Akadeemiake I/2022 (44)

Inimestevaheline suhtlemine on nii tavapärane ja loomuomane tegevus, et vestluses osalevatele varjatud ning kohati keerukatele psühholoogilistele tajumise ja tunnetamise protsessidele tähelepanu ei pööratagi. Inimesed ei jää teistega suhtlemisel erapooletuks, vaid kujundavad oma arvamusi. Eelarvamused mõjutavad inimeste igapäevaotsuseid ja suhtlemist. Kasulik on tunda isikutaju mehhanismide toimimise põhimõtteid, sest siis on võimalik eelarvamuslikku suhtumise negatiivset mõju teadlikult vähendada. Autor valis teema eelkõige huvist psühholoogiateaduse vastu ja soovist isikutaju toimimist mõista ning sügavamalt tundma õppida. Samuti oli huvi selles valdkonnas teaduslik katse teha. Uurimistöö eesmärgid on selgitada isikutaju olemust ja mehhanisme ning analüüsida isikutaju mõjutegureid.

2019. aasta suvel käisin ma Oxford Royale Academy suvekursusel ja üheks õppeaineks valisin ma eksperimentaalpsühholoogia. Varem polnud mul psühholoogiaga eriti lähedast kokkupuudet olnud. Peale kursust süvenes mu huvi psühholoogia vastu ja see on tõenäoliselt üks põhjustest, miks just sellise teema loovtööks valisin. Inimsuhted ja emotsioonid on mulle alati olulised olnud ja kuna mind ümbritsevad nii erineva tausta ja eluga inimesed, keda kõiki ühendab soov olla õnnelik ja elada õnnelikku elu, siis tundus see teema põnev, õpetlik ja kindlasti abiks ja inspiratsiooniks nii mulle endale kui ka teistele. Minu loovtöö eesmärk on ühest küljest saada ise rohkem teada õnnelikkuse kohta, aga […]

Haridusasutused on inimestevaheliste suhete pingestumisele eriti vastuvõtlik keskkond, kuna seal viibib kohustuslikus korras koos palju erinevaid inimesi. Nii õpetajad kui ka õpilased viibivad koolimajas ja osalevad õppeprotsessis, samuti jagatakse paljuski ühist küberruumi. Kohustused kipuvad sageli tekitama vastasseisu, mis koolielus leiab väljenduse koolikiusamises. Kiusamine hõlmab väga erinevat käitumist, mistõttu teadlased pole seniajani suutnud anda kiusamisele ühtset, universaalset definitsiooni. Siiski on jõutud ühisele arusaamale, millised tunnused kiusamise puhul esinevad. Kiusamine on agressiivse ja negatiivse käitumise vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valu või ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. Kiusamisele on iseloomulik korduvus ning ebavõrdne võimusuhe.