- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
13.06.2017
Uurimistöö teemaks valiti loomaläbipääsuteed ja nende kasutamine Eestis. Käesolev uurimistöö annab seirearuannetele tuginedes põhjaliku ülevaate loomaläbipääsude kasutamisest Eestis, seejuures selgitades ka nende vajalikkust. Töö käigus sooviti põhjalikumalt teada saada loomaläbipääsude kasutamisest ning eestlaste teadmistest loomaläbipääsuteede kohta. Lisaks olemasolevate seirearuannete ülevaatele ja analüüsile koostati küsitlus, kus arvestus toimus viies erinevas vanusegrupis. Antud töös on käsitletud imetajatele mõeldud tunneleid, sest kahepaiksetele mõeldud läbipääse ei ole seiratud, seega informatsioon nende kasutamise kohta ka puudub. Uurimistöö eesmärgiks oli koguda infot, kui paljud loomad Eestis on harjunud kasutama loomaläbipääse ning kui palju teavad Eesti elanikud läbipääsuteede olemasolust ja vajalikkusest. Püstitati hüpotees, milles oldi arvamusel, et […]
03.12.2016
Käesolev töö on autoripoolne püüe panustada Tartu ülikooli immuunökoloogia töörühma uurimispotentsiaali. Uurimistöö teema sai valitud koos laboripoolse juhendaja Peeter Hõrakuga. Autori põhieesmärgiks oli saada rohkem teada rohevintide ja nende toitumiskäitumist kujundavate tegurite kohta. Töö koosneb kolmest suuremast peatükist: üldteoreetiline osa – kirjanduse ja eelnevate uurimistööde põhjal koostatud ülevaade rohevintidest üldiselt; teine osa, mis hõlmab endas katsete materjali ja metoodikat, st konkreetsete katses osalenud lindude, katse põhimõtete ja videovaatluse kirjeldust. Kolmandas peatükis tuuakse välja tulemused ning nende analüüs. Katses kasutati toidumajale kinnitatud kiskja (värbkaku) pildi eksponeerimise mudelit. Varasematest uuringutest oli teada, et see vähendab lindude motivatsiooni vastava stiimuli juuresolekul toituda, st […]
19.05.2016
Iga elusorganismi eksisteerimine siin planeedil on ajutine, seetõttu peab ta jätma endast maha võimalikult palju elujõulisi järglasi, et säilitada liigi püsimajäämine. Taimed paljunevad nii vegetatiivselt kui ka suguliselt ning mõned neist on väga elujõulised. Orashein on visa umbrohi ning on nuhtluseks nii talunikele kui ka väiksematele aiapidajatele, kuna tal on hästi arenenud vegetatiivne paljunemine. Mulla harimise käigus eraldatud risoomijupist areneb kiiresti uus taim. Töö autori eesmärgiks on teada saada, kuidas orashein panustab kasvu ja generatiivsesse paljunemisse olukorras, kus vegetatiivne paljunemine on pärsitud. Looduses paljuneb orashein nii sugulisel teel (seemnetega) kui ka vegetatiivselt (risoomide abil). Töös uuritakse nende kahe paljunemisviisi vahelisi […]
19.05.2016
Iga päev puudutavad inimesed erinevaid pindu ja esemeid, mille tulemusena kandub kontaktpindadelt inimese nahale palju erinevaid mikroobe. Antud uurimistöö eesmärk oli katsete käigus kindlaks teha, kui suur oli bakterite ülekanne kontaktpinnalt (WC ukselingid) inimese nahale, ja kui suure osa bakteritest, mis olid sattunud ukselingile, hävitab selle desinfitseerimine. Samuti uuriti inimeste kätelt välja külvatud bakterite resistentsust kuue laialdaselt kasutatava antibiootikumi suhtes. Kokku püstitati neli hüpoteesi, mille tõesust kontrolliti katsetega. Hüpoteesid on järgmised: 1) käte pesemine leige veega ning ilma seebita vähendab oluliselt bakterite üldarvukust kätel; 2) WC ukselingilt kätele on märkimisväärne bakterite ülekanne; 3) desinfitseerimise tõttu bakterite arvukus kontaktpindadel väheneb oluliselt; […]
02.02.2016
Me elame ühe enim reostunud mere, Läänemere ääres. Olen alati soovinud teada saada, milline on selle haruldase riimveelise elukeskkonna tervislik seisund ja suutlikkus probleemidega toime tulla. Teisisõnu soovisin ma uurida merekeskkonna seisundit. Teema lõplikul valikul sai määravaks võimalus osaleda Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi igapäevatöös – käia merel seireproove kogumas ning osaleda veeproovide laboratoorsel analüüsil. Vesi on levinuim aine Maal ja pealtnäha on ta kõikjal ühesugune, kuid ometi erineb vee keemiline ja bioloogiline koostis piirkonniti väga oluliselt. Eriti mõjutavad merekeskkonna seisundit lämmastiku- ja fosforiühendid, mis on veetaimede olulised toitained. Töös püüan leida vastuseid küsimustele, kas Eesti rannikuvee lämmastiku- ja fosforisisalduses oli […]
02.02.2016
Tänapäeval muutuvad üha aktuaalsemaks looduskaitset puudutavad teemad, sest toimunud järsud muutused keskkonnas (suurtööstuse areng, linnastumine, tehnoloogia ja majanduse areng) on mõjutanud loodust pöördumatult. Inimene on muutnud Euroopa maastikupilti suurel määral põllu- ja metsamajanduse ning elukohtade rajamisega. Seetõttu on järele jäänud vähe alasid, kuhu inimese mõju ei ole ulatunud. (Van Swaay et al, 2010) Samas on palju inimeste loodud piirkondi, mis on saanud mitmetele liikidele oluliseks elupaigaks. Sellised poollooduslikud alad vajavad inimese pidevat sekkumist, et säilitada liikide elupaiku ja nendest aladest sõltuvaid liike. Liblikaliikide peamised ohud on van Swaay et al (2010) andmetel põllumajandusarenguga kaasnenud uuendused, mis mõjutavad 90% ohustatud liikidest, […]
26.09.2015
Antud teemat peab autor aktuaalseks, kuna lehmapiim on igapäevane toiduaine, mida inimesed on aastatuhandeid toiduks kasutanud. Piima tarbitakse joogipiimana, hapupiimatoodete saamiseks ning ka toorainena kulinaarias. Eestis on piimatööstus hästi arenenud ja seetõttu on turul esindatud lai valik lehmapiima tooteid. Narva linna kauplustes on võimalik osta erinevate tootjate joogipiima, mis on erineva rasvasusega ja sellest tulenevalt on ka hinnaerinevus üsna suur. Väiketootjate pastöriseerimata piima müüakse ka toidukioskites. Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja, milline testitud joogipiimadest sisaldab rohkem toitaineid, nagu valgud, suhkrud, C-vitamiin ning vähem mikroobe, mis võivad mõjutada piima kvaliteeti, säilivust ja toiduohutust. Töös analüüsiti nende näitajate suhtes nelja erineva rasvasusega […]