustähereeglid omandanud on, kas nad on kursis reeglite muutumisega ning kui hästi neid kasutada oskavad. Olles ise mõnikord õige algustähe valikul ebakindel, tahtsin ka algustähereeglid kindlamalt omandada. Uurimistöö […]
20.05.2018
Kirjanik Jüri Tuulik on tuntud oma Abruka-teemalise loomingu poolest. Seda iseloomustab eelkõige sõnakoomika ning ka situatsiooni- ja karakterikoomika, mille loomiseks on autor kasutanud omanäolist keelt. Uurimistöö autor valis isikupärase stiili teema, sest tahtis tuua selle kohta häid näiteid, kusjuures on oluline, et töö on subjektiivses võtmes kirjutatud. Autor leidis, et Jüri Tuulik on isikupärane Saaremaa kirjanik, kes on kirjutanud vahva raamatu „Külatraagik“. Käesoleva uurimistöö põhieesmärk on uurida Jüri Tuuliku keelekasutust jutustuses „Külatraagik“ ning anda hinnang autori isikustiilile. Selleks valiti teosest silmapaistvamad keelendid, mis töötati läbi ning jaotati seejärel kategooriatesse.
18.02.2017
Tõlkimine ja tõlgendamine ümbritsevad meid iga päev ning on osa kaasaegsest vahendavast infoühiskonnast. Taoline käsitlus muudab valdkonna väga aktuaalseks. Ometi on tõlketeooria Eestis üsna vähe uuritud valdkond, mida iseloomustavad lünklik ajalugu ning puudulikud teoreetilised mõisted. Käesoleva töö eesmärk on anda lühiülevaade Eesti tõlkeloost, keskendudes tõlketeoreetilise mõiste „ekvivalentsus“ põhjalikumale uurimisele. Töös püüab autor leida universaalset definitsiooni ekvivalentsusele ning mõiste erinevaid funktsioone ning sellega seonduvaid tõlkemeetodeid rakendades analüüsida Jerome Klapka Jerome’i teost „Kolm meest paadis“. Uurimistöö üleüldise uurimisvaldkonna ning kategooria valimises mängis olulist rolli 2014/2015. õppeaasta emakeeleolümpiaadi teema „Ilus eestikeelne lause“. Teema valiku konkretiseerimise ajendiks oli fakt, et eesti keeles ei ole […]
03.12.2016
Valisin teema, selleks et teada saada, kuivõrd tuntakse piltlikke väljendeid tänapäeva võõr- ja laensõnastuvas eesti keeles. Seda just seetõttu, et olen märganud, et tänapäeval eesti keele ja kirjanduse gümnaasiumiõppekavas piltlike väljenditega otseselt ei tegeleta: ei õpetajad ega ka õppematerjalid pööra neile tähelepanu. Seda võib põhjendada asjaoluga, et kohatu kujundliku keele kasutamine võib õpilase loodud teksti stiili negatiivselt mõjutada. Samas hõlbustab piltliku keele tundmine paljude raamatute, ka kohustusliku kirjanduse, lugemist, sest osad fraseologisme sisaldavad laused võivad tunduda lugeja jaoks ebamäärased ja loogikale mitte vastavad, kui nende tähendust ei teata. Töö uurimisprobleemiks on fraseologismide tundmine Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Probleemi avamise aluseks on […]