- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
10.10.2017
Homoseksuaalsus on üks kolmest seksuaalse orientatsiooni põhikategooriast. Lisaks eristatakse veel hetero- ja biseksuaalsust. Homoseksuaalsust tõlgendatakse kui füüsilist ja vaimset külgetõmmet samast soost isiku vastu. Käesoleva uurimistöö eesmärk on juhtida tähelepanu Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste teadlikkusele homoseksuaalsusest ning analüüsida nende suhtumist ja kokkupuuteid käsitletava teemaga. Töö teoreetiline taustainfo tugineb raamatutele ning internetiallikatele, mis käsitlevad homoseksuaalsust, näiteks Igor Kon „Kuuvalgus koidikul – omasooarmastuse palged ja maskid“, Brigitta Davidjants jt „Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest“. Uurimistöö raames viidi läbi küsitlus Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste seas. Töö koosneb viiest peatükist. Esimene peatükk võtab kokku inimese identiteedi kujunemise protsessi ning seda […]
10.10.2017
Tunnetusprotsessidest on tähelepanu ja mälu õpilaste jaoks ühed tähtsamad. Nende abil omandatakse uut infot, mis jääb ka pikemaks ajaks meelde. Kõikidel õpilastel ei ole tähelepanuvõime sama hea ning ka meelde ei jää ühesugused asjad. Tähelepanu ja mälu toimimine õppetöös on alati oluline. Käesoleva uurimistöö eesmärk on tuua esile tähelepanu ja mälu seosed ning neid mõjutavad tegurid. Teine eesmärk on võrrelda valimis olevate õpilaste tähelepanuvõimet ja mälu efektiivsust. Uurimistöö teema valis autor enda huvidest lähtuvalt. Samuti lähtuvalt soovist õppida koostama ja läbi viima psühholoogilist katset. Töö tulemuste analüüsimiseks kasutati Microsoft Office Excel’it ja töö kirjutamiseks Microsoft Office Word’i. Uurimistöö tugineb raamatutele […]
10.10.2017
Äike kujutab endast elektrilist atmosfäärinähtust, mis tekib tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel, sisaldades erinevaid komponente, nagu rünksajupilved, välgud-müristamine, sajualad, laengud ja õhuvoolude süsteemid. Rünksajupilvede puhul on tegemist püstsuunas kõige tugevamalt arenenud pilveliigiga. Nende arengu käigus vabaneb tohutu energiahulk, mis võib põhjustada võimsaid loodusnähtusi, nagu näiteks paduvihmasid, tornaadosid, rahet, pagisid jms (1). Äike on ohuks nii loodusele kui ka inimestele. Ühed hilise ajaloo rängimad äikesed Eestis olid 15. –19.07.2001. Neil ajaloolistel päevadel ulatus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 23…26 °C-ni, kuid maksimaalne õhutemperatuur tõusis 28…34 °C-ni. Satelliitandmed (õhumasside analüüs) kinnitasid, et Eesti kohal oli troopiline õhumass. Kuumas ja niiskes õhumassis arenesid […]
10.10.2017
Eestis on ammoniaagi pidevseiret tehtud aastast 2015. See andis võimaluse võrrelda passiivkogujate mõõtmistulemusi pidevseirega, mis peaks olema täpsem. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) Tartu osakonna passiivkogujad on tehtud Rootsi Keskkonnainstituudi (IVL) kogujatega sarnaselt ja neid on korduvalt võrreldud, mõõtes kogujatega reaalsetes tingimustes. Kooskõla on hea. Tüüpilised ammoniaagi passiivkogujate näidud taustaaladel on enamasti 1–5 µg/m3. (GLOBE, 2016, Kiss, 2015), kuid pikaajaline foon Lõuna-Soome taustaalal on kuni 0,3 mg/m3 (Lyobovtseva jt, 2010). Ka Eesti taustaala (Lahemaa) seni mõõdetud kontsentratsioonid sarnanevad Soomes mõõdetutega (Maasikmets, 2016). Passiivmõõtmiste ja pidevseire tulemuste vahel on suurusjärguline erinevus. Töö eesmärk on välja selgitada, kui hästi vastavad passiivkogujate mõõtmised värskelt […]
