Tere, hea teadushuviline!

Sügis on taas käes ja uus Akadeemiakese number on teie uudishimutulekahju kustutamiseks valmis. Virtuaalsete kaante vahele on jõudnud 12 õpilaste uurimistööde konkursil tunnustatud tööd nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastme õpilastelt. Täname südamest kõiki autoreid ja nende juhendajaid. Väga suur tänu kõigile Akadeemiakese numbri toimetajatele, kes leidsid aega, et õpilastele ja nende juhendajatele, lisaks Eesti Teadusagentuuri konkursižüriilt saadud retsensioonile, tänuväärset ja detailset tagasisidet anda.

Tööde teemad ulatuvad taaskord humanitaariast reaaliani ja ringiga tagasi – muusikaajalugu, kirjanduslikus võtmes suguvõsalugu, loodusvaatlused maal ja ka linnas, mikro- ja makromõõtmetes bioloogia ning inseneriteadused maal ja merel. Värskes numbris põhinevad lausa pooled tööd meid ümbritseva mitmekesise looduse erinevate tasandite uurimisele. Kui kõikjal räägitakse tänapäeval tehisarust, siis lindude rõngastamise, bakteriviiruste „küttimise“ või ujurite püüdmisega tekstirobot siiski hakkama ei saa. Ja kui saakski, kas ta siis tunneks sama mõnu (või näeks vaeva!), mida Saaremaa soos sumpav ujureid püüdev Riste, koduaia kompostist faage isoleeriv Marion või Kadriorus teeäärseid taimeliike määrav Elea. Ilmselt mitte.

Saagem siis tõenduspõhiselt mõelda oskavateks kodanikeks, kuid jäägem sealjuures ka tundlikeks inimolenditeks, kes vaimset pingutust nautida suudab.

Ajuteadlane Jaan Aru ütleb: „Mulle meeldib oma aru kasutada.“ Meile ka!

Erinumbri peatoimetaja Pille Säälik ning toimetajad Triinu Visnapuu ja Kristiina Mark

„Lihtsalt ärge võtke seda [valuvaigistit]!“

Maailm on jõudnud punkti, kus maailma ühe olulisima demokraatliku riigi president jagab tõestamata väiteid ja annab oma riigi elanikele tervistkahjustavat nõu.

Mis jääb üle?

Lihtne.

Tuleb olla targem kui see nõuandja. Selleks pole tegelikult palju vaja. Tuleb endale selgeks teha loodusteadusliku meetodi põhimõtted: uurimisküsimus-katse/vaatlus-andmeanalüüs-järeldused. Seda õpitakse Eestis muide juba seitsmendas klassis. Lisaks tasub usaldada neid, kes loodusteaduslikku meetodit praktiseerivad. Rakendajateks ei ole üksnes elukutselised teadlased. Ka ettevõtjad, riigiametnikud, õpetajad, statistikud, ajakirjanikud, harrastusteadlased kasutavad teaduslikku meetodit. Kooliõpilastest noored uurijad lihvivad samuti oma oskusi ja 12 väljapaistvaga õpilasuurimisega saategi selle aasta Akadeemiakeses tutvuda.

Enamik töid on sel korral loodusteaduste valdkonnast – linnud-loomad, tervishoiuvaldkond, füüsika, aga oma koha on leidnud ka paar väga huvitavat koduloouurimust. Lisaks ajalooteemaline töö sellest, kuidas üks Eesti perekond pärast II maailmasõda Nõukogude võimu poolt talle omistatud kulakustaatuse tühistamise pärast aastaid võitles. Toona lõpuks tulemusteta, aga oluline on mäletada ja seoseid leida – kõik see on taas päevakorral nüüd ja praegu.

Kallis Akadeemiakese lugeja – soovime sulle oskust näha, mis on kahtlaste sõnumite väljaütlejate tegelikud ajendid. Samuti olgu sul visadust uudishimutseda ja nautida ahhaa-hetki – need tõid meid siia ja viivad ka edasi.

Erinumbri peatoimetaja Pille Säälik ning toimetajad Triinu Visnapuu ja Kristiina Mark

Õpilaste teadusajakirja Akadeemiake toimetusel on suur rõõm, et koostöös Eesti Teadusagentuuriga on ilmunud järjekorras teine erinumber, mis toob lugejate ette auhinnatud ja väljapaistvaid õpilasuurimusi ja loovtöid. Mõned uudse lähenemisega tööd ja nende tarmukad autorid on juba silma paistnud ka rahvusvahelisel tasemel, näidates Eesti õpilasuurimuste kõrgtaset. Seekordne erinumber tutvustab taaskord õpilaste mitmekesist huvi Eesti looduse, kultuuri ning tehnika ja meedia- ja ühiskonnauuringute vastu.

Akadeemiakese toimetuse poolt pakume välja reaktsioonisegu, mis meie hinnangul loob viljaka keskkonna suurepäraste uurimuste valmimiseks:

• võta üks huviline ja tahtejõuline õpilane,
• vii kokku süstemaatilise ja entusiastliku juhendajaga,
• lisa valdkonna missioonitundega asjatundja,
• viiluta juurde jõukohane, kuid siiski väljakutseid pakkuv teema, 
• puista segusse tööks vajalikke vahendeid ning ressursse.

Seejärel sega segu mõõduka tempoga ning jäta aega marineerumiseks ja järelvalmimiseks. Mõningase aja, küpsetava arutelu ning hoolika vormimise tulemusena valmib üks äge õpilasuurimus!

Akadeemiakese erinumbri avaldamine on olnud võimalik tänu toetajatele, tööde toimetajatele ja erinevate elualade asjatundjatele, kes seotud nii õpilastööde konkursi kui ka erinumbri väljaandmisega. Suur tänu kõigile autoritele, juhendajatele ja uurimistööde valmimisele ja ilmumisele mitmel moel kaasa aitajatele. Teie töö on väga suurt tunnustust ja märkamist väärt!

Erinumbri peatoimetaja Triinu Visnapuu ning toimetajad Pille Säälik ja Kristiina Mark

Tere, teadmishimuline Akadeemiakese lugeja!

Ajad on olnud mitmes mõttes heitlikud ning meie ajakirja tavapärases tegevuses on olnud ligi aastane paus. Eks näis, mida tulevik meile toob. Praegu oled sa aga lugemas Akadeemiakese kõrgetasemelist erinumbrit, mis on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga (ETAG). Erinumbrisse on koondatud 12 sellel aastal ETAG-i õpilaste teadustööde konkursil silma paistnud ja auhinnatud uurimistööd – tõeliselt mitmekesine pilt! Mõtlesime juhtkirja kokku pannes ka tööde tavapärase liigitamise peale –  reaalia, sotsiaalia jt – aga siis lõime käega, sest paljuside erinevaid valdkondi puudutavate tööde puhul oleks selline kasti surumine ebaõiglane. Seega, vaatame laiemalt ja sukeldume põnevusega näiteks helendavate bakterite teemasse ning sellesse, kuidas neid hõbeda-nanomaterjalide abil ohjeldada (Mirtel Merila uurimus hõbeda-kitosaani nanokomposiitidest). Samuti uurime lähemalt, kui roheline on poes müüdav roheline limonaad (Laura Veerde uurimus toiduvärvi sisaldavatest jookidest) ning milliste kavalate keemiliste reaktsioonide abil saab keskkonnast eemaldada saasteaineid (Fred Järv ja Jaagup Kuuskla uurimus platvormkemikaalidest).

Seejärel piilume koos Elo Joandiga minevikus elanud inimeste toidulauale, olles ise samal ajal hoopis Tartu Ülikooli Chemicumis isotoope kindlaks tegeva masina taga ja keerutades sõrmede vahel juuksesalku. Söögi-joogi seoseid aktiivsus- ja tähelepanuhäirega uuris Kea Rael Kukk ning sellest, miks on kasulik õnnelik olla, saate teada noorte ahhaa-efekti uurimisest (autor Elin Makkar).

Mitmed auhinnatud uurimused olid seotud igapäevaelu toimimise ja otsustega, mida noored ja ka vanemad inimesed teevad: Mia Marie Sukles uuris kolme kooli näitel, kas gümnasistid on inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini saanud, ja kui ei, siis miks mitte; Hanna Elisabet Haav uuris intervjuude abil, milline on inimeste suhtumine ja teadlikkus jäätmete liigiti kogumisest ehk rahvakeeli prügi sorteerimisest. Sama meetodit – intervjuusid – kasutas ka Anett Veskimägi, keda huvitas Vene agressiooni mõju Euroopa kliimaeesmärkidele ja energeetikasektorile. Järgmisena on suisa kohustuslik lugeda Karoliina Paasi tööd, sest ta uuris, mida arvavad päikeseenergia perspektiivikusest Eesti väikeste päikeseparkide omanikud. Ja kui see kõik on läbi hekseldatud, tuleb kindlasti soov hakata tulevikule mõeldes investeerima ning seda saab õppida, kasutades rakendust Studenx, mille meisterdasid loovtöö raames Trevon Roger Kuusk ja Rainer Ahi.

Ning lõpuks varuge endale korralikult kohvi ja suupisteid, sest Saamuel Palu on kirja pannud oma vanavanaisa venna, kolonel August Balderi eluloo. See pole mitte tavaline paarikümneleheküljeline loovtöö, mis oleks ootuspärane ühele asisele üheksanda klassi õpilasele, vaid see on põhjalik raamatu mõõtu ajaloouurimus – ühe suure inimese elu meie oma väikses riigis.

Aitäh kõigile autoritele ja nende juhendajatele, kõigile küsitlustele vastanutele ning intervjueeritutele, proovide annetajatele ja ka mikromõõtu uurimisobjektidele! Teadus nõuab kannatlikkust ja püsivust, aga läbi teie tegemiste on maailm jälle natuke selgemaks ja huvitavamaks saanud.

Erinumbri toimetajad Pille Säälik ja Triinu Visnapuu

Tere, Akadeemiakese sõber!

Selle aasta esimeses numbris on meil seitse väga huvitavat ja eripalgelist tööd.

Esiteks isikutaju mehhanismide toimimisest ja eelarvamuste mõjust isikutajule on kirjutanud Hanna Heinmets. Tema tööst saame teadmised, mis on üldse isikutaju, millistest tunnustest lähtutakse isiksuse üle otsustamisel ja kuidas on seotud stereotüübid ja haloefekt esmamulje kujunemisel ning muutumisel.

Jätkame ühe väga huviatva küsimusega, nimelt mis on õnnelikkus? Mis teeb meid õnnelikuks? Kas õnnetunne on püsiv?  Miks on osa inimesi rohkem õnnelikud kui teised?  Mida saame iga päev teha, et oleksime õnnelikumad? Kes soovib vastuseid just needle küsimustele on võimalik lugeda Matlida Mägi tööd õnnelikkuse kohta.

Klassikalise muusika mõju ja populaarsust Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste seas uuris Eliisa Lembinen. Saame teada, kui paljud noored klassikalist muusikat kuulavad ja kuidas neil tekkis huvi selle žanri vastu.

Järgmisest tööst saame teada, et kiusamine koolis ei esine vaid õpilaste vahel, vaid sellesse võivad olla haaratud ka õpetajad, seda nii kiusaja kui ka ohvrina. Pedagoogide vastu suunatud koolikiusamist Põlva ja Ülenurme Gümnaasiumis uurisid Gerda Torim ja Laura Hipponen. Töö eesmärgiks oli välja selgitada õpetajatele suunatud kiusamise liikide levik ja olemus.

Marite-Marielle Treial ja Terle Tamm võrdlesid oma uurimistöös Palupera globelaste ja NASA satelliitide fikseeritud pilvisust. Hüpoteesiks oli, et inimsilma ja satelliidi sensorite fikseeritud andmed langevad kokku vähemalt poole ehk 50% ulatuses. Kas see nii ka on, seda saab lugeda uurimistööst.

Vähktõbi on maailmas südame- ja veresoonkonnahaiguste järel peamine surmapõhjus ning kopsuvähk on pahaloomulistest vähkkasvajatest surma põhjustajana maailmas esikohal. Kertu-Triin Roosmanni töö teemaks oli kopsuvähki haigestumuse ja potentsiaalsete riskitegurite leviku muutuste vahelised seosed 15–44 aastaste inimeste seas Eestis aastatel 1980–2017.

Lõppu ka üks loovtöö Marie Martine Luppi Eesti lindude maalimine vesivärvidega. Saame teada, milliseid illustratsiooniosi on lihtsam teha, milliseid raskem ja kuidas ma raskemate osadega hakkama saan? Samuti on võimalik lugeda, milliste kunstitarvetega on kõige parem neid joonistusi teha.

Head lugemist ja uurimist!

Hanna Laius

Tere, Akadeemiakese sõber!

Selle sügise numbris on meil seitse väga toredat ja eripalgelist tööd.

Esiteks, kui tunned huvi keskonnareostuste likviteerimise kohta siis tasub sul lugeda Henri Pihelgas  tööd turba kasutamine keskkonnareostuse likvideerimiseks veekogudelt. Keskkonnareostus on tänapäeval suur probleem ja selle likvideerimiseks veekogudelt peab leidma uusi tõhusamaid lahendusi, milleks võib olla turba kasutamine erinevate filtritena.

Jõgevamaa gümnaasiumi õpilane Annabel Maksimov on kirjutanud enda töö liikumisaktiivsusest, une- ja ekraaniaja vahelistest seostest ning nende seosest eluga rahuloluga. Võimalik on lugeda, kuidas tihe öösiti arvutis või nutiseadmes olemine mõjutab meid.

Valgusteraapia headest ja halbadest kogemustest kirjutasid Kaidi Jamnes ja  Maarja-Marleen Rullinkoff. Uurimistöös on võimalik lugeda valgusteraapia ajaloost, mõjust ja kasulikkusest ning samuti selgitasid õpilased katse abil välja, kas ja kuidas valgusteraapia toimib.

Kiviõli I keskkooli gümnaasiumiõpilaste enesekohased hinnangud iseenda vaimse seisundi kohta ja esilekerkinud probleemide analüüs on kirjutanud 11. klassi õpilane Johanna Maria Härm. Noorte vaimse tervise halvenemine on üha kasvav probleem, mida aasta edasi, seda suuremaks kasvab noorukite hulk, kes vaevlevad mingisugust laadi vaimse tervise probleemi käes ning depressiooni ilminguid on juba täheldatud ka lasteaialastel

Ebatraditsioonilise pärmi Blastobotrys adeninivorans maltaasi AG2 aktiivsuse määramine ja biokeemiliste omaduste iseloomustamisest on enda töö kirjutanud Eliis Grigor. Tegemist on seeneriiki kuuluva pärmiga, mis on looduses oluline suhkrute lagundaja ja metaboliseerija.

