ajalugu ja kodu-uurimus

02.02.2016

Asta Jaaksoo – põline mulk

Antud uurimistöö käsitleb Karksi valla aukodaniku, põlise mulgi ja kodu-uurija Asta Jaaksoo elulugu, tema õpetajatööd ning rolli Mulgimaa kirjaniku August Kitzbergi muuseumi perenaisena. Uurimistöö teema valik põhineb isiklikul huvil uurida põhjalikult oma juuri, sest proua Asta on töö kirjutaja vanatädi, kelle 85. sünnipäeva tähistasime käesoleva aasta 28. aprillil. Töö eesmärk oli jäädvustada Karksi valla ühe värvika ja aktiivse persooni, Asta Jaaksoo elulugu, õpetajatöö mured ja rõõmud ning tema panus kodukoha kultuurilukku. Töö põhineb nii kirjalikel kui ka suulistel allikatel. Eesmärgi täitmiseks intervjueerisin Astat, tema õde Hellenit ja proua nooremat tütart Estat. Töö kirjutajana kuulasin huviga vanatädi ja tema õe mõtisklusi […]
03.11.2014

Elu pärast Siberit

Käesoleva uurimuse „Elu pärast Siberit“ teema valiku põhjus on töö autori jaoks eelkõige perekondlik. Nimelt on autori vanaema, Laine Treimani pere, üle elanud 1940. aastate teisel poolel nii küüditamise Siberisse kui ka aastaid hiljem sealt tagasituleku Eestisse. Laine küüditatute hulka ei kuulunud, kuna ta sündis 1956. aastal Siberis. Pärast Stalini surma (1953) järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja asumiselt vabastamine. Ehkki 1959. aastaks pöördus Eesti NSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu, ei kuulunud nende hulka Laine Treimani perekond. Nad jõudsid Eestisse tagasi alles 1970. aastate teisel poolel ning sedagi mitte üheaegselt ega täies koosseisus, sest Laine õde Maire ning vend […]
31.08.2014

DMITRI BUDÕLIN. Referaat ja intervjuu.

Käesolev töö on kirjutatud kaheksakordsest Eesti meistrist judos, judotreenerist ja judokooli rajajast Dmitri Budõlinist. Valisin selle teema, kuna tegelen ise judoga ja Dmitri Budõlin on olnud ka minu treener. Töö koosneb neljast osast. Töö esimene osa kajastab Dmitri Budõlini lapsepõlve, teises osas käsitlesin tema sportlaskarjääri, kolmas osa räägib tema treeneritööst ning neljanda osana on tehtud intervjuu Dmitri Budõliniga. Infot Dmitri Budõlini kohta sain peamiselt Internetilehekülgedelt, intervjuust sportlase endaga ja üks foto töös pärineb erakogust. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
31.08.2014

Tihemetsa talu kalatoidud ning toidutraditsioonide jätkamine Nasva kalurikülas

Erinevad maastikud loovad erinevat vaimulaadi ja maailmavaadet ning ka traditsioone. Autor on mitmegi vanemaealise inimese käest kuulnud, et mereäärsete inimeste maailm on avaram ja tuulisem. Seda nii avamerel kui ka lagedatel rannikualadel, mida katab vaid kidur taimestik. See avarus on randlastesse talletunud kaugelt rohkem kui paari põlve jooksul ja kujundanud nende eluvaate, suhtlusstiili ja huumori teistsuguseks kui muul rahval. Noodapüük või hülgeküttide retk on olnud meeskonnatöö, mis eeldab üksteise usaldamist, samas ka võimet koos tegutseda. Samad oskused, mida õpetab pikk inimesi ühendav ja proovile panev mereretk, on vajalikud ka noodapüügis ja hülgeküttimises. Saarte või läänemaine huumor pole seetõttu ainult nali […]
13.06.2014

