bioloogia

12.06.2013
Tannar Tint at 12.06.2013
Categories

Kooliruumide õhu mikrofloora

Mikroorganismid on väga väikesed elusorganismid, keda me tavaliselt palja silmaga ei näe. Nende hulka kuuluvad näiteks bakterid, arhed, üherakulised seened, üherakulised vetikad, algloomad. Bakterid – üks rühm mikroorganisme – on planeedi Maa kõige vanemad elusolendid. Nad ilmusid Maale kolm kuni neli miljardit aastat tagasi. Looduses leidub mikroobe kõikjal: õhus, pinnases, vees, sealjuures nii kuuma- kui külmaveeallikates ja jääväljadel. Mikroorganismid on olulised ainevahetuses ja looduse aineringes. Nad lõhustavad ja sünteesivad orgaanilisi ühendeid, nende toimel on tekkinud mitmed maavarad nagu nafta ja kivisüsi, aga ka huumus mullas. Mikroobid elavad ka teiste elusorganismide peal ja sees. Mikroorganismid on universaalsed looduse sanitarid, lagundades surnud […]
Do you like it?
0 Read more
17.12.2012
Raili Õunapuu at 17.12.2012
Categories

Roheka õõskeele bioloogiast ja populatsioonidünaamikast Keemu rannaniidul

Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) on tagasihoidliku välimusega orhidee, mis kasvab Eestis ainult mõnes üksikus kohas. Kunagisest 34-st kasvukohast on tänaseni alles jäänud vaid kaks, üks Hiiumaal Paopes ja teine Läänemaal Keemul. Rohekas õõskeel on mitmeti väga omapärane taim – lisaks üsna märkamatule välimusele on ta nõudlik ka oma kasvukohtade suhtes. Paljud inimesed ei teagi antud liigi olemasolust, kuid tegelikult kuulub orhidee esimese kategooria kaitsealuste taimede hulka. Linnastumise tagajärjel ei harita enam poollooduslikke kooslusi ning selle tõttu ongi õõskeele kasvukohad hävinenud. Üks kahest alles jäänud populatsioonist asub mu kodule väga lähedal Keemu rannaniidul ning mul tekkis võimalus Keskkonnaameti seirespetsialisti Ilona Lepikuga […]
Do you like it?
0 Read more
11.09.2012
Henri Maalmann at 11.09.2012
Categories

Kahe sõrmkäpa kasvukohaeelistused ja nende võrdlus Tartu ümbruses

Eestis kasvavatest looduskaitsealustest taimedest moodustavad märkimisväärse osa käpaliste sugukonna esindajad. Käpalised on erilised oma spetsiifiliste kasvukohaeelistuste poolest, mistõttu võib neid leida kasvamas eriskummalistes kohtades. Käpaliste sugukonda kuuluvad sõrmkäpad on lisaks veel huvitavad oma sagedase hübridiseerumise ning hübriidliikide tekke poolest. Hübriidse liigitekkega on seotud ka antud töös uuritud liigid. Kahkjaspunane ja balti sõrmkäpp kuuluvad Eesti tavalisemate käpaliste hulka, mida kasvab üle Eesti. Sellegipoolest on nad looduskaitse all nagu kõik meie käpalised, paiknedes mõlemad III kaitsekategoorias. Taimi kui liikumatuid organisme mõjutab eriti tugevalt neid ümbritsev keskkond ja selle erinevad mõjutegurid. Seepärast on ohustatud taimeliikide paremaks kaitseks eriti oluline teada, millistes keskkonnatingimustes need […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Triin Paabo at 22.05.2012
Categories

Escherichia coli ribosoomi metüültransferaasi RlmH katalüütiliste aminohapete kindlaksmääramine

