Homoseksuaalsus on üks kolmest seksuaalse orientatsiooni põhikategooriast. Lisaks eristatakse veel hetero- ja biseksuaalsust. Homoseksuaalsust tõlgendatakse kui füüsilist ja vaimset külgetõmmet samast soost isiku vastu.

Käesoleva uurimistöö eesmärk on juhtida tähelepanu Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste teadlikkusele homoseksuaalsusest ning analüüsida nende suhtumist ja kokkupuuteid käsitletava teemaga.

Töö teoreetiline taustainfo tugineb raamatutele ning internetiallikatele, mis käsitlevad homoseksuaalsust, näiteks Igor Kon „Kuuvalgus koidikul – omasooarmastuse palged ja maskid“, Brigitta Davidjants jt „Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest“. Uurimistöö raames viidi läbi küsitlus Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste seas. Töö koosneb viiest peatükist. Esimene peatükk võtab kokku inimese identiteedi kujunemise protsessi ning seda mõjutavad tegurid. Teises peatükis seletatakse lahti erialatermineid ja räägitakse lühidalt nende ajaloost. Kolmas peatükk käsitleb homoseksuaalsuse eeldatavaid põhjuseid. Neljas peatükk analüüsib ühiskonna suhtumist homoseksuaalidesse ja selle mõju ühiskonnale. Uurimistöö teises osas on kokkuvõte läbiviidud küsitluse tulemustest.

Tunnetusprotsessidest on tähelepanu ja mälu õpilaste jaoks ühed tähtsamad. Nende abil omandatakse uut infot, mis jääb ka pikemaks ajaks meelde. Kõikidel õpilastel ei ole tähelepanuvõime sama hea ning ka meelde ei jää ühesugused asjad. Tähelepanu ja mälu toimimine õppetöös  on alati oluline.

Käesoleva uurimistöö eesmärk on tuua esile tähelepanu ja mälu seosed ning neid mõjutavad tegurid. Teine eesmärk on võrrelda valimis olevate õpilaste tähelepanuvõimet ja mälu efektiivsust. Uurimistöö teema valis autor enda huvidest lähtuvalt. Samuti lähtuvalt soovist õppida koostama ja läbi viima psühholoogilist katset. Töö tulemuste analüüsimiseks kasutati Microsoft Office Excel’it ja töö kirjutamiseks Microsoft Office Word’i.

Uurimistöö tugineb raamatutele ja internetiallikatele, mis käsitlevad tähelepanu ja mälu, näiteks: Allik jt, „Psühholoogia gümnaasiumile“; Tulving, „Mälu“; Aru ja Bachmann, „Tähelepanu ja teadvus“. Samuti toetub uuring 2016. aasta alguses Tartu Mart Reiniku Kooli 6.b ja Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas läbi viidud katsele.

Töö esimeses osas räägitakse, mis on tähelepanu ja mälu. Samuti on välja toodud neid mõjutavad tegurid ning ealised iseärasused. Töö teises osas antakse ülevaade teostatud katsetest. Samuti esitatakse diagrammide ja tabelitena saadud tulemused.

Äike kujutab endast elektrilist atmosfäärinähtust, mis tekib tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel, sisaldades erinevaid komponente, nagu rünksajupilved, välgud-müristamine, sajualad, laengud ja õhuvoolude süsteemid. Rünksajupilvede puhul on tegemist püstsuunas kõige tugevamalt arenenud pilveliigiga. Nende arengu käigus vabaneb tohutu energiahulk, mis võib põhjustada võimsaid loodusnähtusi, nagu näiteks paduvihmasid, tornaadosid, rahet, pagisid jms (1). Äike on ohuks nii loodusele kui ka inimestele.

