- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
27.03.2022
Vähktõbi on maailmas südame- ja veresoonkonnahaiguste järel peamine surmapõhjus ning kopsuvähk on pahaloomulistest vähkkasvajatest surma põhjustajana maailmas esikohal. Sagedamini esineb vähki eakama elanikkonna seas, sest vähi riskiteguritega kokkupuute ja vähi tekke vahele jääb enamasti pikk ajaperiood. Sellel põhjusel on kopsuvähki haigestumust Eestis noorte ehk 15–44aastaste inimeste seas võrdlemisi vähe uuritud. Esimene ja viimane teemat käsitlev uuring tehti 2014. aastal, kui kättesaadaval olid andmed aastani 2009. Praeguseks on olemas andmed aastani 2017 ning on tekkinud võimalus uuringut uuenenud andmetega korrata. Tingituna kopsuvähki haigestunute suurest suremusest on selle meditsiinilise probleemi lahendamisel suurim tähelepanu riskiteguritega kokkupuute vähendamisel. Suitsetamine, kopsuvähi olulisim riskitegur, suurendab tõenäosust […]
04.06.2021
Toitumise uurimine on arheoloogias kiiresti arenev valdkond. Erinevate teaduslike meetodite rakendamisel saame tänapäeval palju täpsema sissevaate inimeste toitumisharjumustesse (Oras jt, 2018). Üksikute isikute toitumisharjumuste võrdlemisel on võimalik saada ülevaade kindlal ajastul ja kohas elanud inimrühmade toitumisest. Töö autor valis mineviku toitumist käsitleva teema isiklikust huvist arheoloogia vastu. Autor kogub andmeid Kukruse väljakaevamistelt leitud laste (vanuses 0–19) toitumise kohta läbi süsiniku ja lämmastiku stabiilsete isotoopide analüüsi. Seni on laste uurimine ajaloos tagaplaanil olnud ja nende eluviisi kohta on uurijatel vähe teadmisi (Randoja, 2012). Siinne töö püüab seda tühimikku täita.
03.06.2021
Nimesid kasutatakse iga päev. Need muutuvad ajas koos inimeste mõttemaailma muutustega. Loomanimedki on tavalised ja kasutusel iga päev. Loomanimed ning loomadele nimede andmine on osa inimeste kultuuritraditsioonist ja pärimusest. Siiski teame me loomanimede, eriti lemmikloomanimede, kohta küllaltki vähe, sest neid on Eestis vähe uuritud. Töö teema ongi valitud seetõttu, et tuua teemasse rohkem selgust. Loomanimede uurimine on üks nimeteaduse ehk onomastika osa. Uurimistöö pakub uusi fakte nimeteadusele. Autor on varem uurinud eesti lehmanimesid (Saar, 2016) ning nende muutumist ajas ning seega on praegune töö varasema loomulik jätk. Põhjalike loomanimeuurimuste vähesus on osaliselt tingitud süstemaatilise allikmaterjali puudumisest. Loomanimede teaduslik uurimine sai […]
07.12.2020
Septembris 2017 kuulutas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid välja õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse teemal „Sada aastat Eesti riiki“. Uurimistöö „Jaan Vilba perekonna lugu 1944–1946“ on valminud eelkõige nimetatud konkursi raames. Autor tunneb suurt huvi oma perekonna ajaloo vastu. Juba varasest lapsepõlvest on ta kuulnud isapoolse vanaema Aino Põdra (Vilba) meenutusi lapsepõlvest. Eriti suurt huvi hakkas ta tundma 1944.–1946. aastate vastu, kuna selles ajavahemikus leidsid aset pöördelised hetked perekond Vilba elus. Lisatõuke nimetatud perioodi uurimiseks andis mängufilm „1944“, mis pani autori mõtisklema, mis siin okupatsioonide vahetumise ajal toimus. Autoril tekkisid küsimused oma vanaemale, kas ja kuidas puutus tema oma lapsepõlves kokku […]
