- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
27.03.2022
Uurimistöös „Palupera globelaste ja NASA satelliitide fikseeritud pilvisuse võrdlus“ võrdleme meie mõõdetud ja NASA satelliitide fikseeritud andmeid pilvisuse kohta Palupera GLOBE atmosfääri mõõtmiskohas. Meie mõõtmiskoht on koolimaja kõrval pargis. Kool asub Elva vallas Lõuna-Eestis. Õppetöö toimub vanas mõisahoones, milles on sajanditevanune hõng ja nüüdisaegne õpikeskkond. GLOBE programmis osaleb kool juba 10 aastat. GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit the Environment) on ülemaailmne alg- ja põhikooli ning gümnaasiumi õpilastele suunatud haridus- ja teadusprogramm, mis annab võimaluse osaleda andmete kogumises ja analüüsis, panustada teadusesse ning mõista Maad kui süsteemi ja keskkonda paremini. Eesti ühines GLOBE programmiga 1996. aastal. Meie oleme programmi […]
27.10.2021
Uurimistöö teema on „Turba kasutamine keskkonnareostuse likvideerimiseks veekogudelt“. Töö on aktuaalne, sest keskkonnareostus on tänapäeval suur probleem ja selle likvideerimiseks veekogudelt peab leidma uusi tõhusamaid lahendusi, milleks võib olla turba kasutamine erinevate filtritena. Samuti on turvas tänapäeval vähekasutatud looduslik ressurss ja selle osatähtsust peaks tõstma. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kuidas kasutada turvast keskkonnareostuse likvideerimiseks veekogudelt. Praktiline eesmärk on teha turbast filtreid, mille abil oleks võimalik reostust tõhusalt likvideerida. Uurimistöös kasutatakse katsete tegemisel 4 erineva raba turvast.
07.12.2020
Kliimamuutus (eriti selle soojenemise aspekt) ja ilm on inimestes tekitanud palju küsimusi. Nendele küsimustele võib saada vastuseid, kui uurida puude aastarõngaid. Nende võrdlemine varem tehtud kliima ja ilma andmetega annab teadlastele vihjeid, mis on juhtumas praegusel ajahetkel ja mis võib juhtuda tulevikus. Töö autor valis selle teema, sest talle on see teadusala juba aastaid huvi pakkunud ja ta tahaks seda ala paremini tunda. Autor tahab rohkem teada saada puude aastarõngaste olemusest ja nende kasutamise võimalustest, avardada nii enda kui ka lugejate silmaringi. Uurimistöö analüüsib dendrokronoloogilisi andmeid Järvselja looduskaitse alal olevate puistute põhjal, et leida aastarõngaste, sademete hulga ja temperatuuri muutuste […]
28.05.2019
Uurimistöö „Inimeste teadlikkus mahetoidust ja taimekaitsevahendite jääkidest tavatoidus“ eesmärk on välja selgitada, mida teavad inimesed mahetoidust, kas ja kui palju seda tarbitakse ning kas ollakse teadlikud toidu tootmise meetoditest, mida kasutatakse tavapõllumajanduses. Hirmutav fakt, et igal aastal kasutatakse Euroopas ligikaudu 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, teeb samuti töö autorile muret. Liigse kasutamisega seatakse ohtu nii põhjavesi, loom- ja inimorganismid kui ka looduslik mitmekesisus. Suureneb ka resistentsuse oht. (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2012; Maasik, 2013; Rannap, 2013, lk 101) Kuna kõik inimesed sõltuvad loodusest ja põllumajandusest, siis tuleb tagada esimese säilimine ja viimase jätkusuutlikkus. Teema osutus valituks, kuna põllumajandus, loodus ja keskkond on […]
10.02.2019