Inimesed ajaloo keerdkäikudes on kirjutanud Ingrid Alla, kes uuris Andres Luige  suguvõsa lugu. Teda huvitas, kes on tema sugulased ning kes need inimesed olid ja kuidas mõjutas nende elukäiku aeg, mil nad sündisid.

Keda huvitavad subkultuurid, sellel on võimalus lugeda: Narva subkultuuride käsitlemine mõnede rahvamajas tegutsevate rahvuskultuuriseltside näitel, mille kirjutas Nelli Gorkova. Tema töö räägib Narva Rahvamajast ning selle katuse all töötavatest erinevatest rahvuskultuuride seltsidest.

Head lugemist ja uurimist!

Hanna Laius

Tere, Akadeemiakese sõber!

Selle aasta esimeses numbris on meil kaheksa väga toredat ja eripalgelist tööd.

Kirjandushuvilistele on seekordses väljaandes oma pärl. Liisa-Maria Komissarov võttis eesmärgiks võrrelda Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ ja Vilhelm Mobergi „Väljarändajate“ epopöasid. Enda töös kaardistas ta kahe suurteose peamisi sarnasusi ja erinevusi.

Adel Müürsepp uuris oma uurimistöös kirjaliku keeleoskuse taseme määramist sõnaliikide põhjal. Tööst on võimalik lugeda, mis on masinõpe ja masinõppemudelid ning antakse ka ülevaade senisest keeleoskustasemete võrdlevast uurimisest eesti keeles.

Kui sind huvitavad talilinnud ning nende arvukus, võiksid lugeda Airiin Lingi põnevat uurimistööd. Ta uuris, kuidas mõjutab talilindude toidulaud lindude arvukust ning millised on lindude toidulaudade erinevused erinevates maastikutüüpides.

Loomanimed ning loomadele nimede andmine on osa inimeste kultuuritraditsioonist ja pärimusest. Hipp Saar tutvustabki enda töös loomanimede jagunemist ja ajalugu ning millised on lemmikloomanimede peamised allikad. Samuti uuris ta nimede esinemist loomaliikidel ja tõuloomade nimede seaduspärasusi. Lisaks sellele selgitas ta ka lemmikloomade nimetamisega seotud põhimõtteid ja mustreid.

Sofia Marlene Haug uurimistöö eesmärgiks oli hinnata ühe teatud tüüpi suhkru, levaani, ja levaanist tehtud oligosahhariidide mõju valitud kasulike ja kahjulike bakterite elutegevusele. Lisaks määratati uurimistöös, kas ja millised produktid levaani lagundamisel tekivad.

Kaisa-Maris Hagel uuris magamatuse mõju meie vaimsele sooritusvõimele. Kas magamatus paneb aju paremini tööle või ei ole väheste unetundide tõttu aju võimekus enam samal tasemel puhanud ajuga? Seda saadki teada tema tööst.

Millised jooke sina jood? Taniel Alumets vaatles oma uurimistöös erinevate jookide tarbimisharjumusi 16–19- aastaste noorte seas Rapla Gümnaasiumi õpilaste näitel.

Mari Liis Aader uuris aga 12.–13. sajandil elanud laste toitumist Kukruse Kalmistult pärinevate andmete põhjal. Töö hüpoteesiks oli , et laste toitumine sarnaneb Kukruse täiskasvanute toitumisega. Kas see hüpotees vastas tõele või mitte, saad teada juba tööst.

Head lugemist ja uurimist! Hanna Laius

Tere kõigile väiksematele ja suurematele teadushuvilistele!

Ka algklasside lapsed on olnud väga tegusad ja tublid ning harjutavad juba kätt uurimistöödega. Seepärast avaldame sel aastal ka erinumbri algklasside töödega – neid on tervelt kuus!

Esiteks võiks lugeda Ronja Vindi kirjutatud tööd „Vanad asjad minu kodus“. Ta elab väga vanas talus, mis ehitati 1889. aastal ning oma töös jutustab ta huvitava ajalooga esemetest, mis tema kodus leida võib.

Sellest, kui kiiresti liigub tigu, saab lugeda Tevin Loide ja Markus Jürissoni uurimistööst. Neil on mõlemal koduaias palju viinamäetigusid ning nad tahtsid teada saada, kui kiiresti nad liiguvad võrreldes näiteks kiriteoga.

Karoliina Kolts uuris enda töös tuultolmlevaid taimi sarapuud ja kaske.

Roosi Raudsepp, Martti Miks, Andres Kull ja Karl-Markkus Metslind kirjutasid enda töös, kuidas taimede ümberistutamine soodustab lopsakat taimekasvu.

Muusikasõpradele pakub kindlasti huvi aga uurimistöö, kus Andreas Lääne kirjutab, kuidas ta tegi porgandist flöödi ning kaua ta seda mängida sai, enne kui pidi selle ära viskama.

Eleri Krünvald, Mairis Krünvald, Anneli Metsoja uurisid oma töös muna asendamise võimalusi erinevates toitudes ja küpsetistes. Vastuse leiab küsimus, kuidas teha ilma munata omletti.

Joonas Sooneste soovis teada saada, kuidas saksa keel mõjutab Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna õpilaste keelekasutust.

Algklasside uurimistööde erinumbri ilmumist toetas Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond Sini-valge fondist. 

Head lugemist kõigile!

Tere kõigile ärksatele ja uudishimulikele!

Ebaakadeemiliselt alustades – kas teil on ka koroonast juba täiesti kõrini? Meil Akadeemiakeses küll on, sest lisaks kõigele muule soovimatule juhtus nii, et meie selle aasta teine number ilmub alles nüüd – elu on pea peale keeratud nii õpetajatel, õpilastel kui ka meie toimetajatel. Aga mis siis, me oleme visad. Ja erinevalt muust meediast on meie sisu praegu veel koroonavaba ja süüvimiseks on seekord kaheksa uurimistööd. Sest just nüüd, praegu, siin, selles maailma ajahetkes, on teaduslikku mõtteviisi vaja väga-väga toita! Seepärast – lugegem ja puurigem ja mõnulegem uute teadmiste paistel:

Alustada võite Anna Pauliina Rummi tööga, mis on jälle kord kategooriast „sellega võiks kaitsta magistrikraadi“. Tegu on hard-core molekulaarbioloogiaga, nii et võtke mõni asjakohane õpik kõrvale, et aru saada, mida see tsütomegaloviirus ikka vanade ja noorte veres korda saadab. Aga rahu, see pole siiski koroona!

Neli uurimistööd on keskkonnateemadel – ka täiesti koroonavabad!

Hanna Marta Nellis pani püsti katsesüsteemi, et uurida antibiootikumi tsiprofloksatsiini mõju reovett puhastavatele bakteritele. Bakterid võivad olla väga head ning kõhus ja reovepuhastis tuleb nende eest hoolitseda!

Emma Anni Koppel uuris orgaanilise aine sisalduse muutlikkust Soome lahe setetes. Tõsine teadustöö, mille pildid annavad väga hea ülevaate seda laadi merepõhjaproovide kogumise köögipoolest.

Johanna Juhkami uuris mikroplastiku mõju vetikale Raphidocelis subcapitata. Miks? Sest kui koroona on ühel (loodetavasti lähituleviku) päeval kontrolli alla saadud, siis seda pole kindlasti veel juhtunud plastiprügiga.

Karl Martin Vahejõed on huvitanud puude radiaalse juurdekasvu sõltuvus sademete hulgast ja temperatuurist. Rääkivad puud!

Robin Põdra vanavanaisa Jaan Vilba perekonna lugu lugegu kindlasti need, kes arvavad, et meil piiratakse praegu maski kandmise kohustusega inimõigusi. Robini vanavanaisa istus kaks aastat venelaste käes vangis üksnes seetõttu, kuna korjas sõja ajal taskusse mõned püssipadrunid. See väga hästi kirjutatud lugu võtab ebateaduslikult emotsionaalse pisara välja ja on ka presidendi poolt tunnustamist leidnud.

Lõpuks kaks lõbusat kommi ka! Ana-Lina Perk Elvast kaevus minevikku ja äratas üles Elva õpetajate mälestused ühest 20 aasta tagusest näiteringist ning seda, kui palju venelasi kuule jõudis, saate teada Kristi Malmi meisterlike joonistustega tööst, mille keskmes on Saaremaa huumor.

Pille Säälik

Tere, Akadeemiakese sõber!

Mis Sa arvad, kust pärineb mõiste „kurjuse impeerium“? Anname vastusevariandid:

a) „Tähesõdade“ esimesest filmist

b) Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani kõnest

c) Mart Helme Riigikogu infotunnis peetud kõnest

Vastuse leiab meie värskest numbrist! Esimese vihjena võib öelda, et kurjuse teemat on oma uurimistöös  käsitlenud Grete Põder ja teine vihje on, et tema töö on politoloogiast. Muu hulgas tutvustab ta meile sellist mõistet nagu „julgeolekustamine“. Väga päevakajaline uurimus meie pöördeid üles kruttivas maailmas. Aga Akadeemiakese uues numbris on veel tervelt üheksa õpilasuurimust kirevatel teemadel.

Semiootikast huvituja leiab lisaks kurjuse tähendust vaagivale tööle veel ühe mõisteteemalise uurimuse: Anna Jürissaar Jaan Poska Gümnaasiumist uuris tervisetoote mõiste tähendust erinevates veebimeedia allikates ja uskuge, see töö on huvitav lugemine kõigile, keda huvitab, kas neile müüakse midagi tõeliselt tervislikku, midagi täiesti ebavajalikku või on tegu hoopis sellise asjaga nagu „ellujäämistoode“! Väga terane töö sellest, kuidas turundusnippe kasutades „kuningale nähtamatud rõivad selga räägitakse“. Tööd lugedes võite käimas olevale apteegireformile mõeldes huvi pärast kokku lugeda, mitu korda mainitakse selles töös sõna „apteek“ :).

Sotsiaalia rubriigist võivad huvilised leida veel kolm uurimust, kaks neist Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastelt ja üks Pärnu Ühisgümnaasiumist. Kerli Kutti uuris oma kooli õpilaste teadlikkust kuulmispuudega inimeste elust ja Triinu Halgma seda, kuidas kajastub tema kaasõpilaste joonistustes kolm erineva iseloomuga muusikapala. Selles töös on palju pilte! Rave-Ly Ristmägi uurimusest saate aga teada, milline on Pärnu haigla töötajate aktiivsus veredoonoritena.

Naturaalia teemaliste kõvemate pähklite armastajatele on käesolevas numbris samuti kolm hõrgutist. Neist kaks tööd   – Kadri Muuga (Tallinna Reaalkool) ja Merilin Radviliaviciuse (Viimsi gümnaasium) tööd on laias mõttes keemiast.  Kadri püüdis sünteesida ühendit, mis aitaks diagnoosida suhkruhaigete verest üht kahjulikku ainevahetuse käigus tekkivat ainet. Kui kartulis oleva tärklise värvimist joodiga võib võrrelda lihtsa lastelaulukesega, siis see uurimus kisub Šoštakovitši sümfoonia kanti – raskusaste: edasijõudnutele. (Aga meil on ainult rõõm selliseid uurimusi avaldada! :) ). Merilin Radvilaviciuse uurimuse laiem teema on keskkond ja ta uuris, millist mõju avaldab mulla pH ja mineraalainete sisaldus selles mullas kasvavate mändide okka pikkusele ja pindalale. Aga seda mitte suvalises kohas, vaid Puhatu ammendatud freesturbaväljal, kus osasid katselappe oli põlevkivi- ja puutuhaga väetatud. Uurimus on leidnud palju tunnustust nii Eestis kui ka laiemalt.

Aga olete ehk vahel mõelnud, kas koos rohke seebiga on võimalik kraanist koos veega alla minna? Piltlikult öeldes huvitas see küsimus Kert Raudnõmme Võru Kreutzwaldi koolist ja ta uuris, kas nõudepesuvahendiga Fairy on võimalik kunstlikes tingimustes kasvavaid naharakke kahjustada. See on töö molekulaar- ja rakubioloogia vallast ning arvestades, et autor oli töö koostamise ajal kaheksanda klassi õpilane, kellele bioloogiatunnis pole veel räägitud ei RNAst ega interleukiinidest, võib eeldada, et kuuleme Kerdist teaduse kontekstis edaspidigi.

Ja lõpulõõgastuseks üks muhe loovtöö Elva Gümnaasiumist, kus üks poiss ja üks tüdruk – Grete-Lysette Uuk ja Krister Toom – tegid korda oma kooli raadioruumi ning uurisid, mis elu see ruum varem elas. Kirevate kõrvaltegelastena löövad selles loovtöös kaasa  Urmas Kruuse, Led Zeppelin, pikad juuksed ja Riigikantselei diivan. Head uurimist!

Pille Säälik

Hea õpilaste teadusajakirja Akadeemiake lugeja!

„Inimesele ei saa midagi selgeks teha talle vastu vaieldes. Inimesele võib miski ainult selguda.“ Nii on arvanud kirjanik Tõnu Õnnepalu. Ajakirja Akadeemiake asutajad ja ka praegused toimetajad on seda meelt, et uute teadmiste saamisel ja nende edasi arendamisel on üks parimatest ja efektiivsematest viisidest probleemipõhine õpe ja iseseisev uurimus. Uurimistöö erinevaid etappe läbides, nagu temaatilise kirjandusega tutvudes, katse plaani kokku pannes, katsetades ja proovides, andmeid analüüsides, tööd kokku pannes ning aruteludes nii juhendaja kui kaasõpilastega, selgub noorele inimesele nii mõndagi. Täieneda võivad teadmised näiteks ühiskondlikke või looduslike protsesside, globaalprobleemide või haiguste tekkemehhanismide kohta, aga selgemaks võib saada ka midagi hoopis detailsemat või isiklikumat.