Pärilik teave, mis on talletatud geenides, realiseerub valkude sünteesi kaudu. Valke sünteesivad kõigis elusorganismides molekulaarsed nanomasinad – ribosoomid. Ribosoomid koosnevad RNA-st ja valkudest. Ribosoomide RNA komponent (rRNA) erineb paljudest teistest RNA molekulidest, sisaldades lisaks tavalistele nukleotiididele hulgaliselt keemiliselt muudetud ehk modifitseeritud nukleotiide. Nimetatud modifitseeritud nukleotiidid paiknevad ribosoomi olulistes piirkondades, nad on evolutsiooniliselt konserveerunud ning nende sünteesiks kulutavad rakud palju ressurssi. Kõik need omadused viitavad modifitseeritud nukleotiide tähtsusele raku elutegevuses. Vaatamata üle 50 aasta kestnud uurimustele ei ole teada paljude ribosoomi RNA modifikatsioonide täpne ülesanne ja sünteesimehhanism. Soolekepikese (Escherichia coli) ribosoomi toimimiseks oluline heeliks 69 sisaldab kolme konserveerunud modifitseeritud nukleotiidi: kaht […]
Do you like it?
0 Read more
29.01.2012
Anna-Helena Saarso at 29.01.2012
Categories

Hulkharjasussi Marenzelleria neglecta arvukus ja levik ning seda mõjutavad tegurid Pärnu lahe piirkonnas

Käesolev uurimistöö keskendub ühele võõrliigile Eesti põhjaloomastikus, hulkharjasuss Marenzelleria neglecta’le ning tema populatsioonile Pärnu lahe piirkonnas. Kuna selle liigi elutegevus soodustab keskkonna toitelisuse kasvu ning teiste põhjaloomastiku liikide kvantitatiivset koosseisu, on oluline leida seoseid hulkharjasussi kvantitatiivse koosseisu ja seda mõjutavate tegurite vahel. Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on juba sajandeid olnud paratamatuks protsessiks. Juhuslik invasioon toimub veekeskkonnas peamiselt laevade abil, enamasti ballastvee kaudu. Kord juba kanda kinnitanud invasiivset võõrliiki on pea võimatu elukooslusest eemaldada ning uus liik võib avaldada tugevat mõju nii ökosüsteemile kui ka majandusele: kergelt kohanevad uued liigid tõrjuvad välja põlisasukad ning löövad tasakaalust välja endise aineringete […]
Do you like it?
0 Read more
28.01.2012
ANNI MÄNNIL at 28.01.2012
Categories

Paide linna edelaosa puisniidu taimestik ja selle muutused

Inimesed on üha enam hakanud väärtustama loodust ja selle mitmekesisust. Meedias on ilmunud mitmeid artikleid, kus tuntakse muret looduskeskkonna saastumise ja liigirikkuse vähenemise pärast. Seepärast peaks igaüks pöörama rohkem tähelepanu oma kodukoha looduse liigirikkusele, seda kaitsma ja hoidma. Kuna puisniit on Eesti liigirikkaimaks taimekoosluseks, valisin uurimise objektiks oma kodukohas Paide linna edelaosas asuva puisniidu taimestiku. Nimetatud ala taimestikust on teinud uurimistöö Paide Ühisgümnaasiumi õpilane Krista Joosep aastal 2002. Puisniit on olnud vähemalt viis aastat niitmata, mistõttu on huvitav võrrelda 2002. ja 2009. aasta andmete põhjal niidu taimestiku liigirikkuse ja koosseisu erinevusi. Paide linna edelaosas paiknev puisniit on väärtuslik, sest lisaks […]
Do you like it?
0 Read more
25.09.2011
ROBI-JÜRGEN ALGO at 25.09.2011
Categories

Herilasämblik (Argiope Bruennichi) ja tema sissetung Eestisse

Do you like it?
0 Read more
25.09.2011
KRISTINA AARE at 25.09.2011
Categories

Mullabakteri Pseudomonas putida fenoolitaluvust mõjutavad tegurid

Do you like it?
0 Read more
1234567