07.12.2020
Siinne uurimistöö on praktiline töö, mille raames valmis digitaliseeritud videosalvestis Elva Algkooli õpetajate näiteringist ja kokku monteeritud intervjuudest, mille andsid etenduses osalenud õpetajad 20 aastat hiljem. Autor valis teema seoses kooli 105. juubeliaastaga, et tutvustada Elva koolis tegutsenud õpetajate näiteringi, mille juhendaja oli autori teise kooliastme klassijuhataja. Töö üks eesmärke oli kohtuda 20 aastat tagasi tegutsenud Elva Algkooli näiteringis osalenud õpetajatega. Teine eesmärk oli teha näiteringis osalenud õpetajatega intervjuud ja monteerida kokku video. Peamise eesmärgina soovis töö autor avalikustada 20 aastat tagasi Elva Algkoolis tegutsenud õpetajate näiteringi etenduse „Jumpovaari“ (vt lisa 1) ja kinkida näiteringis osalenud õpetajate intervjuudega videosalvestise Elva […]
02.02.2020
Meie tegime loovtöö Elva Gümnaasiumi raadioruumi ajaloo uurimisest ja selle isikupärastamisest. Tahtsime teada saada, kes olid enne meid tegutsenud nii meie kooli Tartu maantee 3 kui ka Puiestee tänav 2 õppehoone raadioruumis. Selleks seadsime oma tööle eesmärgid: saada varasemate raadioruumi kasutajate kontaktid Elva Gümnaasiumi ajaloo õpetaja Tiit Ustavilt; koostada intervjuud vilistlastega; sisustada raadioruum tänapäevasemalt: õmmelda diivanikate, valmistada nurgariiulid. Töö koosneb sissejuhatusest, töö teoreetilisest ja praktilisest osast, kokkuvõttest, lisadest, 30 fotost, ehituse etappide kirjeldusest (diivanikatte õmblemise ning nurgariiulite valmimise kirjeldused) ja intervjuude analüüsist. Renoveerimisidee autor on Grete-Lysette ja ehitustöö tegime koos. Grete-Lysette õmbles diivanile katte ja Krister valmistas nurgariiulid. Intervjuu küsimused […]
04.10.2019
aastal möödus täpselt 200 aastat ajast, mil suurilmadaam Barbara Juliane von Krüdener asus elama Viitinasse. Omal ajal kogu Euroopas tuntud kirjanikku ja seltskonnatähte tunnevad tänapäevases Eestis vähesed. Ometi oli Krüdener oma elu lõpus tihedalt seotud Viitina külaga ning ta on jätnud jälje Rõuge rahvapärimusse. Olen veetnud lapsepõlve suved Viitina külas ning alati teadnud, et seal on kunagi elanud Barbara Juliane von Krüdener. Viitina on pisike küla Kagu-Eestis ja selle väikese koha seotus suurilmadaamiga hakkas mind paeluma. Tahtsin saada rohkem infot selle kohta, kes ta oli, mida tegi ja millise jälje on ta jätnud Viitinasse. Rõuge valda ja Viitinat tutvustavates materjalides […]
04.10.2019
Meie ümber on palju lugusid. Paljusid lugusid me kuuleme, palju läheb meist mööda. Paljud lood puudutavad meid, paljud jätavad külmaks. Mina kuulsin ja mind puudutas lugu, mida kuulsin Selja koolist. Loo rääkis meie peretuttav Leida Tõnutare, kui meenutas oma kooliaja algust. Tagantjärgi mõeldes ei oska ma öelda, kas see oli tema valgete täppidega punane esimese koolipäeva sitsikleit, meenutus erilisest koolimajale omasest lõhnast või õnnetunne kingituseks saadud noodivihikust, mis mind paelus ja hämmastas. Kuidas on võimalik mäletada 76 aasta taguseid mälestusi nii detailselt? Mõistsin, et see on lugu, millest tahan rohkem teada. Soovisin talletada oma kodukoha kultuuripärandit, kuna põlvkond, kes neid […]