Seekordses Akadeemiakese numbris ilmus rekordilised 10 eripalgelist ja inspireerivat õpilasuurimust, millest kolme autorid on põhikooliõpilased. Traditsiooniliselt on meie ajakirja numbris leidnud oma auväärse koha kultuuriloolised ja kodukoha loodust käsitlevad tööd. Irma Herman analüüsis oma uurimuses suurilmadaami ja kirjaniku Barbara Juliane von Krüdeneri seoseid Eesti ja Viitina mõisaga. Marie Tominga uuris kooli vilistlaste intervjuude kaudu Selja kooli ajalugu aastatel 1942–1948 ja tegi ülevaate 1940. aastate koolikorraldusest. Liigirikast Parksepa Keskkooli parki uuris oma töös Liisbet Kepp, kes leidis, et seal kasvab üle kahekümne liigi okaspuid. Henry Niemann selgitas välja puisniitudele omased tunnused ja analüüsis nende ohustatud poollooduslike koosluste taastamise võimalusi. Detailsema ülevaate saab töös Nedrema puisniidul leiduvatel kividel kasvavate sammalde mitmekesisusest ning puisniidule omaste puu- ja põõsakomplekside jaotuvusest. Johannes Matsulevitš kasvatas kontrollitud tingimustes tšillitaimi ja selgitas välja neile sobivaima kasvumulla. Katsete tulemusel sai autor 48 taimelt kokku 670 vilja, mille kogumass oli hämmastavad 7,5 kg.

Keskkonnateemat uuris Andres Reintam, kes tegi kindlaks kahe nafta töötlemistehasest eraldatud bakteritüve toornafta ja fenooli lagundamisvõime. Seda bakterite omadust saab rakendada ka keskkonna naftajääkidest puhastamisel.

Meditsiinilistest teemadest leiavad seekordses ajakirja numbris kajastust levinud sündroomid, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu. Vähetuntud, kuid üsna tihti esinevat sündroomi uuris Kelly Kurs on töös „Elu posturaalse ortostaatilise tahhükardia sündroomiga“. Nimelt sageneb selle haiguse tõttu südamelöökide arv lamavast asendist püstiasendisse tõusmisel oluliselt ning see mõjutab inimese enesetunnet. Merilin Hinno näitas, et laialt levinud amblüoopia ehk laisa silma sündroomi on võimalik leevendada näiteks silmaharjutustega. Laima Šusta keskendus organismides olulise biokeemiliste reaktsioonide reguleerija, proteiinkinaasi, reaktsiooni uurimisele ja valgule inhibiitorite väljatöötamisele.

Tänuväärse töö kooli õppijasõbraliku keskkonna analüüsimisel tegi Romer Raamat, kes soovib tulevikus parimaid praktikaid arvesse võttes luua lausa oma kooli.

Mõnusat lugemist!

Triinu Visnapuu

Vana-Rooma luuletaja Juvenalisele omistatakse mõttetera „Terves kehas terve vaim“. Värskest õpilaste teadusajakirja Akadeemiake numbrist leiab seekord lugemist nii kehast kui ka vaimust. Läbivaks teemaks ongi vaimne ja füüsiline tervis.

Tasakaalustatud elustiil võimaldab samaaegselt hoida head füüsilist vormi ja arendada intellekti. Noorte füüsilist ja vaimset toimetulekut mõjutavaid tegureid uuriti kahes Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastöös. 11. klassi õpilane Dagmar Salk analüüsis nutiseadmete mõju inimeste silmanägemisele ja õpilaste silmanägemist mõjutavaid harjumusi. Sama klassi õpilane Mari-Liis Lindre võttis fookusesse depressiooni tekkepõhjused ja sümptomid ning selle haiguse raskusastmed. Lähemalt käsitleb ta depressiooni esinemist noorukitel ja võtab vaatluse alla selle ravi ning ennetamise.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Anna-Liis Torm-Kriisi artikkel on ühiskonnas laialdast kajastust leidnud vaktsineerimisvastasuse teemal. Oma töös analüüsis ta haigla personali soostumist gripivastase vaktsineerimisega ning kirjeldas seda mõjutavaid tegureid. Ta leidis, et vaktsineerimisega mittesoostumine on seotud vaktsineerimist puudutavate teaduslike teadmiste puudulikkuse või vaktsineerimisega seotud uskumustega.

Põllumajanduses taimekaitsevahendite kasutamise hoogustudes suureneb ka keskkonna saastumise oht. Rõngu Keskkooli 11. klassi õpilane Heiko Viksi keskendus jätkusuutlikkuse, ökoloogilise tasakaalu ja puhta keskkonna temaatikale. Oma töös uuris ta inimeste teadmisi mahetoidust ja selle tarbimisest ning teadlikkust tavapõllumajanduses kasutatavate toidu tootmise meetoditest. Linnastunud keskkonda uuris Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Rain Alvar Kõllamaa, kes võttis vaatluse alla gümnaasiumiõpilaste transpordieelistused kooli liikumisel ja neid mõjutavad tegurid. Samuti vaatles ta, kui oluliseks peavad õpilased liikumisviiside mõju tervisele ja keskkonnale.

Kultuur ei tähenda siiski ainult kultuuri väljendusvahendite loomist ja neist osa saamist, selle all peetakse silmas ka põlvkondlikult edasiantavaid tavasid, norme ja väärtusi, mida saab vaadelda sotsiaalse tegevuse kirjutamata reeglitena. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Elisa Monticelli töö käsitleb rahvusliku identiteedi kujunemist sega- või mitte-eesti perekonnast pärit Eesti noorte seas.

1930. aastatel Tartu Mart Reiniku Koolist tehtud foto alusel loovtööna valminud linoollõiget tutvustav 8. klassi õpilane Triin Kuusk annab lisaks oma loomeprotsessi avamisele ka ülevaate kooli ajaloost ning koolimaja ja selle arendusi projekteerinud arhitektide tegevusest. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Hana Geara uuris maailma mastaabis unikaalse eesti hobuse värvikirevuse põhjusi ja hõbemutatsiooni päritolu eesti hobuse genofondis. Lisaks eesti hobuse värvikirevuse tagamaade selgitamisele kirjeldab ta ka Eestis ainulaadse geneetilise ekspertiisi läbiviimist.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Põnevat lugemist!

Andu Rämmer, Akadeemiakese toimetaja

Prantsuse näitekirjanik ja luuletaja Molière on öelnud: “Kui meeldiv on teada, et said midagi teada!”. Ka seekordses Akadeemiakese numbris on mitmesugust huvitavat lugemist, mis võiks vastastikku nii teadmiste kogujaid kui ka saajaid rõõmustada ning innustada.

Oskuslik teadmiste edastamine eeldab üheselt mõistetavat sõnastust. Seetõttu on eriti hea meel, et õpilaste hulgas on jätkuv huvi uurida eesti keele eripärasusi ning arengut. Keel on elus, muutudes koos ühiskonnaga, mistõttu muutused keelenormides on igati eelduspärased. Aga kas ja kui palju muutused kõnekeelsetes tavades peaks mõjutama eesti kirjakeelt, on ühiskonnas aktuaalne arutelude teema. Seda peegeldavad ka ajakirja Akadeemiake käesolevas numbris ilmunud kahe õpilase selleteemalised uurimistööd. Haljala Kooli 8. klassi õpilane Säde-Liis Orujõe uuris, kui oluliseks peavad koolinoored eesti keele rolli oma elus ning millised on nende hoiakud õigekeelsusesse. Koeru Keskkooli õpilane Triin Aasa võttis fookusesse paljudele eestlastele peavalu valmistava suurtähe ortograafia ning tegi huvitava kokkuvõtte eesti keele suurtähe ortograafia reeglite muutumistest läbi aja. Lisaks selgus Triinu tööst, et nooremad inimesed kipuvad kirjutamisel rohkem vigu tegema, kui vanemad.

Ometigi ei jõua me iga sõna õigekeelsust ÕS-ist järgi kontrollida. Teatud reeglid tuleb lihtsalt selgeks õppida. Lisaks peetakse ju õigekirja tundmist ka inimese harituse mõõdupuuks. Janeli Kirsi uurimistöö sellest, kuidas unestiimulite abil õpitut kinnistada, võiks olla huvitav lugemine kõigile, kel tarvis uusi teadmisi paremini meelde jätta. Uni pole vajalik ainult õpitu meeldejätmiseks, vaid ka üldise elukvaliteedi ja tervise seisukohast. Uneharjumustest ja normidest koostas uurimistöö Tallinna Reaalkooli õpilane Tarmo Pungas, kes leidis, et 90% katses osalenud koolinoorte unetundide arv jäi alla soovitatud normi. Õppimisvõimet, tervist ja üldist rahulolu mõjutab ka meie keskkond, sh õhu kvaliteet, milles viibime. Tartu Jaan Poska kooli õpilane Aksel Bulavs näitas, mõõtes süsihappegaasi sisaldust õhus, et õhukvaliteet õpilaste kodustes õpperuumides võiks olla parem.

Mälueksperdid teavad, et tihti on teadmiste kinnistamine ning nendevaheliste seoste loomine oluliselt lihtsam, kui on võimalus oma käe ja silmaga asi järele proovida. Nii leidis Katariina Kurina, et liblikaröövikud kasvavad aeglasemalt, kui ta neile tugeva tuule peale suunas. Milline on üks järv ning selle elu allpool siledat pealispinda?  Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Pilleriin Jukk annab meile vastuseid Verevi järve soojus- ja keemilise kihistumise kohta oma mahukas uurimistöös.

2019. aasta Akadeemiakese talvenumbrist on kvaliteetset lugemist ka kirjandushuvilistele. Eestlastele tuttav libahundi teema on pakkunud ainest paljudele klassikutele. Brita Lubi Läänemaa Ühisgümnaasiumist teeb oma uurimistööga selgeks, kuidas on libahundi arhetüüp eesti kirjandusse tulnud ning kuidas ta aegade jooksul muutunud on. Kirurgilise meditsiini valdkonda uuris Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Keitlyn Kruus, tänu kelle tööle on nüüd kõigil võimalus tutvuda puusaliigese endoproteesimisega läbi spetsiaalselt loodud veebilehe.

 

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Põnevat lugemist!

Kristiina Mark, Akadeemiakese toimetaja

Suur ja võimas, vaat et igikestev suvi on teed andnud sügisele – tormised, sajused ja heitlikud ilmad on saanud alates 22. septembrist meie pärisosaks. Võib ju loota vananaistesuvele, mis esineb klassikaliselt oktoobris – äkki saab siis mõne pikniku või kehalise kasvatuse tunni veeta meeldivas õhus ja päikese paituse toel. Räägitakse, et talv tuleb „õhuke“ – loodame siiski, et mitte üleliia, sest kes seda lõputut pimedust ja pori ikka talub, kuigi soojus on ju meeldiv.

Põnevad ja värsked noodid, mis hoiavad ilmaelu pidevalt elevil, on vallutanud ka värske, 2018. a Akadeemiakese sügisnumbri. See on sama mitmekesine ja põnev kui ilm oma pöörase heitlikkusega!

Kaks uurimistööd on teemadel, mida seob genealoogia, sest nad käsitlevad kellegi esivanemate elulugu ja pärandit. Ka siinkirjutaja on mormoonide mõjutusel tegelenud sugupuu-uurimisega ja genealoogiaga, sest perekonnaajalugu on olnud väga keeruline ja mormoonid on teinud ära suure töö meetrikaraamatutega jms vastavas osas (tavaliselt saab perekonnaajalooga minna tagasi 18. sajandini). Uurimine viis välja viimaks selleni, et avastasin kolm poolvenda ja selle, et Peipsi taga oli 19. sajandil kuni I maailmasõjani koguni Kameniku-küla (liitküla, mis koosnes mitmest alamkülast), kus ligi 80% inimestest olid omavahel suguluses ja millest lõppkokkuvõttes pärineb vähemalt vanaisa kaudu ka siinkirjutaja. See kõik oli tõsine šokk ja aitab mõista, miks on perekonnaajaloo uurimine niivõrd tähtis ja tähendusküllane! Neid teemasid on uurinud Räpina Ühisgümnaasiumi õpilane Brittany Tuul, kus ta keskendub just oma vanaemale, kel on tähtis roll seto kultuuri hoidja-edendajana, ja Võru Kreutzwaldi Kooli õpilane Karel Kuus, kes uuris oma vanavanaisa lapsepõlveaastaid ja tegevust metsavennana.

Hoopis teisest valdkonnast on Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilase Kätriin Onemari töö Küdema lahe kalastikust. Tema perel on kohaga tugev seos ja just kalastamise pärast, mistõttu süvenes ta kodumere kalastikku ja nii valmis väga huvitav ja põhjalik töö. Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilane Gregor Eesmaa on oma uurimuses ühendanud astronoomia ja programmeerimise, nii et tulemuseks on väga hariv ja seosteküllane töö. See tõi meelde programmeerimise võlu ja astronoomia põnevuse. Teise sama kooli õpilase Helen Riisalu töö viinamarjadest ja veinidest äratas siinkirjutajal suure huvi önoloogia ehk veiniteaduse vastu ja pani maitsma isegi uusi veine, mida ei ole varem proovinudki.

Erakordne suvi oli uskumatult, et mitte öelda üle mõistuse soodne vabaõhusündmusteks. Seetõttu sai ka siinkirjutaja osa mitmest improteatrist nii Tallinnas kui mujal. Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilase Marie Olli töö improteatrist Eestis meenutas suvel nähtut ja aitas seda lahti mõtestada. Seevastu Jüri gümnaasiumi õpilase Elisa Tammi töö analüütilisest keemiast on eelneva tööga temaatiliselt võrrelduna nagu siga ja kägu. Vaatamata töö spetsiifilisusele on see aktuaalne, sest plast ja selle mõju keskkonnale ja inimese tervisele on palju kõneainet pakkunud, eriti tänapäevases hüsteerilises maailmas, kus meedia vahendusel levib tohutult väärinfot ja eksiarvamusi – vast aitab see töö selles osas pisutki selgust luua ja teadlikkust tõsta. Ka Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilase Martti Vankeri töö rakendusviroloogiast on väga aktuaalne, sest paratamatult puutume elukeskkonnas pidevalt viirustega kokku, otsitakse ravi HIV põhjustatud aidsi vastu jne. Töös on lisaks põletavatele teemadele ka palju põnevat infot ravimtaimede kohta, kusjuures mõni taimne seos viroloogiaga võib mõjuda lausa ootamatuna.

Temaatilise vaheldumise lõpetab Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilase Triine Liis Ainsaare töö ratsaspordist. See avab valdkonna lausa uskumatult mitmekülgselt, alates ratsaspordialadest kuni kasutatavate abivahendite ja hobusetõugudeni välja. Seega põnev lugemine ka väga hobuste ja ratsaspordi kaugetele inimestele. Kuigi need tööd on väga erinevad, ühendab neid kõrge tase, põnevus, pühendumine ja korralik uurimistöö metoodika. Seega leidub sealt igale maitsele midagi.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Rõõmsat kooliaasta jätku!

