Loodusteadused

Iga päev toodetakse maailmas tonnide kaupa plasti, millest suur osa laguneb hiljem keskkonnas UV-kiirguse või füüsikaliste jõudude mõjul väiksemaks. Tuule, vihma ja reoveega kandub plast veekogudesse, kus see võib veesambas või põhjaladestudes ohustada mitmeid veeorganisme. Viimasel ajal on ühiskonnas tähelepanu tekitanud < 5 mm diameetriga plastosakesed ehk mikroplast. Lisaks suurema plasti lagunemisele keskkonnas võivad mikroplastid tekkida näiteks sünteetiliste riiete pesemisel. Ka nii võib mikroplast eelmainitud viisidel veekeskkonda jõuda. Looduskeskkonnas leiduvat mikroplasti on viimastel aastatel rohkem uuritud, kuid Eestis ei ole seda teemat varem põhjalikult käsitletud. Töö eesmärk on välja selgitada polüstüreenist mikroplasti mõju mikrovetikale Raphidocelis subcapitata. Plasti mõju uurimisel kasutatakse […]

Uurimistöö teemavalikul sai otsustavaks teema aktuaalsus. Üha rohkem räägitakse antibiootikumide mõjust looduskeskkonnale ja suurenevast antibiootikumiresistentsusest, millest on saanud oluline globaalne probleem. Alates esimese antibiootikumi avastamisest on neil ravimitel olnud tähtis roll loomade ja inimeste ravimisel erinevatest bakteriaalsetest haigustest. Antibiootilised ühendid satuvad põllumajanduse ja inimeste kaudu reovette. Loomakasvatuses kasutatavad suured antibiootikumikogused viivad uute resistentsete bakterite tekkeni ning need võivad levida edasi ka inimestele. Mitmed mainekad organisatsioonid (Maailma Terviseorganisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Maailma Loomaterviseorganisatsioon) on välja töötanud tegevuskava mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks. Teisalt on keskkonnasäästliku reoveekäitlemise üks aluseid bioloogiline puhastus, milles mängivad olulist rolli bakterid, kelle elutegevuse tulemusena väheneb heitvee keskkonnaohtlikkus. […]

Immuunsüsteemi üks peamisi eesmärke on kaitsta keha infektsioonide ja väliste haigustekitajate eest, käivitamata seejuures immuunreaktsiooni organismi enda rakkude ja kudede vastu. Immuunsüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest ja rakkudest ning nende omavahelise tasakaalu ja keha üldise homöostaasi säilitamine on efektiivse ja toimiva immuunvastuse tekkimiseks hädavajalik. Kõrvalekalded normaalsest immuunsüsteemi funktsionaalsusest ja kompositsioonist võivad viia märgatava languseni immuunvastuse efektiivsuses. Vananemisega kaasnevad ulatuslikud muutused erinevate immuunsüsteemi rakkude osakaalus, fenotüübis ja funktsionaalsuses. Need muutused on tihedalt seotud oluliselt nõrgema organismi vastupanuvõimega ja selle tulemusel on eakad inimesed vastuvõtlikumad nakkushaigustele, nende immuunvastus vaktsiinidele on nõrgem ning kasvajalike rakkude tuvastamine on ebaefektiivsem. Sellised kõrvalekalded on suurel määral […]