kirjandus

Kui eestlane vahel sooviks, et rootslane oleks tuttav Tammsaare „Tõe ja õigusega“, siis oleks ju ilus ja loomulik, kui eestlased ise tutvuksid rootslaste „Tõe ja õigusega“: näiteks Vilhelm Mobergi väljarändajate-eeposega. Ülaltoodud lauset võib pidada siinse uurimistöö impulsiks. Leides rahvusvahelise paralleeli eesti kirjanduse tüvitekstile, on teenekas tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär toonud meie kultuurimaastikule ühe erakordselt julge ja mitmekülgse mõttekäigu. Kuigi „Väljarändajate“ esimene köide ilmus eesti keeles juba 2002. aastal, ei ole kahe romaanisarja omavahelist võrdlust siiani ette võetud. Siinne uurimistöö üritabki seda nišši täita. Töö eesmärk on võrrelda Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ ja Vilhelm Mobergi „Väljarändajate“ epopöasid ning […]

Keelekasutus on alati seotud valikutega. Kasutades mõtete väljendamiseks kindlaid keelendeid luuakse tähendusi, mõjutatakse ja väljendatakse suhtumist ning kujundatakse tegelikkust. Eriti tähtis on keeleliste valikute küsimus massideni jõudvate sõnavõttude korral, mida kajastatakse laialdaselt meedias. Need mõjutavad ühiskonna arusaamu, sest tegemist on keelekasutusega loodud võimuga. Poliitiliste tekstide rõhk on poliitilistel sündmustel ja tegevustel, mida poliitikud on teinud või kavatsevad teha, missugused protsessid on nende arvates head ja soovitatavad ning mis­sugused pahad ja taunitavad. Poliitilisele tekstile on omane tuleviku kavandamine. Tegu on strateegilise keeletarvitusega. Tekstid ei õhuta enamasti otse tegutsema, kuid üritavad mõju­tada avalikkuse suhtumist ja hoiakuid tulevaste sündmuste suhtes. (Mandra, 2008, lk […]

Minu uurimistöö teema on libahundimotiivi muutumine rahvapärimusest nüüdiskirjanduseni. Kirjanduses on kasutusel palju arhetüüpseid motiive ja arhetüüpseid tegelasi. Seega ei ole arhetüübid oma tähtsust minetanud, küll aga on need sajanditega algversiooniga võrreldes teisenenud. Teema valik on ajendatud minu soovist mõista, kuidas libahundi arhetüüp on täpsemalt arenenud. Töö eesmärk on teada saada, kuidas on muutunud libahuntide kujutamine. Eesmärgiks on uurida ka libahunti kui arhetüüpset tegelast, millised on olnud rahvapärimuses arusaamad libahundist. Töö on plaanis saata ka õpilaste teadustööde riiklikule konkursile. Uurimismeetodina kasutan võrdlemist ehk üritan tõmmata paralleele folkloori ja kirjanduse vahel. Selleks loen läbi mitmed teosed, mis kajastavad libahundimotiivi. Teoste valikus on […]