Jüri Kamenik, Akadeemiakese toimetaja

Maikuu on maailma roheliseks võõbanud. Kes leiab kooliaasta lõpu kiirustaval ajal tee koolimajast (ja linnast) välja, kuuleb põhja poole suunduvate hanede kaagatamist, sookurgede ebamaiseid pasunaid, tihaste võistlevat tsiitsitamist, rästaste käristamist ning kuldnokkade ja veel mitmete orkestrantide rõõmsameelseid viletrillereid. Ka kägu on kohal ja ning mõjub oma korrapärase kukkumisega nagu rütmi loov masin muidu vabaimprovisatsioonilisel linnudžässikontserdil.

Värske Akadeemiake on sama mitmekesine kui linnukoor kevadel metsas, oma lemmiku leiab iga uudishimulik. Meie seekordsed üheksa õpilasuurimust võib jagada kolme improvisatsioonistiili vahel.

Neli uurimistööd on teemadel, mida võib koondada iseloomustuse alla „õppimise ja koolikeskkonna analüüs“. Kelli-Karita Jefimov on uurinud õpilaste arvamust kujundavast hindamisest Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Väga julge pealehakkamine ja huvitav töö, sest paljud õpetajadki nuputavad uuele õpikäsitusele üleminekul, mida kujundav hindamine nende õppeaine kontekstis tähendada võiks. Õpilastelt kujundava hindamise kohta arvamuse küsimine võib ehk õpetajatele mõne niidiotsa kätte anda. Kindlasti palju arutelu ja mõtteid tekitav uurimus, aga küllap on töö laiemaks eesmärgiks nii õpilaste kui õpetajate suund teadlikuma õppimisprotsessi suunas. See võiks olla ka  kolme teise kooliteemalise enesevaatlusliku uurimuse siht. Nende tööde autorid uurisid ärevushäiretele omaste tunnuste esinemist  Prantsuse Lütseumis ja Saku Gümnaasiumis (Susanne Rosenberg), digitehnoloogia kasutussagedust õpilaste poolt Läänemaa Ühisgümnaasiumis (Heigo Ankuhin) ja akadeemilist petturlust Tartu Tamme Gümnaasiumis (Grete Ilves). Ehk siis kas üks kool teeb ärevamaks kui teine, kui palju aega päevas veedab õpilane helendava ekraani lummuses ja mida õpilased ise spikerdamisest arvavad.

Kolm uurimust on küll teemade poolest nagu luik, haug ja vähk, (loodus, tehnoloogia ja sport), kuid küsimusepüstitus on kõigil erksalt originaalne ja lähenemine klassikaliselt akadeemiline. Mihkel Suija (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) tähelepanelik pilk on leidnud üles hariliku korpsambliku – kollase krobelise olluse puukoorel, rannakivil ja mujalgi, ja uurinud selle vetikast ja seenest koosneva sümbiontse eluvormi vetika poole hingeelu – on ta yin või hoopis yang? Joonas Salu samast koolist on küsinud, kui erinev on meie vaata et juba kehaosaks saanud mobiiltelefonide levi kvaliteet. Margit Kalk Ülenurme gümnaasiumist on kõrvutanud kergejõustikualade maailmarekordite sooritused nende alade ideaalse tehnika kirjeldustega ja küsinud, kas rekordid sündisid tehniliselt täiuslikult või mitte. Kirsi selle uurimuse tordile lisab kettaheite maailmarekordiomanik Jürgen Schult, aga mil viisil, seda lugege juba tööst endastJ

Kaks uurimust on kirjandusteemalised maiuspalad Andrus Kivirähki ja Jüri Tuuliku mahlaka-värvika loomingu austajatele vastavalt Janek Vaabi (Tallinna 32. Keskkool) ja Reet Koppeli (Saaremaa Ühisgümnaasium) sulest. Mida ütlevad kirjanikud lugejaile oma pea peale keeratud olukordade ja absurd-grotesksete tegelastega nende uurimuste autorite meelest, uurige juba ise!

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Rõõmsat kooliaasta lõppu ja avastusi täis suve!

 

Pille Säälik

Akadeemiakese toimetaja

Head Akadeemiakese talvenumbri lugejad!

Selle aasta esimeses numbris on luubi alla võetud mitme eluala teemad üheksas põnevas õpilasuurimuses. Terviseteadlikkus on tänapäeval üha olulisem ning seda on silmas pidanud ka Karel-Sander Kljuzin, kes on oma töös mõõtnud C-vitamiini kontsentratsiooni apelsinimahlas: kas pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus langeb kokku tiitrimisel katseliselt määratuga. Või kas olete otsustanud teinekord mahla ostmise asemel hoopis värskelt pressitud mahla kasuks? Nüüd saate teada, kas see on tervislikum valik ja kas saate tänu sellele C-vitamiini poolest rikkama joogi. Maria Rüütli uurimus on samuti meditsiiniga seotud, aidates meil märgata aladiagnoositud haiguse – uneapnoe – sümptomeid ja tutvustades selle ravivõimalusi. Tervena püsimises on oma roll ka viiruste levikul ja teistesse haigustekitajaisse nakatumise vältimisel. Põhikooli õpilaste Aleksandra Unukovskaja ja Elizabeth Korsunova uurimistööst saate teada, millistel kontaktpindadel nende koolimajas on kõige rohkem baktereid. Proove võeti Annelinna Gümnaasiumi õppelaudadelt, klasside ukselinkidelt, treppide käsipuudelt ja WC-kraanidelt ning uuriti, kui tõhusad on koolis kasutatavad puhastusvahendid.

Seekordses numbris on mitu keskkonnateemalist uurimust. Piia Tominga põhjalik töö, mida tunnustustati nii keskkonnaalaste uurimistööde konkursil kui ka õpilaste teadusfestivalil, vaatleb roheka õõskeele arvukuse muutusi Keemu rannaniidul ja analüüsib muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele. Kas teadsite, et tegemist on Eesti ühe kõige kiiremini kaduva käpalisega? Veel eelmisel sajandil oli Eestis selle taime 32 püsileiukohta, 2015. aastaks oli neid alles jäänud ainult kaks. Kolme noore uurija – Kevin Posti, Mihkel Annusveri, Hendriico Merila – koostööna valmis uurimus Pärnu jõe ökoloogilisest seisundist. Töö käigus võeti 11 proovi jõe erinevatest kohtadest. Saate teada, milliseid suurselgrootuid leiti ja milline on Pärnu jõe seisund nende pisiloomade olemasolu põhjal võrreldes mõne teise Eesti jõega. Lendoravate levikut uuris põhikooli õpilane Romi Viskar, kes viis läbi küsitluse eakaaslaste seas üle Eesti. Lugege ja saage teada, kui palju teavad lendoravast õpilased, kes elavad nende elupaigale lähemal, ja palju need, kes elavad kaugemal.

Haldusreformi valguses on eriti aktuaalne omavalitsustes asustustiheduse küsimus. Inimesed liiguvad maalt maale, linnast linna, linnast maale ja maalt tagasi linna. Liikumist mõjutavad erinevad tegurid ning inimeste ümberasumine järgib perioodilisi trende. Ilmar Lembit Berestovski uuris Tallinna linna ümbritsevate valdade asustustiheduse muutusi aastail 2001-2016. Vaatluse alla võeti Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald. Kas teate, millises vallas on asustustihedus tõusnud kõige rohkem? Inimeste harjumuste ja käitumise uurimisega on seotud veel üks käesoleva numbri uurimus. Nutiseadmed on muutunud lahutamatuks osaks meie igapäevaelust. On räägitud nende nii positiivsest kui ka negatiivsest mõjust laste arengule. Tuuli Tamm analüüsis Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noorte nutiseadmete kasutamise harjumusi ja teadlikkust riskidest. Kas oled kursis, kui paljudel algklassiõpilastel on mõni nutiseade? Mitu tundi päevas kasutavad nutiseadmeid eri vanuses noored?

Kirjandushuvilistele on põnevaks lugemiseks Teisi-Liis Vaigu põhjalik töö, kus ta on uurinud Andrus Kiviräha romaani „Rehepapp ehk November“ tegelastele omast stiili ja sõnakasutust. Lugeda saab huumorist kui nähtusest, huumoriteooriatest. Autor annab ülevaate Andrus Kivirähast kui kirjanikust, romaani tegelaste individuaalsest keelekasutusest ja tegelaskõne tunnuste võrdluse tulemustest vene lingvisti Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga.

Alanud aastaks jätkuvat uurimishuvi soovides

Külli Park

Kas sa panid täna hommikul tähele, et kased on muutunud kollaseks ja vahtratel on olnud võimalus lausa valida: kas pugeda kollasesse või punasesse kuube? Või et läbi pargi jalutades on tunda kõdunevate lehtede hõngu? Et sügisesse maandunud seenemets lõhnab hoopis teismoodi kui suvesoe marjamets? Kuidas lõhnab kartulivõtt?  Või õhtu, mis tõotab külma ööd? Ja et öösel, kui pole pilvi ja segavat linnavalgust, on taevas tähti täis. Kas märkasid? Kas silmad näevad, kõrvad kuulevad, nina haistab? Seljakarvad tõusevad hommikusest kargusest püsti? Või on hoopis kehas mõnus surin hoo sisse saanud kooliaastast?

Koos õuntega on valminud ka selle aasta kolmas Akadeemiake kaheksa eriilmelise õpilasuurimusega. Neist enamiku keskmes on jälgimine – kas siis ümbritseva keskkonna või iseenda jälgimine. Kolme uurimistöö teemaks on ilm, seda küll erinevatest vaatenurkadest. Ingrid Palm Parksepast, kes on veel põhikooliõpilane, jälgis ühe aasta vältel oma kodukoha elusa ja eluta looduse muutumist. Millal kadusid põldudelt viimased lumelaigud, millal saabusid pääsukesed ja millal oli salves kartul. Toimetuse meelest on see töö ühelt poolt väga sümpaatne sellepärast, et õpilane on terve pika aasta ühe eesmärgi nimel töötanud ja püsivust kasvatanud, teisalt saab seda loovtööd lugedes hea pildi looduse ringkäigust – linnas elades ja nutitelefoni vahtides üksikasju ei märka. Kairo Kiitsak Jõgevalt kogus andmeid 2001. aasta juulis Eestis möllanud äikesetormide kohta. Kairo oli tollal nii väike, et välgumürin meelde ei jäänud. Aga ta palus nüüd, gümnasistina, ajalehe kaudu inimestel endale teada anda, kes kuidas mürinat ja tormi mäletas. Raido Kiss Võrust uuris seda, miks ammoniaagi mõõtmisel õhust passiivmõõtjatega on tulemus kõrgem kui seda näitavad pidevseire teel kogutud andmed. Ammoniaak on gaas, mis tekib lämmastikuringes ja mille kogusele meid ümbritsevas õhus on kehtestatud piirnormid. Tore töö sellest, kuidas teadlane peab alati kontrollima, kas tema mõõteriistad on korras. Maria Kuzmina uurimus sarnaneb natuke Ingrid Palmi tööga – ka tema on teinud pika aja vältel loodusvaatlusi, kuid valinud välja ühe kindla imetajate seltsi – nahkhiired. Täpsemalt on ta vaadelnud nahkhiirte talvitumistingimusi Narva Victoria bastioni allmaagaleriides ehk kasemattides. Beatrice-Marlene Metsaorg Tallinna Prantsuse lütseumist on aga liikunud hoopis inimvaatluse valda: ta huvitus sellest, miks noored on valinud kõigesöömise asemel taimetoidudieedi. Tegu on väga huvitava uurimusega, mis võiks pakkuda huvi kõigile, kellel pole ükskõik, mis neile kõhtu rändab, aga ka neile, kes filosofeerivad selle üle, kuidas tekitab tänapäeva Lääne külluseühiskond piiratud toitumise liikumisi, mille pime järgimine võib viia terviseriketeni. Riin Haljasorg huvitus samuti inimesest. Tema uuris Jaan Poska Gümnaasiumi 10. klassi ja Tartu Mart Reiniku Kooli 6. klassi õpilaste tähelepanu ja mälu. Lugege, millist rolli mängis tema uurimuses gorilla! Iiris Karmel Arula samast koolist  aga huvitus sellest, mida arvavad tema gümnaasiumis õppivad õpilased homoseksuaalsusest ja kuidas nad homoseksuaalsetesse inimestesse suhtuvad. Tegu on huvitava ja erapooletult koostatud mõtlema paneva tööga, kus autor nendib kokkuvõttes teema mitmetahulisust, ka edasiste uurimissuundade osas.

Ja neile, kelle keha tabab erutusvärin, kui nad satuvad vastamisi millegi keerulisega, nende maiuspalaks on seekordses Akadeemiakeses Anni Britta Pajoma (jällegi Jaan Poska Gümnaasiumist) uurimus ühest pisilasest (teisisõnu bakterist), kes suudab energia saamiseks süüa fenooli ja seeläbi inimtegevusest reostunud piirkondi puhastada. Tegu on komkurssidel tunnustust leidnud molekulaarbioloogia alase tööga, kus on bakteri DNA kallal rohkelt inimsilmale nähtamatute kääride (restriktaas, teatud ensüüm)  ja liimiga (ligaas, jällegi teatud ensüüm) möllatud, et teada saada, millise geneetilise hambumusega bakterile fenool siiski kõige rohkem maitseb.

Head uut kooliaastat! Jõudu märkamiseks ja süvenemiseks!

Pille Säälik

On kevad, päike paistab, loodus on õide puhkenud, õues saadab meie tegemisi lindude sädistamine – kõikjal on vaid õnn ja rõõm. Seda enam, kui oled laps. Lapsel ei saa ju olla muresid või probleeme. Laps mõtleb vaid helgetele asjadele. Laps soovib vaid puhata ja mängida, nagu öeldakse ühes teada-tuntud Eesti lastefilmis.

Tegelikkus ei vasta pahatihti eeltoodule. Aga sellest pole igakordselt midagi halba. Nii näitab ka 2017. a Akadeemiakese kevadnumber, et lapsed mõtlevad väga tõsistele ja asjalikele teemadele, nagu seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana või veredoonorlus. Samuti on vahva tõdeda, et lapsed on sageli palju targemad kui täiskasvanud. Nii näiteks tunduvad ilmselt nii mõnegi jaoks sellised pealkirjad nagu „Vetikast Furcellaria lumbricalis ekstraheeritud furtsellaraani suhkrugeeli tugevuse sõltuvus furtsellaraani lahuse pH-st“ või „τ kasutuselevõtt ning selle eelised π suhtes“ nagu hiina keel, millest pealkirja järgi mitte midagi aru ei saa. Seda põnevam on selliseid töid lugeda, et saada kirjapandu kaudu targemaks.

