Toimetaja veerg

Mis on ühist Alzheimeri tõvel ja noorteromaanidel? Siberisse küüditatutel ja hommikusöögihelvestel? Euroopa pealinnade nimedel ja Põltsamaa jõeveel? Õnneks rohkem ei mitte midagi, kui et kõiki neid teemasid lahatakse käesolevas Akadeemiakese numbris. Teadusele on lähenetud väga mitmest küljest. Palju on tehtud koostööd teadlastega ning noored on saanud võimaluse end proovile panna ülikoolide laborites. Kindlasti üks väga traditsiooniline pilt meie peades, kui kujutleme kedagi „teadust tegemas“. Kuid samavõrra teadus on ka see, kui uuritakse oma enda esivanemate lugusid ning püütakse mõista ajaloosündmuste kulgu, põhjuseid ja tagajärgi. Kui tänapäeval räägitakse palju, et raamatute osakaal uuemas põlvkonnas muutub aina vähemaks, siis seda huvitavam on […]

Akadeemiakese kannatus selle küsimuse peale ei katke, nii nagu vanaisal Vanamehe multikas. Meile meeldib, kui küsitakse, ja mida nooremalt, seda vingem! Akadeemiakese värske number koondab kaheksat tööd, mis saadetud toimetusse paari-kolme viimase aasta jooksul ja mille koostajad on I – VII klasside õpilased. Peab tunnistama, et nende seas on kaks tõelist pärli, mis oma uurimisküsimuse püstituselt ja sellele lahenduse leidmisel teevad silmad ette paljudele vanemate klasside õpilaste koostatud töödele. Need on uurimus murust: kui ruttu see kasvab,  ning uurimus kätepesust koolist: kes enne söömist käsi pesevad? Töö murust, mille autoriks Konguta kooli I klassi õpilane Kristo-Martin Unne, on elegantne näide […]

Tänapäeva ühiskonnas on konkurents ja omavaheline võistlemine kesksel koha. Ikka ja jälle tuleb rinda pista selliste küsimusega: kes saab sisse paremasse kooli, kes saab hea töökoha, kelle projekt saab rahastuse. Projektipõhise maailma võlude ja valudega on kokku puutunud ka Akadeemiakese toimetus. Siiani on leidnud ka projektide hindajad, et Akadeemiakese meeskond teeb kõrgetasemeliste õpilastööde avaldamisel tänuväärset tööd ning areng võiks samas suunas jätkuda. Arvame, et just konkurents sõelub meile saabunud tööde hulgast välja parimad. Uurimusi ja esseesid  retsenseerivad meie toimeka toimetuskolleegiumi liikmed ning positiivse otsuse saanud töödele annab viimase lihvi Akadeemiakese keeletoimetaja. Seekordses ajakirja numbris avaldatud Tõnis Tamme töös uuriti konkurentsi, […]

Akadeemiakese toimetus on uue aasta hakul mõlgutanud mõtteid meie ajakirja edasise käekäigu ja tegevuse osas. Leidsime, et uuel aastal tuleb tegutseda ikka uue hooga, samas hoides alles kõik see hea ja oluline, mis meil juba olemas on. Mitmed meie toimetuskolleegiumi liikmetest on tõeline roostevaba raudvara, aga alati on oodatud ka uued värskete ideedega panustajad. Kindlasti ei saaks me hakkama ilma meie autorite, lugejate ega toetajateta. Plaanime selgi aastal anda välja mitme numbri jagu värskeid ja kvaliteetseid õpilasuurimusi, mis on läbinud eelretsenseerimise ja millele on viimase lihvi andnud meie töökas keeletoimetaja. Tunneme, et teeme midagi vajalikku ja see on väga meeliülendav […]

Sügisehari on käes. Õues lõhnab kollaste lehtede ja öökülmast kohrutanud rohu järele, viimased haneparved võtavad taevas suuna lõunasse ja õunad hakkavad lõpuks aedadest lõppema. Lugemisküpseks on saanud ka Akadeemiakese värske number – sellel aastal juba kolmas! Toimetusel on ainult heameel, et avaldamist väärivate tööde hulk sel aastal nii suur on. Jätku selleks nii teile, kirjutajad, kui meile, toimetajad-retsensendid! Aga mille järele lõhnab värske Akadeemiake? Võib korraks ehmuda, aga esmalt lööb kaante vahelt vastu verelõhn ja raipehais. Tahame või ei, surmata poleks ka elu. Johannes Hepner Kohila gümnaasiumist on uurinud metsloomade hukkumise dünaamikat Kohila-Tallinna vahelisel maanteelõigul kolme aasta vältel. Akadeemiake tunnustab […]

– Kas sa uue Akadeemiakese artikleid oled juba klikanud? – Eips,  midagi normi ka vä? – Jaa, kas sa teadsid, et Kadrinas on kunagi pesupulbrit tehtud? – Vauu! :D Ma poleks küll selle peale tulnud! Millist brändi seal siis tehti? Arieli? – Bio-Esti otse loomulikult. Aga ka kingakreemi. Et ikka oleks, mida maha pesta) Akadeemiakese värske  numbri töid lugedes sain teada, et seda eelnevat mõttevahetuse vormi nimetatakse küsimusjärjendiks. Milliseid vorme võtavad küsimusjärjendid msn-i suhtluses, saate lugeda Tuuli Kamsi uurimusest. Ka Facebooki keel ja selle edastamine klaviatuuri kaudu on teemaks veel ühes selle numbri töös – Grit Arro on selle autoriks.  […]

Viiendat aastat õpilaste teadustöid lugejateni toov Akadeemiake on jõudnud oma järjekorras 16. numbrini. Lugedes uue toimetajana seekord avaldatavaid töid, oli rõõm veenduda õpilaste jätkuvas uurimisinnus ning oskuses leida üha uusi põnevaid avastamist väärivaid teemasid. Uus number rõõmustab lugejaid kahe ajalooalase tööga, kaks uurimust kaevuvad sügavale keeleküsimustesse ning üks töö toob meieni killukese Eesti loodust. Kui kedagi on paelunud küsimus, millised olid õpilaspiletid 30–40 aastat tagasi, siis vastuse sellele saab Kristin Avansi uurimusest õpilaspiletitest aastatel 1945–2011. Lisaks ärgitab see töö mõtlema küsimuse üle, milline võiks olla õpilaspiletite tulevik. Ühiskonna arengujooni teisest küljest avab Mari Soone töö Kadrina siirupikombinaadist ja selle viimastest […]

Lubasin kirjutada seekordse Akadeemiakese juhtkirja. Kaks tööd olid juba varemast tuttavad, kuid et aimu saada, mida siis seekord võrku avalikult üles riputame, tuli ka teised väljavalitud läbi närida. Selja taga pikk päev, ohkasin, ja istusin arvuti taha. Osvald Rauba elulugu tema lapselapse Kristiina Rauba sulest. Nii. Vaatame. Oo, millised vahvad pildid Võrumaa külakapelliga! Millised huvitavad seigad minevikust! Edasi läks veel paremaks, kui avasin faili „Magus Võrumaa“, autoriks Triinu Avans. No mis magus? Mis värk? Ja siis ma jäingi lugema. Elasin kaasa poistele, kes aastal 1932 Pipi kombel tänavanurgal rõõmsalt (ebaausal teel omandatud) kommipoe saadusi närisid, sain teada, et mu enda […]