Ühed hilise ajaloo rängimad äikesed Eestis olid 15. –19.07.2001. Neil ajaloolistel päevadel ulatus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 23…26 °C-ni, kuid maksimaalne õhutemperatuur tõusis 28…34 °C-ni. Satelliitandmed (õhumasside analüüs) kinnitasid, et Eesti kohal oli troopiline õhumass. Kuumas ja niiskes õhumassis arenesid 16. juulil pärastlõunal nii õhumassisisesed kui ka frontaalsed võimsad rünksajupilved (äikesed). Tugevate tuuleiilide (pagide) mõjul murdis äikesetorm paiguti metsa, kohati sadas ka rahet ja esines üleujutusi. Tõenäoliselt tornaadod viisid peamiselt Lääne- ja Ida-Virumaal minema hoonete katuseid ja murdsid hulgaliselt metsa. Materiaalseks kahjuks hinnati ligikaudu 160 miljonit krooni ehk 12,1 miljonit eurot (9, lk 36–37).

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada ja leida sündmuste põhjusi lähiajaloo ühe tugevaima ja enim purustusi tekitanud, 2001. a juulikuiste  äikeste kohta Eestis. Selliste ohtlike nähtuste tundmaõppimine aitab paremini neid järgmine kord ette näha (prognoosida) ja tagajärgedega paremini toime tulla.

Antud töö eesmärgid ja uurimisküsimused on järgmised:

• Anda ülevaade äikese olemusest, arengust ja ohtudest.
• Milline on nende äikeste olemus?
• Miks need tekkisid?
• Mida need kaasa tõid?

Eestis on ammoniaagi pidevseiret tehtud aastast 2015. See andis võimaluse võrrelda passiivkogujate mõõtmistulemusi pidevseirega, mis peaks olema täpsem. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) Tartu osakonna passiivkogujad on tehtud Rootsi Keskkonnainstituudi (IVL) kogujatega sarnaselt ja neid on korduvalt võrreldud, mõõtes kogujatega reaalsetes tingimustes. Kooskõla on hea. Tüüpilised ammoniaagi passiivkogujate näidud taustaaladel on enamasti 1­­–5 µg/m³. (GLOBE, 2016, Kiss, 2015), kuid pikaajaline foon Lõuna-Soome taustaalal on kuni 0,3 mg/m³ (Lyobovtseva jt, 2010). Ka Eesti  taustaala (Lahemaa) seni mõõdetud kontsentratsioonid sarnanevad Soomes mõõdetutega (Maasikmets, 2016). Passiivmõõtmiste ja pidevseire tulemuste vahel on suurusjärguline erinevus. Töö eesmärk on välja selgitada, kui hästi vastavad passiivkogujate mõõtmised värskelt saadud pidevseire andmetele ja püüda mõista nende erinevuste põhjusi.

Järgnevalt toon välja käesoleva uurimistöö uurimisküsimused ja hüpoteesid.

Uurimisküsimus: Kas tugevama tuulega (mis põhjustab rohkem turbulentsi) ja vihmasajuga passiivkogujatega mõõdetud NH₃ kontsentratsiooni  näidud on kõrgemad?

Hüpotees: Ammoniaagi jõudmist passiivkogujasse mõjutab turbulents välisõhus, mis on palju kiirem mehhanism kui molekulide soojusliikumisel põhinev nn. Fick’i difusioon.

Uurimisküsimus: Kas passiivkogujaga mõõdetud ammoniaagi kontsentratsiooni näit sõltub aerosooliosakeste kontsrentratsioonist õhus?

Hüpotees: Ammooniumioon sadestub passiivkogujasse ka atmosfääriaerosooli kujul ja/või vihmavees lahustunud kujul.

Uurimisküsimus: Kas teiste GLOBE koolide projekti (2012–2014) jooksul passiivkogujatega mõõdetud teiste gaasiliste õhulisandite (SO₂, NO₂) kontsentratsioonid on üle hinnatud ja kui palju?