10.10.2017
Narva linna võib nimetada Eesti nahkhiirepealinnaks: siin elutseb nende suurim asurkond. 21. sajandi alguses läbi viidud uuringute käigus avastasid teadlased, et Eestis elavast 12 nahkhiireliigist on Victoria bastionile rajatud Pimeaias esindatud kaheksa liiki, nende hulgas ka üsna haruldased liigid. (M. Masing, 2012) Praegu teostatakse Pimeaias ja Narva bastionides rekonstrueerimistöid. Sealjuures toimub tugev tehnogeenne mõju loodus- ja tehismaastikule müra- ning soojussaaste (talvel) kujul, teostatakse suuri pinnasetöid. Kõik see mõjutab selles käsitiivaliste asurkonna elupaigas aastakümnete jooksul väljakujunenud loodustasakaalu. Enne rekonstrueerimistööde algust tellis Narva Linnavalitsus Eestimaa Looduse Fondilt uuringu, mille käigus teostasid teadlased nahkhiirte liikide üldarvu loenduse ning ehitustöötajatele anti mitmeid nõuandeid, millele […]
10.10.2017
Viimastel aastatel on taimetoitlus muutunud maailmas tõusvaks trendiks. Sama muutust võib täheldada Eestis, kuhu on lisandunud rohkelt uusi taimetoidurestorane ja taimetoidumenüüd pakkuvaid söögikohti. See annab alust arvata, et ka taimetoitlaste osakaal Eestis on tõusuteel. Eestis puuduvad seni uuringud taimetoitlaste koguarvu, nende terviseriskide ja taimetoidudieedi järgimise ajendite ning põhjuste kohta. Tervise Arengu Instituudi koordineeritav tervisekäitumise uuring ei kogu andmeid noorte vegetaarlaste kohta. Siinse uurimistöö põhieesmärk on täita tühimik Eesti taimetoitlaste uurimises, iseloomustada 21. sajandi noore vegetaarlase profiili, sotsiaal-demograafilisi näitajaid ja taimetoitluse võimalikke tervisemõjusid. Lisaks vaadeldakse, millistest allikatest saavad nad taimetoitluse kohta infot, milliseid muutusi täheldavad nad oma tervises, sotsiaalses elus, õpiedukuses […]
10.10.2017
Tööstustootmise tulemusena satuvad keskkonda suurenenud kontsentratsioonis paljud aromaatsed ühendid, mis on omakorda toksilised enamikele seal viibivatele elusorganismidele. Paljud mikroorganismid on võimelised aromaatseid ühendeid lagundama ning neid on võimalik kasutada bioremediatsiooni efektiivsuse suurendamiseks. Tõstmaks aromaatsete ühendite lagunemise kiirust, tuleb eelnevalt uurida keskkonda puhastavate bakterite võimekust ning bakterites toimivaid aromaatsete ühendite lagunemisradu ja põhirolli mängivaid ensüüme. Üks olulisim võtmeensüüm aromaatsete tuumade lõhustamisel on katehhooli 2,3-dioksügenaas (C23O). Käesolev uurimistöö käsitleb Läänemerest, Narva lahest isoleeritud Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 ja selle fenooli lagundamisraja võtmeensüümi katehhooli 2,3-dioksügenaasi. Uuritav bakter on võimeline lagundama toksilisi aromaatseid ühendeid, fenooli ja naftaleeni, ning muutma nende ühendite lagundamisel tekkivat katehhooli […]
10.10.2017
Hukutav maru, kangestav pakane, hingemattev udu on paratamatus, mille vastu ei maksa protestidagi. (F. Tuglas) Ilmast ilma räägitakse ilmast juba aastatuhandeid. Babüloonia kuninga Hammurapi aegadest on kaks asja olnud hukas- noorus ja ilm. Ilm on kõneaineks rohkem paikades, kus see kiiresti muutub. Kui üks inglane kuulis, et Hawaii saartel muutub temperatuur vaid mõne kraadi võrra aastas, küsis ta imestunult: „Aga millest te siis juttu alustate?“ Kui ilm on tavaline, ei pöörata talle erilist tähelepanu. Niipea aga, kui me eluolu vapustavad erakordsed ilmastikunähtused, tekib inimestel huvi ka ilmaasjade vastu. Kui tornaadod, orkaanid, külmalained, taifuunid või põud mõjutab kümnete tuhandete igapäevaelu, siis […]