Urvaste Valla Leht

Töö autor valis uurimistöö teemaks „Urvaste Valla Leht“ sellepärast, et soovis Urvaste Valla Lehe kohta rohkem teavet ning tahtis talletada toimetajate mälestusi seoses ajalehe toimetamisega. Mõneti oli teema valimise motiiviks ka Urvaste Valla Lehe 19-aastane ajalugu. Urvaste Valla Leht ilmub alates 1994. aasta juunist. Töö põhieesmärk on uurida ühelt poolt lugejate arvamust ajalehe kohta – mis meeldib ja mis mitte, ning teiselt poolt seda, mida on valla lehes läbi aegade kajastatud. Samuti soovitakse uurimistööga anda informatsiooni järgmistele valla lehe toimetajatele ajalehe lugejate ootuste kohta. Töös on püstitatud järgmised uurimisküsimused. 1. Kuidas on lugejad rahul Urvaste Valla Lehega? 2. Mis kajastub […]
20.10.2013

Rudolf Piho elulugu

Selle uurimistöö pühendan Rudolf Piho mälestusele – mehele, kes oli kauaaegne Võru linnaarst ja Võru haigla peaarst. Valisin Rudolf Piho eluloo oma uurimistöö teemaks, sest ta on minu kodulinna üks kuulsamaid mehi ja üks kuulsamaid arste ning varem polnud temast keegi uurimistööd teinud. Teemavalikule aitas kaasa ka see, et Rudolf Piho oli minu vanavanaonu. Uurimistööd alustasin 2011. aasta suvel, kui pöördusin sugulaste poole, et saada Rudolf Piho kohta fotosid, dokumente ja informatsiooni. Samuti otsisin internetist igasugust materjali, mis aitaks uurimistöö valmimisele kaasa. Palju abi oli Juhan Ennulo raamatust „Kirurg meenutab“, kust sain ülevaate toonaste arstide töödest ja tegemistest ja Rudolf […]
12.06.2013

Artellist aktsiaseltsini

Uurimistöö teema valikul oli abiks Eesti Vabariigi Keskkonnaameti poolt üldhariduskoolidele välja kuulutatud projekt „Minu kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurilised ja majanduslikud väärtused“ (veebruar 2011 kuni aprill 2012), mis hõlmas ka ajaloo uurimisteemasid. Üks uurimisobjekt oli Loobu jõe ääres paiknev endine tarbekeemia tootmiskoondise Flora Kadrina tsehh. Teema valikul lähtus töö autor ka asjaolust, et see ettevõte oli üsna hiljuti veel Kadrina ümbruskonnas suuruselt teine tööandja ning kindlasti väärib ta oma peaaegu 70-aastase minevikuga auväärsemat kohta kui lihtsalt unustusehõlma vajuda. Seepärast otsustaski töö koostaja uurida Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora ajalugu. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor järgmised ülesanded: anda tsehhi ajaloo paremaks […]
18.12.2012

Eesti esimese siirupikombinaadi viis viimast valvurit

Õpilaste ajalooalaste uurimistööde 2012. aasta võistlusteemade valik pani autorit kodualevis otsival pilgul ringi vaatama. Silma jäi kaunis 100-aastane paekivist hoone ning selle kõrval ajahambast puretud varemed Kadrinas Viru tänaval. Autor teadis, et nendes hoonetes oli aastakümneid tegutsenud Kadrina tärklise- ja siirupivabrik, mis kauaaegse vabrikutöötaja Tiiu Lausmaa sõnul oli esimene ning ainus siirupivabrik Eestis. See julge väide tekitas autoris uurimishuvi. Kadrina koduloouurija Richard Tammik (1925–2008) tähtsustab vabrikut samuti, öeldes, et see tuleks esikohale seada, kuna on andnud Kadrina aleviku arengule 20. sajandi alguses olulise tõuke. Uurimistöö autori arvates jäetakse sageli selliste avalduste juures teenimatult tähelepanuta olulise tõuke elluviija – kohalik kogukond, kelleta ei […]