Lisaks on käesolevas numbris töid sellistel teemadel nagu loomade läbipääsuteed, avatud materjalidega koolitööd, LED-pirnide eelised ja naise kujutamisest meedias. Kõik need on väga aktuaalsed. Küsimused sellest, kui avatud on tänapäeva õpetajad uutele õppemetoodikatele, kas LED-pirnid on ikka nii head, kui räägitakse, või kui kinnistunud on soorollid (nt naine kui vaid ema ja koduhoidja) ja kas meedia kinnistab neid, on kahtlemata olulised ja põhjalikku käsitlust väärivad. Rääkimata sellest, kas kavandatava Rail Balticu ökoduktid hakkavad „töötama“ või on nende rajamine vaid raha tuulde loopimine.

Pärast Akadeemiakese kevadnumbri tõsiste ja asjalike tööde läbi lugemist tuleks siiski kasutada võimalust, et minna õue ja nautida kevade pakutavat rõõmu – lillede ilu, õite aroome ja lindude muusikat. Kõigile eksaminandidele aga pliiats pooleks!

 

Nele Parrest

Kas Eestis toimub üheksanda mai paiku rohkem kuritegusid kui jõulude ajal?

Millised naised meeldivad Olavi Ruitlasele ja milliseid eelistas Charles Bukowski?

Kas Eestis saab varsti emakakaelavähi vastu tasuta vaktsineerida?

Keda nimetatakse peajalgseteks ja kuidas on need elukad seotud laste arenguga?

Kas Tartu Annelinna gümnaasiumi õpilased teavad, mida tähendab brutopalk ja mida nad peavad tegema pangakaardi PIN-koodidega, kui nad on need kätte saanud?

Kas edu pranglimises ja matemaatikas käivad käsikäes?

Ja kui suur töö on ühe kirjandusteose tõlkimine ühest keelest teise?

Kas üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata? Vot seda viimast Akadeemiake küll ei tea, aga eelpool toodud küsimustele leiab vastuseid meie vastsest talvenumbrist, kus seitse uurimistööd toovad teieni nii sotsiaaliat, humanitaariat kui reaaliat.

Maria-Helena Rahumets on vaadelnud seda, kuidas on omavahel seotud tähtpäevad (loe: vabad päevad) ja alkoholi tarbimisest põhjustatud  kuritegevus. Ükskõik, mida räägib Jevgeni Ossinovski või Tarmo Noop, numbrid paraku ei valeta. Põletav ja aus töö.

Sotsiaalia valda liigitub ka üks ütlemata tore uurimus, teostajaks Pille Markov. Töö on sellest, kuidas eri vanuses lasteaialapsed inimest joonistavad ja kuidas selle põhjal lapse arengut hinnata saab. Küll seda uurimistööd võis alles vahva teha olla!

Mariette Vassus luges kahte raamatut meeste vaatenurgast naistele ning võrdles neid omavahel. Kas on tegu tulevase feministi või muhedalt kriitilise raamatusõbraga, näitab aeg.  Toimetaja tunnistab, et Ruitlase romaan on tal nüüd vaja ette võtta.

Teine humanitaarvaldkonna töö on aga klass omaette  nii pikkuse kui sisu poolest. Helo-Liis Soodla luges läbi Jerome Klapka Jerome’i rõõmsameelse raamatu „Kolm meest paadis“ nii inglis- kui eestikeelse  variandi ja vaagis, mida oleks saanud selles 1994. aasta eestikeelses väljaandes teisiti tõlkida ja miks. Suur projekt, aga rõõm on näha, et üks gümnasist söandab sellist põhjalikkust nõudva töö ette võtta ja lõpule viia. Kiiduväärt meie süvenemisvaeses maailmas.

Emakakaelavähk. Hmm… Vähk? Kus see emakakael üldse asub??? Viiruse poolt põhjustatud vähk? Seks? Välditav vähk? Palun, nii neiud kui noormehed, lugege seda Maarja Everti väga olulise infoga uurimistööd ja andke ka oma vanematele lugeda. See võib muuta teie või teie lähedase elu.

Reaalianurgake. Olga Kudrjavtseva uuris seda, milline on finantskirjaoskuse tase tema kooli gümnasistide hulgas. Tasub lugeda ja testi küsimustele vastata – kuigi väidetavalt saab elada ka vaid õhust ja armastusest, on argipäev üüri maksmise, telefoniarve ja tänapäeva noortel ka bensiinihinna seisuga siiski uksele koputamas.

Finantskirjaoskusele tuleb kindlasti kasuks see, kui peast arvutamine raskusi ei valmista. Kui palju pranglimise võistlusteks aga harjutama peab, seda saab teada Helis Ojala uurimistööst, mis tehtud peast arvutamise maailmast. Lisaks saab teada, kust see kraps mõiste üldse pärit on!

Lugema, lugema! Ja sõbraga loetu üle mõtteid jagama!

Seekordses Akadeemiakese numbris on midagi nii humanitaarile kui ka loodushuvilisele, nii ajaloolist hindavale kui ka uuega kaasas käivale, nii oma arvamuse väljendamist kui ka biograafilist lähenemist. Järjekordselt oleme tunnistajaks, et lõpmatult palju on võimalik uurida ja selle käigus midagi uut avastada. Eriti tore on, kui uurimistahet täis noored ise püüavad ennast huvitavale küsimusele vastused otsida ja leiavad kõrvale toetava juhendaja, kes annab inspiratsiooni ning jagab näpunäiteid. Olgu siis uurimisobjektiks fraseologismid, kultuuriajakirjad, rohevindid, mahajäänud hooned, noorte osalus, selfie’d või omaenda vanaisa.

Elisabet Ottas uuris piltlikke väljendeid ja analüüsis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klasside õpilaste teadlikkust fraseologismide tähendustest. Oma kaasõpilaste kultuurihuvi on lähemalt vaadelnud ka Laura Merendi, kes küsis, kas Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased peavad lugu kultuuriajakirjandusest, analüüsides, kas kultuuriajakirjanduse lugemus sõltub õpilaste vanusest ja kuidas mõjutab seda näiteks vanemate eeskuju. Helena Pahtma katsealusteks on kaaslased meid ümbritsevast loodusest. Helena eesmärgiks oli videovaatluse abil rohkem teada saada rohevintide ja nende toitumiskäitumist kujundavate tegurite kohta. Tartu linnas asuvad katkiste või kinnilöödud aknaklaasidega majad, grafitiga kaetud seinad ning võsastunud aiad on üles otsinud Helen Tera, kes käsitles Tartu mahajäänud hooneid kui ühiskonna vältimatut osa. Ühiskondlikul teemal on kaasa rääkinud ka Gerda Kuusemets, kes käsitles oma essees noorte osalust ja panustamise võimalusi: õpingutejärgne oma panuse andmine riigi heaks, kaasinimeste abistamine, noorte hariduse tähtsus. Ta jõudis järeldusele, et laste ja nende vanemate vaheline usaldus on kui toimiva ühiskonna alustala. Noorte käitumismustreid, täpsemalt eneseesitlust, uuris Karina-Anette Kiristaja, kes võttis vaatluse alla ühe sotsiaalmeedia trendi. Ta kajastas oma uurimuses selfie’de esinemist sotsiaalmeedias, pöörates tähelepanu ka Instagram’i piltide allkirjadele ning küsitles sellel teemal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi II kooliastme õpilasi. Kadi Kristina Laine sai inspiratsiooni uurimuse koostamiseks vanaisalt ja otsustas pühendada töö oma vanaisa Matti Piirimaa eluteele erinevate ajaloosündmuste taustal, käsitledes tema lapsepõlve, kooliteed, perekonda, õpetaja- ja direktoriaastaid, tööd haridusministri asetäitjana ning kujunemist tõlkijaks.

Tunnustus kõigile autoritele ja jätkuvat uurimishimu meile kõigile!

 

Külli Park

 

Kui ma oleksin kooliteed alustav laps ja saaksin valida, millises Eesti koolis õppima asuda, tõmbaksin ma oma vanemaid hõlmast ja ütleksin, et tahan minna Konguta kooli. Miks?

Akadeemiakese toimetusse on saabunud paari viimase aasta jooksul järjekordselt mõnus ports algklasside õpilaste koostatud uurimistöid, millest panime kokku juba teise nooremate õpilaste tööde erinumbri. Kaheksast tööst seitse pärinevad Konguta koolist, üks Elvast.

Akadeemiake loodab kogu südamest, et Eestisse tekib aina rohkem ja rohkem juurde selliseid koole, kus õpetajad haaravad kinni õpilase uitavast mõttest, kas võileib ikka kukub põrandale nii, et võiga pool jääb allapoole, või juhtub hoopis vastupidi (Anete Aasmäe). Et oleks õpetajaid, kes viie esimese klassi õpilasega (Sten-Martin Aart, Lisette Holter, Karolin Ilp, Kerli Kalpus, Mariliis Paal) ostavad poest kimbu roose ja panevad neist igaühe erinevasse vedelikku, et näha, milline neist siis ikkagi lille ilul kõige kauem säilida aitab. Selliseid õpetajaid, kes kehutavad teise klassi õpilasi (Simoona Jesin ja Janette-Liis Pikas) terve talve ilmavaatlusi tegema, nii et nood seda teevadki. Ja selliseid, kes vormivad igavesti huvitavaks jutuks ühe õpilase vanaema elu tööd ja tegemised (Kristo-Marten Unne).

Ja see pole kõik. Mikk Jaasi-Tamme on huvitanud oma kooli õpilaste hirmud. Mis te arvate, kas tegemata kodutööd hirmutavad poisse ja tüdrukuid samavõrra? Sten Kall on valanud kolme klaasi erinevad rõõsad piimad ning vaadanud, kui kiirelt need toatemperatuuril riknevad. Erik Mältonit huvitas, millised on tema kooli õpilaste telefonihelinad. Muuhulgas saab teada, kui paljudel kooli õpilastel üldse mobiiltelefonid on. Ja Mairo-Johannes Toomi töö erinevate happeliste lahuste mõjust munakoorele on täitsa vinge poistekas! Seda eeskätt söövitavate lahustega töötamise meetodi riskirohkuse poolest – isiklikult võtaksin küll paksemad kummikindad, aga no kes ei riski, see valgustatuks ei saa!

Lugupeetud õpetajad, suur-suur tänu teile Akadeemiakese poolt! Seda nii muhedate ja avastusõpet juurutavate meetodite eest kui ka vaeva eest tööde vormistamisel, sest uurimistööde tegemisega kokku puutununa teame teie panust vormistamise juures ning sellest lähtuvalt peaks tegelikult teie nimi ka autorite real seisma. Palju jõudu teile edasiseks!

Käesoleva Akadeemiakese numbri tööd on suurepärane näide sellest, et oluline pole tegelikult teadus eluvaldkonnana, vaid teaduslik mõtteviis. Oskus küsida ja järele katsuda, kas ikka tõesti on nii, nagu räägitakse, teeb inimesest olendi, kes lihtsaid lahendusi pakkuva ja manipuleerima kippuva maailma jaoks on raske saak.

Jätkugu teil terast küsimis- ja avastamisrõõmu kauaks ning hoiame pöialt ja suurt varvast, et teie eeskuju nakataks kõiki Eesti koole!
Pille Säälik

Hea uurimistöö pant on õpilase ja juhendaja koostöö. Akadeemiakesele saadetud uurimused näitavad, et üha enam aitavad uurimistöid juhendada eksperdid väljastpoolt kooli, tuues sel moel teadusmaailma kooliseinte vahele. Tulemuseks on aasta-aastalt aina rohkem meile laekunud ja trükivalgust nägevaid kvaliteetseid uurimusi, mis tihti ei jää alla isegi kõrgkoolide seminaritöödele. Need rõõmustavad arengud loovad ühtlasi uusi väljakutseid ka Akadeemiakese jaoks. Nii olemegi jõudnud igipõlise küsimuseni „Kuhu edasi?“. Muutumatuna püsib aga see, et jätkuvalt ootame me uusi ja huvitavaid uurimistöid, mille avaldamisest võib ehk saada õpilase esimene suurem samm teadusmaailma poole.

Seekordne Akadeemiakese kevadnumber on tavapärasest natuke mahukam, tuues lugejateni kuue uurimistöö asemel seitse põnevat uurimust. Avaldatud tööd on head näited sellest, kuidas on võimalik uurimistööks ainest leida väga erinevatest eluvaldkondadest. Nii saab Akadeemiakesest seekord lugeda Elina Shakhanovichi uurimust vee molekulide liikuvusest hallaine rakkude vahel ja selle mõjust bioelektrisignaali tugevusele, mille järel võib suunduda kiirete jalgade juurde – Teve Tammekand on vaatluse alla võtnud Koeru keskkooli õpilaste osaluse saatesarjas „TV 10 olümpiastarti“. Selyn Laande võttis oma uurimistöö fookusesse rinnavähi ja tegi kindlaks Tarvastu gümnaasiumi õpilaste teadlikkuse selle raske haiguse tekkepõhjustest, diagnoosimisest ja ravist. Terviseküsimuste vastu tundis huvi ka Helen Õunapuu, kelle tööst saab lugeda, kui palju baktereid on Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate kätel ning kooliruumide ukselinkidel. Rigden Aunapuu võrdles oma koduaias mõõdetud õhutemperatuure Tallinn-Harku aeroloogiajaama näitudega ja võrdluse tulemustest saab lugeda tema uurimistööst. Brita Laht vaatas kriitilise pilguga üle oma kooli keemialabori ja hindas sealsete kemikaalide potensiaalset ohtlikkust ja hoiutingimusi. Lea Loppi uurimus keskendub aga hoopis orasheina paljunemisele.

Kõigi nende tööde ühiseks nimetajaks võib pidada inimest ja teda ümbritsevat keskkonda, mis mõlemad annavad ainest väga eripalgelisteks uurimisküsimusteks. Ehk annavad need inspiratsiooni neilegi lugejatele, kel uurimistöö koostamine ja kirjutamine alles ees.

Head lugemist!