Narva linna võib nimetada Eesti nahkhiirepealinnaks: siin elutseb nende suurim asurkond. 21. sajandi alguses läbi viidud uuringute käigus avastasid teadlased, et Eestis elavast 12 nahkhiireliigist on Victoria bastionile rajatud Pimeaias esindatud kaheksa liiki, nende hulgas ka üsna haruldased liigid. (M. Masing, 2012)

Praegu teostatakse Pimeaias ja Narva bastionides rekonstrueerimistöid. Sealjuures toimub tugev tehnogeenne mõju loodus- ja tehismaastikule müra- ning soojussaaste (talvel) kujul, teostatakse suuri pinnasetöid. Kõik see mõjutab selles käsitiivaliste asurkonna elupaigas aastakümnete jooksul väljakujunenud loodustasakaalu.

Enne rekonstrueerimistööde algust tellis Narva Linnavalitsus Eestimaa Looduse Fondilt uuringu, mille käigus teostasid teadlased nahkhiirte liikide üldarvu loenduse ning ehitustöötajatele anti mitmeid nõuandeid, millele rekonstrueerimistööde teostamisel tähelepanu pöörata. Kuid ikkagi jäi seoses rekonstrueerimistööde teostamisega mure maa-aluste galeriide elanike seisundi pärast.

Antud uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada Victoria bastioni kasemattide maa-aluste galeriide rekonstrueerimistööde käigus toimunud ehitustööde mõju seal elavate nahkhiirte talvitumistingimustele.

Viimastel aastatel on taimetoitlus muutunud maailmas tõusvaks trendiks. Sama muutust võib täheldada Eestis, kuhu on lisandunud rohkelt uusi taimetoidurestorane ja taimetoidumenüüd pakkuvaid söögikohti. See annab alust arvata, et ka taimetoitlaste osakaal Eestis on tõusuteel.

Eestis puuduvad seni uuringud taimetoitlaste koguarvu, nende terviseriskide ja taimetoidudieedi järgimise ajendite ning põhjuste kohta. Tervise Arengu Instituudi koordineeritav tervisekäitumise uuring ei kogu andmeid noorte vegetaarlaste kohta.

Siinse uurimistöö põhieesmärk on täita tühimik Eesti taimetoitlaste uurimises, iseloomustada 21. sajandi noore vegetaarlase profiili, sotsiaal-demograafilisi näitajaid ja taimetoitluse võimalikke tervisemõjusid. Lisaks vaadeldakse, millistest allikatest saavad nad taimetoitluse kohta infot, milliseid muutusi täheldavad nad oma tervises, sotsiaalses elus, õpiedukuses ja enesetundes ning kuidas hindavad noored vegetaarlased Eestis taimetoitluse kättesaadavust, kallidust ja ühiskonna suhtumist neisse.

Uurimistöö koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade teemakohasest kirjandusest ja vastavasisulistest uurimustest, et selgitada välja taimetoitluse võimalikud tervisemõjud ja levinuimad ajendid ning taimetoitlaste sotsiaal-demograafiline profiil. Töö teises osas keskendutakse 15–19-aastaste Eesti vegetaarlaste seas tehtud veebiküsitluse analüüsile.

Tööstustootmise tulemusena satuvad keskkonda suurenenud kontsentratsioonis paljud aromaatsed ühendid, mis on omakorda toksilised enamikele seal viibivatele elusorganismidele. Paljud mikroorganismid on võimelised aromaatseid ühendeid lagundama ning neid on võimalik kasutada bioremediatsiooni efektiivsuse suurendamiseks. Tõstmaks aromaatsete ühendite lagunemise kiirust, tuleb eelnevalt uurida keskkonda puhastavate bakterite võimekust ning bakterites toimivaid aromaatsete ühendite lagunemisradu ja põhirolli mängivaid ensüüme. Üks olulisim võtmeensüüm aromaatsete tuumade lõhustamisel on katehhooli 2,3-dioksügenaas (C23O).

