- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
25.01.2018
Üherakulised organismid on kõige vanemad eluvormid planeedil Maa. Mikroobe leidub looduses kõikjal: õhus, pinnases, vees, sealjuures nii kuuma- kui ka külmaveeallikates, ekvaatoril ja isegi Arktikas. Kõikide bakterite üldmass meie planeedil on suurem kõikide loomade ja taimede üldmassist. Seega on planeedil Maa peamised asukad bakterid, mitte inimesed, loomad või taimed. Juba iidsetest aegadest on huvitanud inimesi elusorganismid, mida palja silmaga ei näe, aga mis avaldavad suurt mõju inimese elule. Iga päev puudutavad inimesed erinevaid pindu ja esemeid, mille tulemusena kandub kontaktpindadelt inimese nahale ja ka vastupidi palju erinevaid mikroobe. Antud uurimistöö eesmärke oli kaks: proovide võtmise ja katsete käigus kindlaks teha, […]
25.01.2018
Haruldase käpalise, roheka õõskeele (Coeloglossum viride) populatsioonide arv on viimastel kümnenditel tugevalt langenud. Veel eelmisel sajandil oli Eestis 32 püsileiukohta, 2015. aastaks oli neid alles jäänud kaks. Passiivne kaitsemeede – I kaitsekategooriasse kandmine – pole tulemust andnud ning käpaline on jätkuvalt hävimisohus. Alustatud on kaitseprojektidega, mis peaksid aitama liigi populatsioone säilitada ja ajapikku ka suurendada. Kõige aktiivsemalt tegeletakse roheka õõskeele isendite kaitsega Keemu rannaniidul Läänemaal, kus kasutatakse alates 2014. aastast muutliku hooldamise süsteemi. Vahekokkuvõttena on oluline teada, kui tulemuslik on see kaitsemeede siiani olnud ning kas seda oleks mõistlik kasutada ka teiste elupaikade ning liikide kaitsmise eesmärgil. Esimeseks uurimuse eesmärgiks […]
25.01.2018
Käesolevas uurimistöös käsitletakse Tallinna ümbritsevate valdade asustustiheduse muutusi aastail 2001–2016. Uurimistöö praktilise osa raames on arvutitarkvara abil koostatud viis kaarti, millel on värvitoonide ja arvudega esile toodud Tallinna ümbruses asuvate valdade asustustiheduse näitaja muutused kindlate ajaperioodide vältel. Asustustihedus ehk rahvastikutihedus on näitaja, mis võtab lisaks elanike arvule arvesse ka maa-ala suurust. Seetõttu on tegu väga tähtsa näitajaga, millest võib teha palju järeldusi. Kindla asustusüksuse asustustiheduse arvutamiseks peab maa-ala elanike arvu jagama maa-ala pindalaga. Linnades on rahvastikutihedus reeglina kõrgem kui maakohtades. Tegu on aktuaalse teemaga, sest asustustihedus on näitaja, millest sõltub suuresti asustusüksuse juhitavus. Asustustihedus on muu hulgas seotud asustusüksuse majandusliku […]
25.01.2018
Eesti elanikud on oma tarbimisharjumuste poolest muutunud järjest terviseteadlikumaks. Selle tendentsi üheks näitajaks on ka asjaolu, et järjest rohkem eelistatakse täismahlasid mahlajookidele. Erinevate Eesti mahlatootjate müüdavamate mahlade edetabeli tipus on apelsinimahl. (Mägi: 2016) Täismahla peetakse tänapäeval pigem toiduks kui joogiks, sest ta on vitamiinide, mineraalainete jm poolest väga toitainerikas. Mahla juues saab katta oma päevase vitamiinivajaduse. Täiskasvanud inimese soovituslik päevane C-vitamiini kogus on 75 mg, kuid veelgi rohkem peaksid seda tarbima näiteks raske füüsilise töö tegijad ja sportlased. (Zilmer jt: 1999, lk 219) Tarbides päevas näiteks kaks klaasi (400 ml) apelsinimahla, saab organism isegi rohkem C-vitamiini, kui päevane vajadus ette […]
25.01.2018