Maailma järvede koguarvust moodustavad suurema osa madalad veekogud, mille sügavus on vähem kui 20 meetrit. Parasvöötmes ja Lähis-Arktikas on suure osa järvede keskmine sügavus isegi alla 1 meetri (Wetzel, 2001). Madalate järvede suuremast osakaalust hoolimata pälvisid järveteaduse kujunemisaastatel möödunud sajandi alguses tähelepanu siiski sügavad järved. Madalatele järvedele on pärast nende taasavastamist eelmise sajandi lõpukümnenditel (Scheffer, 1998) hakatud tähelepanu pöörama nende ökosüsteemide uurimisele ja majandusvõimaluste arendamisele. Sügavad järved pole siiski järveuurijate vaateväljast täiesti kõrvale jäänud. Vee molekulaarsete omaduste tõttu ilmnevad sügavates järvedes kihistumisnähtused ehk olukorrad, kus veesambas esinevad üksteisega kohakuti paiknevad ja üksteisega mittesegunevad kihid. Kihistumise põhjuseks on veekihtide erinev temperatuur ja […]
02.10.2018
Teadsin kogu aeg, et tahan kirjutada oma uurimuse bioloogia vallas. Pärast juhendajaga konsulteerimist otsustasime ette võtta Küdema lahe kalastiku uuringu. Selle otsuse tegemisel oli mitu olulist põhjust: (1) meie pere maakodu asub Küdema lahe ääres Tagaranna külas, (2) meie perele on 2010. aastast alates väljastatud rannaelanike võrgupüügiluba, mille alusel püütud saagid oleme kandnud isiklikku püügipäevikusse, (3) Küdema laht on riikliku seireprogrammi ainus külmaveeliste kalaliikide püsiseire ala, mille andmed oleksid minu uuringule heaks võrdlusmaterjaliks. Soovisin uuringu käigus teada saada, kas ühe suvega oleks võimalik usaldusväärselt kirjeldada Küdema lahe kalade liigilist koosseisu, kui selleks kasutada erinevaid võrgupüügi meetodeid. Uurimisküsimusele vastuse saamiseks püstitasin […]
25.01.2018
Haruldase käpalise, roheka õõskeele (Coeloglossum viride) populatsioonide arv on viimastel kümnenditel tugevalt langenud. Veel eelmisel sajandil oli Eestis 32 püsileiukohta, 2015. aastaks oli neid alles jäänud kaks. Passiivne kaitsemeede – I kaitsekategooriasse kandmine – pole tulemust andnud ning käpaline on jätkuvalt hävimisohus. Alustatud on kaitseprojektidega, mis peaksid aitama liigi populatsioone säilitada ja ajapikku ka suurendada. Kõige aktiivsemalt tegeletakse roheka õõskeele isendite kaitsega Keemu rannaniidul Läänemaal, kus kasutatakse alates 2014. aastast muutliku hooldamise süsteemi. Vahekokkuvõttena on oluline teada, kui tulemuslik on see kaitsemeede siiani olnud ning kas seda oleks mõistlik kasutada ka teiste elupaikade ning liikide kaitsmise eesmärgil. Esimeseks uurimuse eesmärgiks […]
25.01.2018
Puhtad, reostamata jõed on eluks vajalikud loodusressursid tervetele ökosüsteemidele ja miljarditele inimestele. Nad on elupaigaks lugematutele organismidele, aidates kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Kui jõgede puhtust ei kontrollita, siis võib see endaga kaasa tuua liigirohkuse vähenemise. Jõe reostumisel võivad veeringe kaudu saasteained jõuda ka joogiveevarudesse. Käesolevas töös vaatluse all olev Pärnu jõgi on väga suure tähtsusega ümbritsevale piirkonnale ning selle korrashoid on oluline väga paljude elusorganismide heaolu tarbeks, mistõttu on oluline jõe puhtust kontrollida. Antud töö eesmärgiks on hinnata suurselgrootute järgi Pärnu jõe ökoloogilist seisundit. Töös kasutatakse hinnangu andmisel mitmesuguseid bioloogilisi indekseid. Leitud tulemused annavad aimu võimalikest probleemidest Pärnu jõe erinevates […]