Triin Tark

UURIMIStöö või uurimisTÖÖ – selles on küsimus. Kas hinnata kõrgemalt tehtud töö mahtu või hoopis põneva teema uurimise innukust? Akadeemiakese toimetus on õpilastööde avaldamisel alati püüelnud tasakaalu poole, kus tekib sünergia huvitava või hoopiski ootamatu teemavaliku, selgelt sõnastatud eesmärgi, korrektselt läbi viidud uurimistöö metoodika ja sisuka arutelu vahel. Kindlasti ei ole vähetähtis ka uurimise protsess ise ning autori kogetud rõõm õnnestunud koostööst näiteks juhendaja, koolikaaslaste, muuseumi, ülikooli või teadusasutusega. Seega on Akadeemiakese veergudel ilmunud kaugelt üle saja väga eriilmelise essee ja teadusliku suunitlusega uurimistöö, mis loodetavasti on kasvõi väikesegi panuse andnud kasvatamaks loovalt ja uuenduslikult mõtlevaid ning selge väljelduslaadiga hakkajaid Eesti noori.

Värskes Akadeemiakese numbris on suurepäraseid näiteid põnevatest, aga ka intrigeerivatest uurimistöö teemadest, põhjalikult ette valmistatud eksperimentidest, koostööst kooli siseselt ja ka -väliselt ning panusest Eesti looduskeskkonna uurimisse. Kaisa Orgusaar uuris koostöös Eesti Mereinstituudiga Läänemere toitainete sisaldust osaledes veeproovide kogumisel ja analüüsil. Laura Tammiste selgitas välja suur-mosaiikliblikale sobivaid elupaiku ning liblikaröövikute toidueelistusi. Lyvian Albu tõestas, et keemilisi analüüse saab edukalt läbi viia ka kodustes tingimustes ja käepäraste vahenditega – lahuse pH indikaatoriks sobib suurepäraselt näiteks punane kapsas. Uuritava katsegrupi võib moodustada ka oma kooliõdedest-vendadest nagu tegi James Paul Arney, kes uuris seda, millisel määral erinevate klasside õpilased valetavad. Kodu-uurimusliku tööga on selles numbris esindatud Cäroliin Sarve, kes talletas oma karismaatilise mulgist vanatädi Asta Jaaksoo loo. Üsna haruldase kunstialase eksperimentaalse teadustöö saatis meile Alice Merkulova, kes uuris kuldlõike ehk jumaliku proportsiooni olemasolu populaarsete lõhnaõlide pudelite kujunduses.

Akadeemiakeses ilmunud õpilaste teadustööde teemade valik on väga lai: piltlikult väljendudes füüsikast lüürikani, Maalt Kuuni ja tagasi. Kindlasti leiab iga lugeja midagi ka enda jaoks, kas sellest, mõnest eelnevast aga miks mitte ka järgnevatest Akadeemiakese numbritest. Head lugemist!

 

Katrin Ruisu ja Triinu Visnapuu

Stereotüüp tuleneb kreekakeelsetest sõnadest „stereos“, mis tähendab mh kõva või vastupidav, ning „týpos“ ehk tõlkes jäljend või jälg. Inimese teadmistes, suhtumises ja käitumises juurdunud (ehk vastupidav) arusaam (ehk jälg) millegi suhtes ühest küljest kergendab ja lihtsustab hakkama saamist igapäevases elus. Tänane inimene ei suuda või jõua paratamatult süüvida iga nähtuse detailidesse – olgu see siis kiiruse, info ülekülluse vms tõttu. Sel juhul stereotüübid aitavad teha piiratud teabe pinnalt kiiresti erinevaid otsustusi. Teisalt, ja ilmselt ei ole see lugejale uudis, on stereotüüpidel kahtlemata ka negatiivne külg – risk jääda kinni vanadesse stampidesse ja iganenud arusaamadesse. See mitte üksnes ei too kaasa suletuse kõige uue ees, vaid pikemas perspektiivis takistab ka arengut.

Väga lihtne ja mugav on elada viisil, kus võtame omaks senised stereotüübid, seadmata neid kahtluse alla. Nii peab ise vähem vaeva nägema („ajusid liigutama“), selgitamaks välja mingi nähtuse tegelik olemus, et seejärel kujundada oma enda sisetundel ja teadmistel põhinev suhtumine ja käitumine. Lisaks väldib see eos ka võimalikku vastandumist teiste sama grupi (olgu selleks siis perekond, töökollektiiv, kohalik kogukond vms) liikmetega, kes suure tõenäosusega jagavad samu stereotüüpe ehk kinnisarusaamu. Julgus küsida, kas tänane käsitlus mingist igapäevaelu nähtusest on siiski põhjendatud, on kahtlemata väljakutse, milleks mitte kõik ei ole valmis ega võimelised.

On hea meel tõdeda, et käesolev Akadeemiakese number sisaldab mitmeid selliseid uurimistöid, kus autor on olnud piisavalt tarmukas, võtmaks see väljakutse vastu. Nii saab lugeda analüüsi sellest, kas laialt levinud arusaam poiste ja tüdrukute pelgalt sool põhinevast õppeedukuse erinevusest vastab tõele või ei. Ka murtakse müüt, et luule on üksnes selline tähtede ja sõnade reastatud kogum, mis asetseb tasapinnalisel paberil raamatukaante vahel – luule võib olla ka ruumiline. Samuti selgub, et keel kui suhtlusvahend ei pea olema midagi sellist, mis on aegade jooksul teatud inimkoosluses välja arenenud. Täiesti võimalik on ise luua keel kui kommunikatsioonivahend. Ehk on just selline n-ö loodud tehiskeel võtmeks, kuidas vältida keelelist diskrimineerimist võrdset kohtlemist taotlevas Euroopas? Ka selgub uurimistöödest, et seened sobivad sama hästi lõnga värvimiseks nagu taimed. Samuti ei pruugi öko-lähenemise pooldajad nn maapiima joomisel saavutada kõige tervislikuma tulemuse. Vastupidi, hoopis poes müüdav pastöriseeritud piim võib tervislikkuse aspektist olla optimaalseim. On hea meel tõdeda, et Eesti õpilaste seas on nii palju „müüdimurdjaid“ – neid, kes julgevad esitada küsimusi ja tahavad otsida neile ise vastuseid.

Teadmine on see, mis võimaldab astuda vastu stereotüüpidele. Mida enam teadmisi, seda enam areneb kriitikameel ja julgus kahelda selles, nagu on või öeldakse olevat. Teadmisi saame tänases ühiskonnas eeskätt koolist. Sestap on just sügisel uue kooliaasta alguses õige hetk meelde tuletada hariduse olulisust. Koolitee on pikk ja raske, nõudes vahel ka suurt pingutust, töötahet ja meelekindlust. Tänases teadmistepõhises ühiskonnas aga teisiti ei saa. Haridus on võimestav.

Õpilased, jätkugu teil teadmishimu ja julgust seada kahtluse alla seda, mida õpetaja teile tahvli ees räägib! Teguderohket uut (kooli-)aastat kõigile!

Nele Parrest

Hea Akadeemiakese lugeja!

Millised mõtted keerlesid  sul peas pärast Eesti esimest koolitulistamist? Kas ka sind on koolis kiusatud või oled ise kaaslasele ülekohut teinud?  Millist elukutsevalikut kaalud pärast kooli lõpetamist? Kas gümnasist on tänapäeval juba piisavalt küps, et osaleda seadusandliku kogu valimisel? Milliste asutuste abil riigid omavahel suhtlevad? Miks-miks-miks?

Neile ja veel mitmetele küsimustele leiad ehk vastused Akadeemiakese värskest numbrist, mille artiklite  põhirõhk on sel korral selgelt ühiskonnateemalistel uurimustel. Koolikiusamisest Prantsuse lütseumis ja Nissi põhikoolis on kirjutanud Kristin Saar: tänuväärne materjal koos põhjaliku teoreetilise osaga kõigile kooliga seotuile – õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele.

Milline on see üllatav põhjus, miks lähevad paljud Ülenurme põhikooli õpilased gümnaasiumi, saate lugeda Kaspar Kalpuse tööst. Väga oluline teema! See, kuidas teha kooliajal õige elukutsevalik, määrab ju suuresti, kas oleme edasises elus õnnelikud või vähemalt rahulolevad. Haridus- ja teadusministeerium ja sotsiaalministeerium, see on lugemismaterjal teile!

Kerli Paasoja Tartust ning Helen Maria Raadik Pärnust on huvitunud riigiteadustest – Kerli uurimusest saate teada aukonsulaatidest – mis need on ja kust neid leida võib. Igale oma riigi piiridest väljapoole mõtlevale inimesele kasulik teadmine. Helen Maria on uurinud Pärnu gümnasistidelt, mida nad arvavad valimisea langetamisest. Tänase maailma valikuterohkus sunnib noori kiirelt täiskasvanuks saama, nii et väga päevakajaline teemavalik.

Kaks uurimust on siiski segu reaalist ja humanitaarist – aga ega eluski ükski piirjoon selge ole! Ants-Hendrik Liivak on kirjeldanud meetodeid, millega konserveeritakse arheoloogilisi leide. Sukelduge keevasse detsileeritud vette ning laske end valgustada röntgenkiirgusel – selles töös kohtuvad tormiliselt ajalugu, keemia ja füüsika! Siim Raud Tallinnast leidis aga uurimisväärset materjali jalgade alt – kuidas kuluvad trepid? Suurepärane näide sellest, kuidas küsida teaduslik küsimus igapäevasena tunduvate asjade kohta.

Aitäh kõigile autoritele! Reaalteadused on olulised, aga humanitaar- ja ühiskonnateadused on reaalteadustele ühendusniitideks.

Pille Säälik

Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt! Selle paljude strateegiliste planeerijate ja keskkonnakaitsjate põhimõtte järgi püüab toimida ka Akadeemiake. Meie ideeks oli aidata ei rohkem ega vähem kui kõiki Eesti õpilasi nende esimese uurimistöö koostamisel. Avastasime, et lihtsat ja õpilasesõbralikku videoõpetust uurimistöö koostamisest Eestis ei olnudki. Tegutsesime siis lokaalselt – tegime koostööd kohalike õpetajate, õpilaste ja teadlastega, Tartu kinokompaniiga Plankfilm ja tulemuseks  oli 2014. aasta sügisel valminud õppevideo “Kuidas teha uurimistööd”. Kõik toimus tõepoolest väga lokaalselt, sest nii planeerimine, stsenaariumi kirjutamine, osalejate leidmine, võtted, monteerimine ja video lõppviimistlus leidis aset Tartu linnas paari kilomeetri raadiuses. Tulemusega saab tutvuda Akadeemiakese kodulehel ja YouTube’is. Täname südamest kõiki asjaga seotud inimesi ja asutusi ning Teadus- ja Haridusministeeriumi ning SA Eesti Teadusagentuuri. Loodame, et Akadeemiakese toimetuse väike panus hakkab vaikselt, aga järjekindlalt mõjutama ka laiemaid muutusi nii koolides kui teaduse populariseerimises.

Globaalset haaret on ka 2015. aasta esimeses Akadeemiakese numbris. Piret Pütsepa ja Simo Stahlmani uurimisobjektid ei tunne asula- ega  riigipiire. Piret Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist uuris talvikese laulu erinevusi populatsioonide sees ja vahel ning Simo Lihula Gümnaasiumist vaatles tahmasisaldust Lihulas ja võrdles tulemusi teiste Eesti asulatega. Seda, kas Läti ja Poola talvikesed lõõritavad erinevalt või millisel aastaajal on Eesti asulate tahmasisaldus kõige suurem, vaata lähemalt juba värskest Akadeemiakese numbrist.

Kodu võib olla küll kindlus, aga kui selle müüride vahele hiilib nähtamatu oht, gaasiline radoon, siis võib kannatada saada terve pere. Laura Ruusmann Kohila Gümnaasiumist uuris radoonisisaldust Kohila valla lasteasutuste ja elumajade õhus. Samamoodi nagu tahm või radoon mõjuvad halvasti inimese füüsilisele tervisele, kahjustab kiusamine vaimset tervist. Silva Linnas Miina Härma Gümnaasiumist võttis vaatluse alla ühe vähe märgatud ja teadvustatud koolikiusamise vormi, milleks on sotsiaalne tõrjutus klassikollektiivis.

Korp! Sakala esseekonkursi peapreemia võitnud essees “Milleks meile puhas emakeel?” valutab Laura Evisalu südant värvika, mitmekesise ja korrektse eesti keele säilimise pärast. Eesti keele valdamine on järjest ühtlustuvas ja globaliseeruvas maailmas üks eriline oskus, mis aitab hoida kontakti oma juurte ja ajalooga. Omamoodi keelevähemus on ka kuulmispuudega inimeste  kogukond, kelle suhtlemisviise ja suhtumist kuulmisaparaatidesse on oma töös uurinud Mattias Mölder Miina Härma Gümnaasiumist.

Triinu Visnapuu

Mis on ühist Alzheimeri tõvel ja noorteromaanidel? Siberisse küüditatutel ja hommikusöögihelvestel? Euroopa pealinnade nimedel ja Põltsamaa jõeveel? Õnneks rohkem ei mitte midagi, kui et kõiki neid teemasid lahatakse käesolevas Akadeemiakese numbris.

Teadusele on lähenetud väga mitmest küljest. Palju on tehtud koostööd teadlastega ning noored on saanud võimaluse end proovile panna ülikoolide laborites. Kindlasti üks väga traditsiooniline pilt meie peades, kui kujutleme kedagi „teadust tegemas“. Kuid samavõrra teadus on ka see, kui uuritakse oma enda esivanemate lugusid ning püütakse mõista ajaloosündmuste kulgu, põhjuseid ja tagajärgi.

Kui tänapäeval räägitakse palju, et raamatute osakaal uuemas põlvkonnas muutub aina vähemaks, siis seda huvitavam on kuulda, milliseid romaane noored loevad ning kuidas need, läbi samastamise, aitavad kaasa eneseotsingutele.

Tervis on midagi, mis puudutab meid kõiki. Kuidas olla teadlik oma valikutes hommikusöögi ajal? Kas toidupakendil lubatu ka tõele vastab? Või mis on ikkagi Alzheimer – tõbi, millega me ühiskonna vananemise raames kindlasti üha enam kokku puutume ning mis seeläbi võib puudutada meid ka oma perekonnas üpris lähedalt?

Samuti on reisimine meie igapäeva-elu lahutamatu saatja. On huvitav mõelda, kas me tõlgime teiste pealinnade nimesid eesti keelde või kasutame nende algupärasid? Nt miks me ütleme naabrite pealinna kohta Riia, kui nad ise kirjutavad Riga? Või kui jalutame Põltsamaal, linn, mis on kuulus oma sildade poolest ning astume mõne neist kaudu üle jõe, siis kui puhas on kohalik jõevesi ja mida selleks tehakse, et puhtust hoida ja kaitsta?

Küsimusi kui palju. Tule ja loe uut Akadeemiakest ja ehk leiad mõned vastused!