Puhtad, reostamata jõed on eluks vajalikud loodusressursid tervetele ökosüsteemidele ja miljarditele inimestele. Nad on elupaigaks lugematutele organismidele, aidates kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Kui jõgede puhtust ei kontrollita, siis võib see endaga kaasa tuua liigirohkuse vähenemise. Jõe reostumisel võivad veeringe kaudu saasteained jõuda ka joogiveevarudesse. Käesolevas töös vaatluse all olev Pärnu jõgi on väga suure tähtsusega ümbritsevale piirkonnale ning selle korrashoid on oluline väga paljude elusorganismide heaolu tarbeks, mistõttu on oluline jõe puhtust kontrollida. Antud töö eesmärgiks on hinnata suurselgrootute järgi Pärnu jõe ökoloogilist seisundit. Töös kasutatakse hinnangu andmisel mitmesuguseid bioloogilisi indekseid. Leitud tulemused annavad aimu võimalikest probleemidest Pärnu jõe erinevates […]
25.01.2018
Uneapnoe on tänapäeval üha enam leviv unehäire, mida põevad enim keskealised mehed ja postmenopausis naised. Uneapnoeks nimetatakse hingamisseisakut une ajal. Sündroomiks nimetatakse seda siis, kui hingamiskatkestust esineb vähemalt viis korda iga magatud tunni kohta. Käesoleva töö eesmärk on selgitada uneapnoe olemust, sümptomeid, ravivõimalusi, intervjueerida unearsti ning analüüsida keskealiste meeste ja naiste hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi. Töö esimeses osas selgitatakse, mis on uneapnoe ja millised on selle alaliigid. Teises osas tuuakse välja haiguse sümptomid päevasel ja öisel ajal ning sümptomid, millega tuleks kindlasti arsti vastuvõtule pöörduda. Kolmandas osas tuuakse välja ravivõimalused; selgitatakse täpsemalt, mis on kirurgiline ja mittekirurgiline ravi ning mis […]
25.01.2018
Valisin oma uurimistöö teemaks lendoravad, sest praegusel ajal on neist ajakirjanduses palju räägitud. Samuti oli eesmärk uurida omaealiste teadmisi lendoravast ja nende olukorrast Eestis ja seda, kust õpilased infot on saanud. Lendorav on Eestis hetkel üks ohustatumaid imetajaliike ja loodetavasti aitab minu töö inimeste teadlikkust nende kohta tõsta. Töö koosneb kahest osast: 1) kirjanduse ülevaatest, mille jaoks otsisin infot internetist ja teaduskirjandusest ning intervjuudest terioloog Uudo Timmi ja veel nelja inimesega, kes on osalenud lendoravaga seotud välitöödel: Jaanus Remm, Liisa Rennel, Kertu Jaik ja Maarja Poska. 2) küsitlusest 8. klasside õpilastele. Küsimused saatsin erinevates Eesti piirkondades asuvate koolide bioloogiaõpetajatele või […]
25.01.2018
Ühes intervjuus nentis Andrus Kivirähk vastuseks küsimusele, miks ta kirjutab väikestest inimestest, et inimestena polegi suurt vahet, kas rääkida ministri või nõudepesijaga. Kirjanik ei osanud öelda tema kirjandusteadlaste poolt kiidetud inimeste vaatlemisoskuse päritolu ning rõhutas oma fantaasia vajalikkust. Käesoleva uurimistöö autori arvates on selleks mördiks huumor. Käesoleva uurimistöö eesmärk on analüüsida Andrus Kiviräha romaani „Rehepapp ehk November“ tegelaste kõnet ning seostada seda Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga. Uurimistöös kasutakse uurimismeetodina keelelist analüüsi. Analüüsitakse „Rehepapi” tegelaskõnet iga tegelase kaupa. Uurides erinevaid dialooge ja monolooge, analüüsitakse iga tegelase kõnestiili, tuues välja neile omaseid sõnu ja väljendeid. Muu hulgas jälgitakse, kas teose vältel toimub […]