psühholoogia

18.02.2017
Pille Markov at 18.02.2017
Categories

Laste joonistusoskuse seos ealise arenguga

21. sajandi kiires elutempos ei leidu lastevanematel tihti aega süveneda oma eelkooliealiste laste joonistustesse. Joonistused on lapse kõige tähtsamaks suhtlusvahendiks ning nende uurimine koos lapsega annab aimu tema mõttemaailmast ja arengust. Käesolevas uurimistöös analüüsitakse laste joonistusoskuste arengut. Uurimistöö eesmärk on vaadelda, milline on laste joonistustes peituv info, kas joonistamine ning laste areng on omavahel seotud ning kuidas muutuvad joonistused vanusega. Töö käigus viidi Tartu lasteaias Midrimaa kahes vanuserühmas läbi eksperiment,  selgitamaks välja, millised erinevused ilmnevad laste joonistustes ning kuidas nad ise oma joonistusi selgitavad. Katse käigus paluti lastel joonistada inimest vabalt valitud värvidega. Lastele oli kasutamiseks värvipliiatsid ning paber suuruses […]
Do you like it?
Read more
03.12.2016
Karina-Anette Kiristaja at 03.12.2016
Categories

Selfie – eneseesitlus fotosilma läbi Kadrioru Saksa Gümnaasiumi II kooliastme näitel

Elades 21. sajandil, oleme üha enam ümbritsetud erinevatest nutiseadmetest ja sotsiaalmeediaportaalidest. Aina rohkem on lastel ja noortel kasutajakonto erinevates suhtlusportaalides, kus suurel osal neist tegelikult vanusepiirangute tõttu kontot olla ei tohikski. Hetkel on populaarseimad suhtlusportaalid Facebook, Instagram, Twitter ja Snapchat. Pikka aega oli Facebook neist kõige tuntum, kuid kuna see hakkab vaikselt oma uudsust minetama, on töö autor otsustanud oma töös koguda andmeid Instagramist. Käesoleva uurimistöö aluseks on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi II kooliastme õpilaste seas korraldatud küsitlus selfie’de kohta. Töö eesmärgiks on saada ülevaade nii küsitluse tulemusena kogutud andmetest, kus keskendutakse põhiliselt selfie’de tegemisele ning avalikustamisele, kui ka Instagramist kogutud […]
Do you like it?
Read more
14.09.2016
Mikk Jaasi-Tamm at 14.09.2016
Categories

Õpilaste hirmud

Ilmselt on iga inimene vähemalt kord elus hirmu tundnud. Erinevatel inimestel ja erinevas vanuses inimestel on ka erinevad hirmud. Antud töös oli eesmärgiks uurida, millised asjad, olukorrad või tegevused tunduvad olevat kooliõpilastele hirmutavad. Kuna hirmude valdkonnas pole Konguta koolis uurimust tehtud, siis seadsime käesoleva töö eesmärkideks välja selgitada: 1) kas Konguta kooli õpilased kardavad midagi, tunneva hirme; 2) kuidas poiste ja tüdrukute hirmud erinevad; 3) milline on Konguta kooli õpilaste hirmude edetabel.
Do you like it?
Read more
27.05.2015
Kaspar Kalpus at 27.05.2015
Categories

Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli lõpetajate karjäärivalikud 2014. aastal ja valikuid mõjutavad tegurid

Valikutel, mida õpilastel pärast põhikooli lõpetamist teha tuleb, on nii isiklik kui ka ühiskondlik tähtsus. Õigesti kujundatud karjäärist sõltuvad konkreetse isiku materiaalne kindlustatus, rahulolu iseendaga ja positsioon ühiskonnas. Põhikooli riiklik õppekava sätestab § 3 lõikes 5, et põhikool peab aitama õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagama valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel. Põhikooli lõpetanud noorukil peaks olema arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. Probleem peitub selles, et kõigil õpilastel pole selleks ajaks kindlaid seisukohti oma tulevikuplaanide ja ka karjäärivalikute suhtes kujunenud, ning see on tingitud nende erinevast stardipositsioonist. Ka ühiskonnal pole sageli selget ettekujutust, […]
Do you like it?
0 Read more
04.02.2015
Silva Linnas at 04.02.2015
Categories

