Toimetaja veerg

Kas Eestis toimub üheksanda mai paiku rohkem kuritegusid kui jõulude ajal? Millised naised meeldivad Olavi Ruitlasele ja milliseid eelistas Charles Bukowski? Kas Eestis saab varsti emakakaelavähi vastu tasuta vaktsineerida? Keda nimetatakse peajalgseteks ja kuidas on need elukad seotud laste arenguga? Kas Tartu Annelinna gümnaasiumi õpilased teavad, mida tähendab brutopalk ja mida nad peavad tegema pangakaardi PIN-koodidega, kui nad on need kätte saanud? Kas edu pranglimises ja matemaatikas käivad käsikäes? Ja kui suur töö on ühe kirjandusteose tõlkimine ühest keelest teise? Kas üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata? Vot seda viimast Akadeemiake küll ei tea, aga eelpool toodud […]

Seekordses Akadeemiakese numbris on midagi nii humanitaarile kui ka loodushuvilisele, nii ajaloolist hindavale kui ka uuega kaasas käivale, nii oma arvamuse väljendamist kui ka biograafilist lähenemist. Järjekordselt oleme tunnistajaks, et lõpmatult palju on võimalik uurida ja selle käigus midagi uut avastada. Eriti tore on, kui uurimistahet täis noored ise püüavad ennast huvitavale küsimusele vastused otsida ja leiavad kõrvale toetava juhendaja, kes annab inspiratsiooni ning jagab näpunäiteid. Olgu siis uurimisobjektiks fraseologismid, kultuuriajakirjad, rohevindid, mahajäänud hooned, noorte osalus, selfie’d või omaenda vanaisa. Elisabet Ottas uuris piltlikke väljendeid ja analüüsis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klasside õpilaste teadlikkust fraseologismide tähendustest. Oma kaasõpilaste kultuurihuvi on lähemalt vaadelnud ka Laura Merendi, […]

Kui ma oleksin kooliteed alustav laps ja saaksin valida, millises Eesti koolis õppima asuda, tõmbaksin ma oma vanemaid hõlmast ja ütleksin, et tahan minna Konguta kooli. Miks? Akadeemiakese toimetusse on saabunud paari viimase aasta jooksul järjekordselt mõnus ports algklasside õpilaste koostatud uurimistöid, millest panime kokku juba teise nooremate õpilaste tööde erinumbri. Kaheksast tööst seitse pärinevad Konguta koolist, üks Elvast. Akadeemiake loodab kogu südamest, et Eestisse tekib aina rohkem ja rohkem juurde selliseid koole, kus õpetajad haaravad kinni õpilase uitavast mõttest, kas võileib ikka kukub põrandale nii, et võiga pool jääb allapoole, või juhtub hoopis vastupidi (Anete Aasmäe). Et oleks õpetajaid, […]

Hea uurimistöö pant on õpilase ja juhendaja koostöö. Akadeemiakesele saadetud uurimused näitavad, et üha enam aitavad uurimistöid juhendada eksperdid väljastpoolt kooli, tuues sel moel teadusmaailma kooliseinte vahele. Tulemuseks on aasta-aastalt aina rohkem meile laekunud ja trükivalgust nägevaid kvaliteetseid uurimusi, mis tihti ei jää alla isegi kõrgkoolide seminaritöödele. Need rõõmustavad arengud loovad ühtlasi uusi väljakutseid ka Akadeemiakese jaoks. Nii olemegi jõudnud igipõlise küsimuseni „Kuhu edasi?“. Muutumatuna püsib aga see, et jätkuvalt ootame me uusi ja huvitavaid uurimistöid, mille avaldamisest võib ehk saada õpilase esimene suurem samm teadusmaailma poole. Seekordne Akadeemiakese kevadnumber on tavapärasest natuke mahukam, tuues lugejateni kuue uurimistöö asemel seitse […]