Akadeemiakese kannatus selle küsimuse peale ei katke, nii nagu vanaisal Vanamehe multikas. Meile meeldib, kui küsitakse, ja mida nooremalt, seda vingem! Akadeemiakese värske number koondab kaheksat tööd, mis saadetud toimetusse paari-kolme viimase aasta jooksul ja mille koostajad on I – VII klasside õpilased. Peab tunnistama, et nende seas on kaks tõelist pärli, mis oma uurimisküsimuse püstituselt ja sellele lahenduse leidmisel teevad silmad ette paljudele vanemate klasside õpilaste koostatud töödele. Need on uurimus murust: kui ruttu see kasvab,  ning uurimus kätepesust koolist: kes enne söömist käsi pesevad? Töö murust, mille autoriks Konguta kooli I klassi õpilane Kristo-Martin Unne, on elegantne näide eksperimendist, mille tulemus on lihtsalt mõõdetav ja milles on tehtud ka kohane kontrollkatse. Akadeemiake soovitab seda uurimust suurepärase näitena uurimustöö koostamisest. Lihtne ja elegantne, I klass. Uurimuse  kätepesust teostasid Hendrik ja Taavi Ansper ning Johanna Nõukas, Orissaare gümnaasiumi IV klassist pärit uurijad. See töö on nutikas näide originaalsest ja hästi läbimõeldud eksperimendist (varitsus!:)), koostööst ja mõnevõrra üllatavast tulemusest. Akadeemia küsiks veel lisaks – kas õpetajad ka käsi pesid?:)

Aga lugege kindlasti ka teisi kuut tööd! Saate teada,

• millise kahevõitlusspordiala riietusse kuulub jope ja kuidas tekkis Dmitri Budõlini armastus judo vastu – uuris ja küsis Sten Kaskman Tallinna Kuristiku gümnaasiumi IV klassist;
• milliseid puid peab varuma, et suitsulest saaks kuldne, ja mis on äkis – seda teab nüüd Mart-Mark Tuisk Kuressaare gümnaasiumi VII klassist;
• millised allergiad vaevavad Konguta kooli õpilasi ja õpetajaid – Marta Külaots sama kooli V klassist;
• kuidas valmistada limonaadi XVII sajandi retsepti järgi  – uuris  E-ainetest töö teinud Helen Mägi Konguta kooli V klassist;
• miks tasub plastjäätmed viia pakendikonteinerisse, mitte aga olmeprügisse? Seda ning oma kodus tekkiva prügi saatust uuris Asser Lutsar Antsla gümnaasiumi III klassist.

Kaheksas töö on essee. Adelii Martini (V klass) essee pealkiri on küll lärmist koolis, kuid jutust kooruvad välja mured, mis on lärmi taga: erinevad iseloomud, energiad ja keskendumisvõimed ühes klassitoas koos – kes kannatab, kui on lärm? Samm edasi, ja olemegi põhjuse juures – miks üldse lärmatakse? Vastus on natuke nukker, aga ühiskonnateadlik Adelii pakub välja lahenduse. See üllatab. Aitäh, Adelii, Akadeemiakese meelest oleks see suurepärane lahendus.

Akadeemiakesel on väga hea meel erinumbrit avaldada. Miks? Aga seepärast, et selles numbris avaldatud värvikad uurimused (ja märkasite – enamik neist Eesti maakoolidest) näitavad selgelt, et vanus pole maailma selgitavatele küsimustele vastuste otsimiseks natuke akadeemilisemal moel mingi piiraja. Ja nii ongi õige!

Tänapäeva ühiskonnas on konkurents ja omavaheline võistlemine kesksel koha. Ikka ja jälle tuleb rinda pista selliste küsimusega: kes saab sisse paremasse kooli, kes saab hea töökoha, kelle projekt saab rahastuse. Projektipõhise maailma võlude ja valudega on kokku puutunud ka Akadeemiakese toimetus. Siiani on leidnud ka projektide hindajad, et Akadeemiakese meeskond teeb kõrgetasemeliste õpilastööde avaldamisel tänuväärset tööd ning areng võiks samas suunas jätkuda. Arvame, et just konkurents sõelub meile saabunud tööde hulgast välja parimad. Uurimusi ja esseesid  retsenseerivad meie toimeka toimetuskolleegiumi liikmed ning positiivse otsuse saanud töödele annab viimase lihvi Akadeemiakese keeletoimetaja.

Seekordses ajakirja numbris avaldatud Tõnis Tamme töös uuriti konkurentsi, kuid esmapilgul ootamatu uurimisobjekti abil. Nimelt koostas Tõnis praktilise uurimistöö rapsitaimede (Brassica napus) omavahelise konkurentsi ja äratundmise teemal. Konkurentsiga õpilaste vabale ajale on seotud Saara Liis Jõerandi essee “Mida sa loed, Ann?”, milles autor arutleb noorte lugemisharjumuste üle. Saara Liis tõdeb, et Eesti noorsookirjanduse populaarsus kipub tihti rahvusvahelistele bestselleritele alla jääma lugejate arvus, kuid mitte sisus, emotsioonides ning kirjanduslikus tasemes. Hanna Bergman käsitleb oma töös 19-aastase ajalooga Urvaste valla lehte, selle toimetajate mälestusi ning ka praeguse lugejate seisukohti ja ootusi. Teiste hulgas on Urvaste  valla lehe toimetajaks olnud näiteks Margus Konnula ehk üldsusele paremini tuntud kui luuletaja Contra.

Laura Porovart võrdles oma töös kahe isepäise ja omanäolise kirjutamisstiiliga meeskirjaniku – Charles Bukowski ja Olavi Ruitlase – käsitlusi naistest. Erinevalt klassikalisest käsitlusest on antud autorite teostes pigem ootus, et naised haaraksid ise ohjad ning oleksid juhtivam pool. Kõigil meil on võimalik oma käitumist ja harjumusi juhtida, teades nendega kaasnevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Seekordses ajakirjanumbris on uuritud õpilaste teadlikkust E-ainetest ning kõrvaklappide mõjust kuulmisele. Nii Dorel Donner kui ka Carolin Pärn jõudsid tulemuseni, et õpilaste teadlikkust neist igapäevastest asjadest saaks ja tuleks tõsta. Kui igapäevaselt kasutab kõrvaklappe pea 70% uuritud õpilastest, siis ligi pooled vastanutest ei oska välja tuua nende täpset mõju kuulmisele. Väga palju joovad õpilased ka karastusjooke, mis pahatihti sisaldavad mitmeid E- ja lisaaineid. Seetõttu on kuumal päeval parimaks janukustutajaks ikka puhas vesi.

Akadeemiakese toimetus on uue aasta hakul mõlgutanud mõtteid meie ajakirja edasise käekäigu ja tegevuse osas. Leidsime, et uuel aastal tuleb tegutseda ikka uue hooga, samas hoides alles kõik see hea ja oluline, mis meil juba olemas on. Mitmed meie toimetuskolleegiumi liikmetest on tõeline roostevaba raudvara, aga alati on oodatud ka uued värskete ideedega panustajad. Kindlasti ei saaks me hakkama ilma meie autorite, lugejate ega toetajateta. Plaanime selgi aastal anda välja mitme numbri jagu värskeid ja kvaliteetseid õpilasuurimusi, mis on läbinud eelretsenseerimise ja millele on viimase lihvi andnud meie töökas keeletoimetaja. Tunneme, et teeme midagi vajalikku ja see on väga meeliülendav teadmine. Samas teadlikkus ja teavitamine on tänapäevases infost tulvil maailmas väga oluline. Seega, armas lugeja, jaga ka sina Akadeemiakese kohta infot neile huvilistele, kes võiksid ammutada Akadeemiakeses ilmunud õpilastöödest teadmistekillukesi ja ideid iseseisvateks uurimistöödeks.

Teadlikkuse teemadel on oma uurimistöö teinud näiteks Janely Sojone Jõhvi Gümnaasiumist, keda  huvitas, kui palju teavad õpilased tegelikult meedias pidevalt kajastatud E-ainete kohta. Selle numbri teine vastuolulise temaatikaga uurimistöö on organitransplantatsioonist. Autor Brigita Slavinskaite Saare leidis, et sobivate siirdeorganite puudus on hetkel oluliseks probleemiks nii maailmas kui ka Eestis, ning tutvustas sellise olukorra võimalikke lahendusi. Ka Juhan Raedovi uurimuses olid kesksel kohal nii uued kui ka juba pikka aega kasutuses olevad lahendused elektriautode ja nende akutehnoloogiate osas. Muuhulgas võib Juhani uurimistööst teada saada, millist akut peetakse hetkel kõige loodussõbralikumaks ning millise aku jõul tasub ette võtta mõne pikema reisi. Kevin Liivapuu Antsla Gümnaasiumist ei ole aga oma töö teema leidmiseks kodust palju kaugemale pidanud rändamgi. Nimelt uuris Kevin kaltsiumkarbonaadi sisaldust puurikanade ja vabapidamisega kanade munakoortes. Palju mõtteainet pakuvad Kadri Tomingi uurimus õpilaste keelevigadest ning suhtumisest õigekeelsusesse ja Kristiine Särgi töö MSN-suhtluse keelest. Tahame ju kõik kasutada keelt kui informatsiooni edastamise vahendit õigesti, aga samas ka otstarbekalt.

Sügisehari on käes. Õues lõhnab kollaste lehtede ja öökülmast kohrutanud rohu järele, viimased haneparved võtavad taevas suuna lõunasse ja õunad hakkavad lõpuks aedadest lõppema. Lugemisküpseks on saanud ka Akadeemiakese värske number – sellel aastal juba kolmas! Toimetusel on ainult heameel, et avaldamist väärivate tööde hulk sel aastal nii suur on. Jätku selleks nii teile, kirjutajad, kui meile, toimetajad-retsensendid! Aga mille järele lõhnab värske Akadeemiake? Võib korraks ehmuda, aga esmalt lööb kaante vahelt vastu verelõhn ja raipehais. Tahame või ei, surmata poleks ka elu. Johannes Hepner Kohila gümnaasiumist on uurinud metsloomade hukkumise dünaamikat Kohila-Tallinna vahelisel maanteelõigul kolme aasta vältel. Akadeemiake tunnustab autorit originaalse ja olulise teema ning püsivuse eest – nii pika aja jooksul teostatud uurimust pole Akadeemiakeses siiani avaldatud. Teine surma- ja loodusteemat käsitlev töö tuleb Saaremaalt ning selles on vaatluse all kormoranide vaenamine meie kõige suuremal saarel. Tegu on julge tööga, kus varasemaid kormoranide suhtes valdavalt vaenulikke seisukohti umber lükatakse. Akadeemiakese meelest võiks nii Maalehe kui Saarte Hääle ajakirjanikud seda uurimust lugeda võtta.

Saaremaalt on seekordses numbris veel üks uurimus ja selle autoriks on Kerttu-Liisa Kopliste. Tema ning Jõgeva gümnaasiumi õpilase Anna Kati tööd on keeleteemalised, mida nuusutades võiks mõelda, kuidas lõhnab sai poes ja kuidas pirukas, mis on valminud koduahjus. Miks? Sest Kerttu-Liisa on uurinud, kui hästi tunnevad Muhu murdesõnu Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilased, ja Anna Katt on analüüsinud Wimbergi isikupärast eesti keele kasutust. Ehk siis nende tööde fookuses on keele eripärad, mis tulenevad paigast ja rääkijast. Veart värk, vaadake, kas teate, kes või mis on metsluts!

Üks loodusteemaline töö on selles numbris veel ja tegu on Liisi Sündi uurimusega loopealsete ökoloogiast. Tunnete, kuidas lõhnab soojal suvepäeval meri,  kadakad, kellukad ning mõned lambapabulad nende vahel? Tegu on väga heal tasemel uurimustööga, mille autor on tutvunud nii välitööde metoodika kui ka statistilise andmeanalüüsiga. Akadeemiakesel on väga hea meel selliseid töid retsenseerida.

Et sisse juhatada Akadeemiakese selle numbri viimast tööd, kujutage ette arstikabinetti kõige selle lõhnadega. Nuuskpiiritus, kummikindad, erinevad ravimid ja lahused… Stopp! Nüüd kujutage end ajas sada aastat tagasi. Mnjah, ka toimetus peab selleks fantaasia kõvasti tööle panema, et mõelda, milline võiks olla lõhn linnaarst Rudolf Piho arstikabinetis Võrus Karja tänavas vanas linnahaiglas. Lauri Kasak Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist on kaevunud minevikku ja uurinud oma sugulase, kunagise Võru tuntud arsti Rudolf Piho elulugu. Lugege, ja saate teada, kas hea kuulmine ikka on eluks vajalik või eiJ Head retke lõhnade maailmas!

– Kas sa uue Akadeemiakese artikleid oled juba klikanud?

– Eips,  midagi normi ka vä?

– Jaa, kas sa teadsid, et Kadrinas on kunagi pesupulbrit tehtud?

– Vauu! :D Ma poleks küll selle peale tulnud! Millist brändi seal siis tehti? Arieli?

– Bio-Esti otse loomulikult. Aga ka kingakreemi. Et ikka oleks, mida maha pesta)

Akadeemiakese värske  numbri töid lugedes sain teada, et seda eelnevat mõttevahetuse vormi nimetatakse küsimusjärjendiks. Milliseid vorme võtavad küsimusjärjendid msn-i suhtluses, saate lugeda Tuuli Kamsi uurimusest. Ka Facebooki keel ja selle edastamine klaviatuuri kaudu on teemaks veel ühes selle numbri töös – Grit Arro on selle autoriks.  Riin Olvet on jällegi teinud ära pika avastusretke oma kodukoha ajalukku ning tema reisist saate lugeda uurimusest, mis annab ülevaate Flora keemiatoodete tootmisest Kadrinas. Ehk saab mõni noor lugeja sellest indu ja loob oma kodukohta ka ühe eduka ettevõtte! Rubriigist „loodus ja mida sealt seest leida võib“ pakume teile seekord kahte uurimust. Kui need lugeda võtate, saate teada inimsilmale nähtamatutest, aga meid kõikjal saatvatest kaaslastest – bakteritest ehk mikroobidest ehk pisilastest. Kaege, millised neist elavad Tannar Tindi koolis Kohilas.  Kristin Lisette Jõgistet on jällegi huvitanud, mida arvavad tema kodulinna Pärnu inimesed ravimtaimedest. Oma tööle on ta andnud kaalu meditsiinitöötajate kommentaaridega.  Pakkuge, milline on pärnakate kõige popim ravimtaim? Aga see pole veel kõik: Maia Luhamaa on tükkideks lammutanud ja üksipulgi vaatamiseks välja pannud Õhtulehe ja Maalehe ajakirjanike kirjatehnika. Ei, see pole uurimus komavigadest, vaid hoopis sellest, kuidas elu kirevust ja tundeid sõnadesse panna ja seeläbi lugejale edastada.

