- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
27.10.2021
Oma päritolu ja esivanemate vastu hakati huvi tundma juba siis, kui tekkis arusaamine veresugulusest – suguluse mäletamine ja eellaste arvestamine sai oluliseks jumalate ja inimeste vaheliste sugulussidemete jälgimiseks ja tõestamiseks. Aastatuhandete jooksul said suulistest mälestustest kirjalikud ülestähendused, teadmiste lünki hakati täitma vanadest ürikutest leitud andmetega ning nii jõuti genealoogiateaduse algete tekkimiseni. Uuriv lähenemine genealoogiaküsimustele lõi uusaja alguseks eeldused teoreetilise huvi tekkimiseks nii genealoogia vastu üldse kui ka selle uurimisviiside ja allikate vastu, samuti genealoogia kujunemisele teadusharuks. Baltimaades alustasid genealoogia-alaseid uuringuid baltisakslastest aadlikud, kes olid saanud selleks innustust Saksamaalt. Esimene eesti sugukondade uurija Martin Lipp (1854–1923) arvas, et sugukondade uurimise peamine ülesanne […]
26.12.2020
Ma elan väga vanas talumajas. See on ehitatud aastal 1889. Selles majas elas perekond Sossi, kellest suurem osa olid arstid. Kui Sossid said aru, et see talu on neile ainult suvituskoht, siis kinkisid nad maja taluteenijale, minu vanavanaema Emilie Lillale. Tema tuli siia teenijaks rohkem kui sada aastat tagasi. Maja on olnud sama perekonna kodu kaua aega. Seal on sündinud mu vanaema, ema ja samuti mina. Aja jooksul on minu kodutallu kogunenud väga palju huvitavaid ja erineva ajalooga asju. Soovisin neid täpsemalt uurida. Oma töö jaoks pildistasin esemed ja uurisin oma vanaema Vaikelt, mis need on, kuidas need meie majja […]
07.12.2020
Meie suguvõsas on aegade jooksul juhtunud päris palju lõbusaid seiku. Neid on tore jutustada kartulivagude vahel, sünnipäevalauas, saunalaval, puid lappides jm. Ma soovin, et need lood ei kaoks ega ununeks, vaid elaks iga uue põlvkonnaga ikka edasi. Ma tahan need säilitada ka oma lastele ja lastelastele. Kuna kõik meie pereliikmed on põlised saarlased, siis ongi enamus lugusid aset leidnud Saaremaal. Üks lugu on seotud ka Vilsandi saarega ning üks lugu juhtus Tallinnas. Minu töö eesmärk oli õppida oma sugulasi paremini tundma ja jäädvustada nendega toimunud naljakaid juhtumisi nii sõnas kui ka pildis. Meetodina kasutasin intervjuud. Oma ideed hakkasin ellu viima […]
07.12.2020
Septembris 2017 kuulutas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid välja õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse teemal „Sada aastat Eesti riiki“. Uurimistöö „Jaan Vilba perekonna lugu 1944–1946“ on valminud eelkõige nimetatud konkursi raames. Autor tunneb suurt huvi oma perekonna ajaloo vastu. Juba varasest lapsepõlvest on ta kuulnud isapoolse vanaema Aino Põdra (Vilba) meenutusi lapsepõlvest. Eriti suurt huvi hakkas ta tundma 1944.–1946. aastate vastu, kuna selles ajavahemikus leidsid aset pöördelised hetked perekond Vilba elus. Lisatõuke nimetatud perioodi uurimiseks andis mängufilm „1944“, mis pani autori mõtisklema, mis siin okupatsioonide vahetumise ajal toimus. Autoril tekkisid küsimused oma vanaemale, kas ja kuidas puutus tema oma lapsepõlves kokku […]
07.12.2020
Siinne uurimistöö on praktiline töö, mille raames valmis digitaliseeritud videosalvestis Elva Algkooli õpetajate näiteringist ja kokku monteeritud intervjuudest, mille andsid etenduses osalenud õpetajad 20 aastat hiljem. Autor valis teema seoses kooli 105. juubeliaastaga, et tutvustada Elva koolis tegutsenud õpetajate näiteringi, mille juhendaja oli autori teise kooliastme klassijuhataja. Töö üks eesmärke oli kohtuda 20 aastat tagasi tegutsenud Elva Algkooli näiteringis osalenud õpetajatega. Teine eesmärk oli teha näiteringis osalenud õpetajatega intervjuud ja monteerida kokku video. Peamise eesmärgina soovis töö autor avalikustada 20 aastat tagasi Elva Algkoolis tegutsenud õpetajate näiteringi etenduse „Jumpovaari“ (vt lisa 1) ja kinkida näiteringis osalenud õpetajate intervjuudega videosalvestise Elva […]
28.05.2019
Minu loovtöö on linoollõige Tartu Mart Reiniku Kooli vanemast koolihoonest, mis põhineb fotol 1930. aastatest. Üks põhjuseid, miks valisin linoollõike tehnika, on see, et mu hobi on kunst ja joonistamine. Linoollõige on uus ja huvitav tehnika, mida ma polnud seni proovinud. Teine põhjus on see, et linoollõige kui graafikaliik aitab tähelepanu pöörata vana koolihoone arhitektuurile ja selle erinevatele ehitusjärkudele. See on üks väheseid teadaolevaid fotojäädvustusi 1930. aastatest Mart Reiniku Kooli hoonest. Näiteks võib tähelepanelikul vaatlemisel märgata nii vanal fotol kui ka tänapäeval, kuidas koolihoone kahte korrust eraldab katusekarniis. Katusekarniis fassaadi keskosas viitab ajale, kui kool oli veel ühekorruseline. Lisaks leidub […]
02.10.2018
Eesti Vabariik tähistab peagi oma 100 aasta juubelit. Sünnipäeva puhul ei saa me rääkida vaid ühest tähtsast päevast, tegemist on pika perioodiga, mis meid omariikluseni on viinud. Antud periood hõlmab mitmeid tähtsaid sündmusi, nt omariikluse väljakuulutamine 1918. aastal, Vabadussõja sündmused ja okupatsioonid. Siia kuulub ka metsavendade võitlus, mida peeti Eesti iseseisvuse eest tegelikult täiesti lootusetus olukorras. Valisin uurimistöö teemaks metsavendluse oma vanavanaisa metsavend Jaan Rootsi salga tegevuse näitel. Antud teema valikul sai määravaks ka asjaolu, et 2017. aastal möödus vanavanaisa Jaan Rootsi sünnist 90 aastat ja mind huvitas tema elu metsavennana. Eelolevast tulenevalt on antud uurimistöö eesmärgiks anda ülevaade minu […]
02.10.2018
Minna Hainsoo on mu vanaema ja setu kultuuri esindaja ja edendaja. Tahan teada, mis ajendas teda setu leeloga tegelema. Samas soovin teada rohkem ta vanematest, lapsepõlvekodust, oma kodu ehitamisest, perest ning teistest olulisematest sündmustest ta elus. Lisaks tahan tutvustada teda rohkem ka väljaspool perekonna- ja tutvusringi. Põhiosa minu tööst moodustab intervjuu minu vanaemaga, veel uurin ajalehtedest temaga tehtud intervjuusid, telesaateid ERR-i arhiivist ja ka artikleid, mis uurivad leelokoor Helmise tegevust. Intervjueerin ta õdesid, lapsi ja lastelapsi. Lisan fotosid vanaema fotoalbumitest. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas on Minna Hainsoo elulugu. Teises osas on tema ühiskondlik tegevus ja setu kultuuri õpetamine […]