Toimetaja veerg

Hea õpilaste teadusajakirja Akadeemiake lugeja! „Inimesele ei saa midagi selgeks teha talle vastu vaieldes. Inimesele võib miski ainult selguda.“ Nii on arvanud kirjanik Tõnu Õnnepalu. Ajakirja Akadeemiake asutajad ja ka praegused toimetajad on seda meelt, et uute teadmiste saamisel ja nende edasi arendamisel on üks parimatest ja efektiivsematest viisidest probleemipõhine õpe ja iseseisev uurimus. Uurimistöö erinevaid etappe läbides, nagu temaatilise kirjandusega tutvudes, katse plaani kokku pannes, katsetades ja proovides, andmeid analüüsides, tööd kokku pannes ning aruteludes nii juhendaja kui kaasõpilastega, selgub noorele inimesele nii mõndagi. Täieneda võivad teadmised näiteks ühiskondlikke või looduslike protsesside, globaalprobleemide või haiguste tekkemehhanismide kohta, aga selgemaks […]

Vana-Rooma luuletaja Juvenalisele omistatakse mõttetera „Terves kehas terve vaim“. Värskest õpilaste teadusajakirja Akadeemiake numbrist leiab seekord lugemist nii kehast kui ka vaimust. Läbivaks teemaks ongi vaimne ja füüsiline tervis. Tasakaalustatud elustiil võimaldab samaaegselt hoida head füüsilist vormi ja arendada intellekti. Noorte füüsilist ja vaimset toimetulekut mõjutavaid tegureid uuriti kahes Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastöös. 11. klassi õpilane Dagmar Salk analüüsis nutiseadmete mõju inimeste silmanägemisele ja õpilaste silmanägemist mõjutavaid harjumusi. Sama klassi õpilane Mari-Liis Lindre võttis fookusesse depressiooni tekkepõhjused ja sümptomid ning selle haiguse raskusastmed. Lähemalt käsitleb ta depressiooni esinemist noorukitel ja võtab vaatluse alla selle ravi ning ennetamise. Kadrioru Saksa […]

Prantsuse näitekirjanik ja luuletaja Molière on öelnud: “Kui meeldiv on teada, et said midagi teada!”. Ka seekordses Akadeemiakese numbris on mitmesugust huvitavat lugemist, mis võiks vastastikku nii teadmiste kogujaid kui ka saajaid rõõmustada ning innustada. Oskuslik teadmiste edastamine eeldab üheselt mõistetavat sõnastust. Seetõttu on eriti hea meel, et õpilaste hulgas on jätkuv huvi uurida eesti keele eripärasusi ning arengut. Keel on elus, muutudes koos ühiskonnaga, mistõttu muutused keelenormides on igati eelduspärased. Aga kas ja kui palju muutused kõnekeelsetes tavades peaks mõjutama eesti kirjakeelt, on ühiskonnas aktuaalne arutelude teema. Seda peegeldavad ka ajakirja Akadeemiake käesolevas numbris ilmunud kahe õpilase selleteemalised uurimistööd. […]

Suur ja võimas, vaat et igikestev suvi on teed andnud sügisele – tormised, sajused ja heitlikud ilmad on saanud alates 22. septembrist meie pärisosaks. Võib ju loota vananaistesuvele, mis esineb klassikaliselt oktoobris – äkki saab siis mõne pikniku või kehalise kasvatuse tunni veeta meeldivas õhus ja päikese paituse toel. Räägitakse, et talv tuleb „õhuke“ – loodame siiski, et mitte üleliia, sest kes seda lõputut pimedust ja pori ikka talub, kuigi soojus on ju meeldiv. Põnevad ja värsked noodid, mis hoiavad ilmaelu pidevalt elevil, on vallutanud ka värske, 2018. a Akadeemiakese sügisnumbri. See on sama mitmekesine ja põnev kui ilm oma […]

Maikuu on maailma roheliseks võõbanud. Kes leiab kooliaasta lõpu kiirustaval ajal tee koolimajast (ja linnast) välja, kuuleb põhja poole suunduvate hanede kaagatamist, sookurgede ebamaiseid pasunaid, tihaste võistlevat tsiitsitamist, rästaste käristamist ning kuldnokkade ja veel mitmete orkestrantide rõõmsameelseid viletrillereid. Ka kägu on kohal ja ning mõjub oma korrapärase kukkumisega nagu rütmi loov masin muidu vabaimprovisatsioonilisel linnudžässikontserdil. Värske Akadeemiake on sama mitmekesine kui linnukoor kevadel metsas, oma lemmiku leiab iga uudishimulik. Meie seekordsed üheksa õpilasuurimust võib jagada kolme improvisatsioonistiili vahel. Neli uurimistööd on teemadel, mida võib koondada iseloomustuse alla „õppimise ja koolikeskkonna analüüs“. Kelli-Karita Jefimov on uurinud õpilaste arvamust kujundavast hindamisest Põltsamaa […]

Head Akadeemiakese talvenumbri lugejad! Selle aasta esimeses numbris on luubi alla võetud mitme eluala teemad üheksas põnevas õpilasuurimuses. Terviseteadlikkus on tänapäeval üha olulisem ning seda on silmas pidanud ka Karel-Sander Kljuzin, kes on oma töös mõõtnud C-vitamiini kontsentratsiooni apelsinimahlas: kas pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus langeb kokku tiitrimisel katseliselt määratuga. Või kas olete otsustanud teinekord mahla ostmise asemel hoopis värskelt pressitud mahla kasuks? Nüüd saate teada, kas see on tervislikum valik ja kas saate tänu sellele C-vitamiini poolest rikkama joogi. Maria Rüütli uurimus on samuti meditsiiniga seotud, aidates meil märgata aladiagnoositud haiguse – uneapnoe – sümptomeid ja tutvustades selle ravivõimalusi. Tervena […]

Kas sa panid täna hommikul tähele, et kased on muutunud kollaseks ja vahtratel on olnud võimalus lausa valida: kas pugeda kollasesse või punasesse kuube? Või et läbi pargi jalutades on tunda kõdunevate lehtede hõngu? Et sügisesse maandunud seenemets lõhnab hoopis teismoodi kui suvesoe marjamets? Kuidas lõhnab kartulivõtt?  Või õhtu, mis tõotab külma ööd? Ja et öösel, kui pole pilvi ja segavat linnavalgust, on taevas tähti täis. Kas märkasid? Kas silmad näevad, kõrvad kuulevad, nina haistab? Seljakarvad tõusevad hommikusest kargusest püsti? Või on hoopis kehas mõnus surin hoo sisse saanud kooliaastast? Koos õuntega on valminud ka selle aasta kolmas Akadeemiake kaheksa […]

On kevad, päike paistab, loodus on õide puhkenud, õues saadab meie tegemisi lindude sädistamine – kõikjal on vaid õnn ja rõõm. Seda enam, kui oled laps. Lapsel ei saa ju olla muresid või probleeme. Laps mõtleb vaid helgetele asjadele. Laps soovib vaid puhata ja mängida, nagu öeldakse ühes teada-tuntud Eesti lastefilmis. Tegelikkus ei vasta pahatihti eeltoodule. Aga sellest pole igakordselt midagi halba. Nii näitab ka 2017. a Akadeemiakese kevadnumber, et lapsed mõtlevad väga tõsistele ja asjalikele teemadele, nagu seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana või veredoonorlus. Samuti on vahva tõdeda, et lapsed on sageli palju targemad kui täiskasvanud. Nii näiteks tunduvad ilmselt nii […]