UURIMIStöö või uurimisTÖÖ – selles on küsimus. Kas hinnata kõrgemalt tehtud töö mahtu või hoopis põneva teema uurimise innukust? Akadeemiakese toimetus on õpilastööde avaldamisel alati püüelnud tasakaalu poole, kus tekib sünergia huvitava või hoopiski ootamatu teemavaliku, selgelt sõnastatud eesmärgi, korrektselt läbi viidud uurimistöö metoodika ja sisuka arutelu vahel. Kindlasti ei ole vähetähtis ka uurimise protsess ise ning autori kogetud rõõm õnnestunud koostööst näiteks juhendaja, koolikaaslaste, muuseumi, ülikooli või teadusasutusega. Seega on Akadeemiakese veergudel ilmunud kaugelt üle saja väga eriilmelise essee ja teadusliku suunitlusega uurimistöö, mis loodetavasti on kasvõi väikesegi panuse andnud kasvatamaks loovalt ja uuenduslikult mõtlevaid ning selge väljelduslaadiga hakkajaid […]

Stereotüüp tuleneb kreekakeelsetest sõnadest „stereos“, mis tähendab mh kõva või vastupidav, ning „týpos“ ehk tõlkes jäljend või jälg. Inimese teadmistes, suhtumises ja käitumises juurdunud (ehk vastupidav) arusaam (ehk jälg) millegi suhtes ühest küljest kergendab ja lihtsustab hakkama saamist igapäevases elus. Tänane inimene ei suuda või jõua paratamatult süüvida iga nähtuse detailidesse – olgu see siis kiiruse, info ülekülluse vms tõttu. Sel juhul stereotüübid aitavad teha piiratud teabe pinnalt kiiresti erinevaid otsustusi. Teisalt, ja ilmselt ei ole see lugejale uudis, on stereotüüpidel kahtlemata ka negatiivne külg – risk jääda kinni vanadesse stampidesse ja iganenud arusaamadesse. See mitte üksnes ei too kaasa suletuse kõige uue ees, vaid pikemas perspektiivis takistab ka arengut.

Hea Akadeemiakese lugeja! Millised mõtted keerlesid  sul peas pärast Eesti esimest koolitulistamist? Kas ka sind on koolis kiusatud või oled ise kaaslasele ülekohut teinud?  Millist elukutsevalikut kaalud pärast kooli lõpetamist? Kas gümnasist on tänapäeval juba piisavalt küps, et osaleda seadusandliku kogu valimisel? Milliste asutuste abil riigid omavahel suhtlevad? Miks-miks-miks? Neile ja veel mitmetele küsimustele leiad ehk vastused Akadeemiakese värskest numbrist, mille artiklite  põhirõhk on sel korral selgelt ühiskonnateemalistel uurimustel. Koolikiusamisest Prantsuse lütseumis ja Nissi põhikoolis on kirjutanud Kristin Saar: tänuväärne materjal koos põhjaliku teoreetilise osaga kõigile kooliga seotuile – õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele. Milline on see üllatav põhjus, miks lähevad paljud […]

Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt! Selle paljude strateegiliste planeerijate ja keskkonnakaitsjate põhimõtte järgi püüab toimida ka Akadeemiake. Meie ideeks oli aidata ei rohkem ega vähem kui kõiki Eesti õpilasi nende esimese uurimistöö koostamisel. Avastasime, et lihtsat ja õpilasesõbralikku videoõpetust uurimistöö koostamisest Eestis ei olnudki. Tegutsesime siis lokaalselt – tegime koostööd kohalike õpetajate, õpilaste ja teadlastega, Tartu kinokompaniiga Plankfilm ja tulemuseks  oli 2014. aasta sügisel valminud õppevideo “Kuidas teha uurimistööd”. Kõik toimus tõepoolest väga lokaalselt, sest nii planeerimine, stsenaariumi kirjutamine, osalejate leidmine, võtted, monteerimine ja video lõppviimistlus leidis aset Tartu linnas paari kilomeetri raadiuses. Tulemusega saab tutvuda Akadeemiakese kodulehel ja YouTube’is. Täname […]