Viiendat aastat õpilaste teadustöid lugejateni toov Akadeemiake on jõudnud oma järjekorras 16. numbrini. Lugedes uue toimetajana seekord avaldatavaid töid, oli rõõm veenduda õpilaste jätkuvas uurimisinnus ning oskuses leida üha uusi põnevaid avastamist väärivaid teemasid. Uus number rõõmustab lugejaid kahe ajalooalase tööga, kaks uurimust kaevuvad sügavale keeleküsimustesse ning üks töö toob meieni killukese Eesti loodust.

Kui kedagi on paelunud küsimus, millised olid õpilaspiletid 30–40 aastat tagasi, siis vastuse sellele saab Kristin Avansi uurimusest õpilaspiletitest aastatel 1945–2011. Lisaks ärgitab see töö mõtlema küsimuse üle, milline võiks olla õpilaspiletite tulevik. Ühiskonna arengujooni teisest küljest avab Mari Soone töö Kadrina siirupikombinaadist ja selle viimastest töötajatest. Selgub, et tänaseks tegevuse lõpetanud vabriku hooned on saanud hoopis uue funktsiooni. Millise, seda saab igaüks ise lugeda.

Andres Anissimov on kirjutanud uurimuse keelevalikust Facebook´is, mis muuhulgas annab vastused küsimustele, mis on koodivahetus, kuidas see Facebook´is avaldub ja miks seda kasutatakse. Keeleküsimusi käsitleb ka Lisa Scharfi töö Narva keelemaastikust. Lisa on pannud kõnelema erinevad sildid tänavapildis ja näitab, milles seisneb Narva keelemaastiku omapära. Ent see pole veel kõik. Kas oskate pakkuda, milliseid teenuseid pakuvad Narvas näiteks sellised ärid nagu O´blik ja Le Ilus? Kui ei, siis saate sellest tööst vastuse.

Raili Õunapuu on kirjutanud põhjaliku töö rohekast õõskeelest. Mida kujutab endast see peamiselt Lääne-Eestis kasvav kaunis käpaline ning miks on ta ohustatud? Seda kõike saab Raili uurimust lugedes teada.

Lisaks uurimistöödele ilmub korporatsiooni Sakala 2012. aasta esseekonkursil „Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: Kuidas edasi?“ teise preemia saanud Elina Libeki töö. Lugege seda mõtlemapanevat esseed ja te saate teada, millisena näeb üks Eesti noor meie olevikku ja tulevikku.

Otsides ühisosa seekordsetest mitmepalgelistest töödest, tuleb tõdeda, et ilmselt pole see miski muu, kui õpilaste ärgas meel meid ümbritseva keskkonna suhtes. Sellest vaimust kantud uurimistöid jätkugu ka uuel aastal ja edaspidigi Akadeemiakeses avaldamiseks!

Lubasin kirjutada seekordse Akadeemiakese juhtkirja. Kaks tööd olid juba varemast tuttavad, kuid et aimu saada, mida siis seekord võrku avalikult üles riputame, tuli ka teised väljavalitud läbi närida. Selja taga pikk päev, ohkasin, ja istusin arvuti taha. Osvald Rauba elulugu tema lapselapse Kristiina Rauba sulest. Nii. Vaatame. Oo, millised vahvad pildid Võrumaa külakapelliga! Millised huvitavad seigad minevikust! Edasi läks veel paremaks, kui avasin faili „Magus Võrumaa“, autoriks Triinu Avans. No mis magus? Mis värk? Ja siis ma jäingi lugema. Elasin kaasa poistele, kes aastal 1932 Pipi kombel tänavanurgal rõõmsalt (ebaausal teel omandatud) kommipoe saadusi närisid, sain teada, et mu enda lapsepõlvest tuttavad koorepumatikommid „Kiisu“ arvati Soome külakostiks viiduna vahel kassitoiduks (ainult et kass põlgas ära), ja et Eestis tehakse kukeseene- ja kuuseokkamaitselisi meekomme. Nagu Harry Potteri raamatus! See oli peadpööritav magusarännak läbi terve sajandi! Ja mitte üksnes – sellest tööst leiab ka kommiretsepte ning üldse majandus- ja tootekujundusajalugu.

Aga lugege ka teisi töid. Pretsedenditu on ka Janar Tänaku uurimus – tema otsustas uurida, kui tulemuslikult ta koduste vahenditega suudab automootorit forsseerida. Lugege, ja te tunnete, kuidas teil bensiinihaisu sees adrenaliinitase koos mootori pööretega tõuseb!

Henri Maalmann otsustas uurida orhideesid. Eesti omi. Kas te teate, millised need on ning kus kasvavad? Ei tea? Siis lugege! Toimetaja lubab, et järgmises numbris saate veel neist aristokraatlikest taimedest lugeda, aga siis juba uus liik, uus uurija ja uus meetod.

Ja täpiks i peale veel üks essee analüüsialdi noore sulest, mille sisu võiks kokku võtta küsimusse „Kuidas kool toredamaks teha“.

 

Pille Säälik
Akadeemiakese kolleegiumi liige

Täna hommikul kevadpäikeses mööda Emajõe kallast kõndides panid paljud asjad mind imestama. Imestasin meie loodusseaduste üle, meie nelja aastaaja üle ja selle üle, kui vähe on hea tuju jaoks tarvis. Veel imestasin ma, kui paljud noored ikka veel imestavad kõikide elu tahkude üle, mis neid omakorda panevad neid maha istuma ja oma imestamise tagajärjed paberile seadma.

Nii on ka järjekordse Akadeemiakesega. Lugeda saab müra mõjust koolielule, inimeste tarbijakäitumisest ning südant valutatakse kodutute loomade probleemi üle ühiskonnas. Kõik suured ja vajalikud teemad.

On palju vaieldud, kas müra segab meie keskendumisvõimet või on taustamüra enese väljalülitamiseks vajalik. Holger Saare uurimusest selgub, milline on meie müratase erinevates Eestimaa koolides ja kuidas see tegelikult õpilaste tervist mõjutab. Triin Paabo uurimistöö nõuab igalt valdkonnakaugelt inimeselt põhjalikku süvenemist ning annab hea ülevaate nii erialaterminitest kui sellest, et meil on oma RNA kohta veel üpris palju uurida. Rain Kauget on huvitanud tarbijate käitumine ja seda soodustavad tegurid – paneb ennastki mõtlema, mille alusel ma poes oma valikuid tegelikult teen. Kaisa Silluste poolt välja toodud kodutute koerte probleemistik näitab õpilase tugevat sotsiaalset närvi ning annab ka lahendusi olemasoleva situatsiooni parendamiseks.

On hea tõdeda, et noortel pole kadunud ei uudishimu ega kriitiline meel. Head lugemist!

Akadeemiakese teine veebinumber ja kolmeteistkümnes number üldarvestuses koondab neli väga huvitavat uurimustööd ja ühe essee. Kaks neist, ja seda nendingut ei tee toimetus Akadeemiakesse saadetud tööde põhjal mitte esimest korda, annavad jällegi silmad ette nii mõnelegi akadeemilise kõrgkooli põhiastme uurimustööle. Need on Anna-Helena Saarso töö Pärnu lahe põhjasetetes elavast ümarussist ning Anni Männili uurimus oma kodukoha – Paide – puisniidust. Miks need tööd esiletõstmist väärivad?

Anni Männil on tegelenud oma uurimustööks materjali kogumisega üle aasta, tutvunud erinevate taimeliikidega ja mullatüüpidega ning valdkonnaga, mis ka teadusmaailmas väga oluline oskus: organiseerimistööga. Nimelt korraldas ta uuritaval puisniidul niitmistalgud, mis tavaks saades võiks tulevikus puisniidu liigirikkust suurendada. Ei muud kui soovime talle ärksat vaimu edasisekski!

Anna-Helena töö hakkab samuti kinni inimeste tõttu muutuvast loodusest ja püstitab küsimuse võõrliikide mõjust meie elukeskkonnale ühe liigi näitel, kelle näoga vaid ilmselt kalurid tuttavad on. Lugege ja tutvuge, kes on Marenzelleria neglecta ning mis on tema lemmiktoit! Eriti innustav on selle töö metoodiline pool.

Aga ülejäänud kolm tööd pole seepärast vähem huvitavad. Kõik õpilased, kes küsivad: „Miks see õps minuga täna nii käitus?“ või õpetajad, kes ohkavad: „No kuidas ma selle Mari ja Jüri ajukäärude vahele küll pääsen“, kõik te peaksite lugema Kaisa Lumiste uurimust temperamendi mõjust kooliedule. Väga tore töö, eriti tore on just see, et mõned õpetajad on võtnud vaevaks olla avameelsed. Lugege ja laske mõttel ja empaatiavõimel lennata! Sellest tööst edasi saab küsida vaid üht – miks kõik õppida ei taha? (Ja see küsimus pole sihitud üksnes õpilastele.)

Neljas uurimustöö tuleb sel korral 8. klassist, autoriks Karmen Kõrnas, ja see vaatleb erinevate mängude rolli meie kasvamisel. Karmen on selgelt tundliku sotsiaalse närviga noor inimene ning toimetus innustab teda tulevikuski sellele närvile toitu leidmast.

Viies töö on essee. Ausus ja ehk ka mõningane pessimism, mis seal sees, kohutas ära nii mõnegi toimetuse liikme. Aga kui enese ja välise vahel niitide nägemise oskus kaob, siis mis üldse alles jääb?  Head lugemist ja Kadi Singi sulejooksu nautimist!

 

Akadeemiakese toimetuskolleegium

Akadeemiake on esimest korda oma lugejate ees ekraanil. Toimetuskolleegium langetas otsuse tuua ajakiri pärast viit paberil ilmumise aastat Internetti, et parandada selle levikut. Nüüdsest on Akadeemiake tasuta kättesaadav. Kättesaadavaks tegime ka arhiivi. Paberil Akadeemiake alates sügisest 2011 enam ei ilmu. Täname seniseid tellijaid ja kutsume kõiki klikkima meie veebilehel!

Ajakirja olemus jääb samaks. Endiselt avaldame gümnaasiumiõpilaste uurimistöid. Endiselt abistavad toimetuskolleegiumi liikmed noori autoreid, et nad jõuaksid rõõmsalt ning teotahteliselt oma elu esimese publikatsioonini. Kaastöödelt ootame iseseisvat mõttearendust, süvitsiminekut, eksperimentaalsust ja ennekõike seda, et neist peegelduks autori vaimne sära.

Interneti eeliseks on aruteluvõimalus, selle vahetus, kiirus ning avatus. Kui paberväljaandes võis arutelu kesta läbi mitme numbri ehk isegi terve aasta, siis kodulehel saavad õpilased, kes sama teemaga kokku puutunud või sellest huvitatud, esitada oma kommentaare ja küsimusi kohe.

Esimest Internetis avaldatud numbrit Akadeemiake 2011/3 (12) iseloomustab eestimeelsus. Autorid küsivad eestlaste mineviku ja oleviku kohta, analüüsides riigikaitset, eestlaste rolli ingerisoomlaste ajaloos, võõrkeeleoskust üha rahvusvahelisemaks muutuvas elukeskkonnas, põhjusi Eestis elamiseks ja koolilaste tervist.

Värskest numbrist võib leida Toomas Hendrik Ilvese kirjatalgute 2011 „Eesti ustest – sisse-välja“ parima kooliõpilase töö, mille kirjutas Rein Leetmaa.

Põnevat lugemist pakub Piret Kuusik Kadrioru Saksa Gümnaasiumist, kes kirjutas lausa detektiiviliku ajaloouurimuse Tondi Sõjakoolist enne Teist maailmasõda. Selle haarava uurimistöö ajendiks sai 1934. aastast pärinev postkaart, mis jäi autorile juhuse tahtel silma antiigipoes. Autor tuvastas saatja isiku ja avastas Riigiarhiivis säilitatavate toimikute abiga samm-sammult, kiht-kihilt 1930. aastate Eesti ajalugu.

Rakvere gümnaasiumi õpilane Anni Lomp, kes kirjutab Akadeemiakeses juba teist korda, analüüsib Eesti ajalugu lähedasest vaatenurgast. Ta käsitleb oma kooli 100. juubelile mõeldes riigikaitseõpetuse arenguid Rakvere gümnaasiumis ja Eestis laiemalt. Artikkel pakub mõtteainet nii isamaalise suhtumise kui ka tõsise riigikaitsetarviduse teemal. Autor võrdleb 1933. a riigikaitse käsiraamatut ja 2006. a riigikaitse õpikut, ning küsib, kas taasiseseisvunud Eesti riigikaitse õpetuse eeskujud peituvad 1930-ndatel õpetatus?

Samuti kohtub lugeja Akadeemiakese vastses numbris ingerisoomlaste karmi ajalooga. Ingerisoomlased evakueeriti Teise maailmasõja ajal Eesti kaudu Soome. Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Liisa Pool uurib selle operatsiooni vajalikkust, tagajärgi ja eestlaste osa evakueerimisoperatsioonis.

Tallinna Inglise Kolledži 8. klassi õpilane Pille-Riin Eiskop toob lugejad pealinna teeninduskultuuri keskele ja hindab teenindajate inglise keele oskust. Artiklist selgub, et sotsiaalne keeleoskus on parem kui professionaalne keeleoskus, millest autor järeldab, et tööandjad peaksid oma töötajatele pakkuma rohkem erialast koolitust ja tuge.

Üht pidi meditsiinialaste, teisest küljest sotsiaalvaldkonna artiklite rida Akadeemiakese veergudel täiendab Miina Härma gümnaasiumi õpilase Pilleriin Peetsi artikkel „Uni ja unehäired Miina Härma gümnaasiumi õpilaste hulgas“. Autor jõuab oma töös küllaltki ehmatavale tulemusele: kolmandik põhikooli ja ligi pool gümnaasiumiastme õpilastest tema koolis on kurtnud unehäireid. Samas toob ta välja, et õpilased on õhtuti kaua üleval pigem arvuti kui õppetöö tõttu. Mõtlemiskohti ja teemasid edasiste uuringute tarvis on selles uurimuses rohkelt!

 

Palju uusi teadmisi soovides

 

Akadeemiakese toimetuskolleegium