Käesolev uurimistöö käsitleb Läänemerest, Narva lahest isoleeritud Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 ja selle fenooli lagundamisraja võtmeensüümi katehhooli 2,3-dioksügenaasi.

Uuritav bakter on võimeline lagundama toksilisi aromaatseid ühendeid, fenooli ja naftaleeni, ning muutma nende ühendite lagundamisel tekkivat katehhooli järk-järgult lihtsamateks komponentideks, mida bakter hiljem kasutab oma põhiainevahetuses. Seega muudab bakter keskkonna vähem kahjulikuks. Fenoolseid ühendeid on leitud Läänemerre suubuvatest vetest, mis on sattunud sinna põlevkivi töötlemise tagajärjel tekkinud poolkoksimägedest väljauhutava veega. Seega on uurimistöö teema pikemas perspektiivis seotud sellega, et välja selgitada, kas uuritavat bakterit saaks kasutada reostatud piirkondades bioaugmentatsiooni eesmärgil.

Töö käigus konstrueeriti Pseudomonas pseudoalcaligenes metsiktüvest knock-out meetodiga 2,3-dioksügenaasi kodeeriva pheB geeni suhtes mutanttüvi, et uurida katehhooli 2,3-dioksügenaasi geeni puudumise mõju bakteri võimele lagundada fenooli, mis on ühtlasi käesoleva uurimistöö põhieesmärk. Uurimistöö teema valikul sai otsustavaks huvi mikrobioloogia vastu, täpsemalt nii geneetiliselt muundatud mikroorganismide loomise teoreetiliste põhimõtete kui ka praktilise töö kogemuse saamise suhtes. Üks ajend oli molekulaar- ja mikrobioloogiaalase laboritöö kogemuse saamine.

Hukutav maru, kangestav pakane, hingemattev udu on paratamatus, mille vastu ei maksa protestidagi. (F. Tuglas)

Ilmast ilma räägitakse ilmast juba aastatuhandeid. Babüloonia kuninga Hammurapi aegadest on kaks asja olnud hukas- noorus ja ilm. Ilm on kõneaineks rohkem paikades, kus see kiiresti muutub. Kui üks inglane kuulis, et Hawaii saartel muutub temperatuur vaid mõne kraadi võrra aastas, küsis ta imestunult: „Aga millest te siis juttu alustate?“

Kui ilm on tavaline, ei pöörata talle erilist tähelepanu. Niipea  aga, kui me eluolu vapustavad erakordsed ilmastikunähtused, tekib inimestel huvi ka ilmaasjade vastu. Kui tornaadod, orkaanid, külmalained, taifuunid või põud mõjutab kümnete tuhandete igapäevaelu, siis maakera edasine  käekäik on selline teema, mis huvitab juba miljoneid ja miljardeid inimesi.

Ilma- ja fenoloogilised vaatlused on igapäevane kirjapanek elus ja eluta looduse muutumise ja sündmuste kohta. Ilmavaatlusi on teadaolevalt tehtud juba aastatuhandeid tagasi ja väga kasulik on teada, mis toimus meie loodusega varem. Pikaajalise vaatluse tulemusena saame ehk koostada täpse prognoosi lähituleviku ilmastiku kohta. Käesolevas töös on vaatluse alla võetud igapäevane õhutemperatuur (hommik, lõuna, õhtu), õhurõhk, õhuniiskus, tuule kiirus, tuule suund, pilvisus, sademed, sademete hulk ja ilmastikunähtused. Fenoloogiast on vaatluse all kohaliku elu looduse igapäevased arengud ja muutumised. Töö eesmärgiks oli teha ilmavaatlusi 2015. aasta jooksul, jälgida õhutemperatuuri muutumist ja sademeid ning võrrelda saadud andmeid Eesti keskmistega. Fenoloogias oli eesmärgiks teada saada, kui kiiresti mõni taim hakkab kasvama, õitsema, jälgida rändlindude saabumist ja lahkumist jne.