Sotsiaalne tõrjumine klassikollektiivis

„Inimene on sotsiaalne loom.“ Sellise väite esitas 1972. aastal Ameerika psühholoog Elliot Aronson. Inimesel on kolm peamist emotsionaalset vajadust: vajadus kiindumuse järele, vajadus heakskiidu järele, ja vajadus omada kindlustunnet selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Nende vajaduste mittetäitmine tähendab, et inimesel võivad kujuneda emotsionaalsed, psühholoogilised ja isegi füüsilised probleemid. Sellised probleemid võivad tekkida näiteks juhul, kui inimene on sotsiaalselt tõrjutud. (Käär, 2005) Sotsiaalne tõrjumine on koolikiusamise liik, millele on võrdlemisi vähe tähelepanu pööratud. Pigem keskendutakse füüsilisele ja vaimsele kiusamisele. Seda väidet tõestab fakt, et antud uurimistöö koostamisel oli materjalide leidmine keeruline ning samal teemal koostatud uuringud sisuliselt puuduvad. […]
Do you like it?
0 Read more
03.11.2014
Ragne Juus at 03.11.2014
Categories

Neidude eneseotsingud noorteromaanides

Viimase kümnendi eesti noortekirjanduse pilt on mitmekesine ja rikkalik. Noortele ja noortest kirjutavadki enamjaolt väga noored autorid, kelle teosed on jõudnud ka koolikirjandusse, osa ka teatrilavadele. Sellised teosed kõnetavad noori. Uuemas noortekirjanduses on kõige rohkem kujunemis- ja arengulugusid. On ju identiteediküsimused, õige tee leidmine ja isiksuseks küpsemine inimese tähtsamaid ülesandeid noorpõlves (Mattheus 2010: 1293–1294). Noortekirjanduses käsitletakse alles iseseisvaks isiksuseks kujunevate inimeste elu (suhted vanemate ja sõpradega, armastus ja seksuaalsuse tärkamine, identiteedi- ja enesemääratlemise küsimused, tunnustamisvajadus, ühiskondlike piiride kompamine, tabude rikkumine). See on suunatud noortele, olulisel kohal on noortekultuuri elemendid (muusika, filmid, internet, riietus, släng jne) (Mattheus 2010: 1288). Järgneva töö […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Holger Saare at 22.05.2012
Categories

Müra koolis ja selle mõju õpilastele

Müra all mõistetakse heli, mis on inimese arvates ebameeldiv või häiriv või mis on muul viisil inimese tervisele või heaolule kahjulik. Akustikas laieneb müra mõiste tihti ka tugevatele madala sagedusega infrahelidele ja kõrge sagedusega ultrahelidele, ehkki kuulmismeele tundlikkus nende sagedusteni ei ulatugi. Müra on kõikjal meie ümber. Näiteks tekitab müra puulehtede kahin (10 dB), kella tiksumine (30 dB 1 meetri kauguselt), linnulaul (40 dB) või reaktiivlennuk (120 dB). Koolis võib müraks lugeda selliseid helisid, mis on ebameeldivad, häirivad või mis segavad töö- ja keskendumisvõimet. Koolis põhjustab müra olmetehnika, karjuvad või jooksvad lapsed, õpetaja valjuhäälne rääkimine ning õpilaste mobiiltelefonid ja kuularid. […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Rain Kauge at 22.05.2012
Categories

Tarbijakäitumine Ülemiste RIMI hüpermarketi juustuosakonna näitel

Tarbijakäitumise uurimine sai alguse 1857. aastal ning viimase 50 aasta jooksul on toimunud progress tarbijate parema mõistmise suunas. Tarbijakäitumise uurimisega tegelevad ettevõtted ise või tellivad teenust turu-uuringutega tegelevatelt ettevõtetelt, kes peamiselt küsitlevad tarbijaid meili või telefoni teel või jälgivad tarbijaid kaupluses. Uurimistöö teema valikul lähtus töö autor isiklikest huvidest, teema aktuaalsusest ning uurimistöö koostamisel kogutava informatsiooni praktilisusest ning seadis töö eesmärgiks teada saada erinevate tarbijagruppide ostukäitumist mõjutavad tegurid. Uurimisküsimusteks seati, kas kõrgharidusega naised ja mehed on nõudlikumad pigem juustu omaduste kui hinna suhtes ning kas lastega vanemad ostavad degusteeritavat juustu vahetult pärast proovimist. Veel sooviti teada, kas lastega vanemad ostavad pigem […]
Do you like it?
0 Read more
1234