11.10.2017

Akadeemiakese 2017. aasta kolmas number

Kas sa panid täna hommikul tähele, et kased on muutunud kollaseks ja vahtratel on olnud võimalus lausa valida: kas pugeda kollasesse või punasesse kuube? Või et läbi pargi jalutades on tunda kõdunevate lehtede hõngu? Et sügisesse maandunud seenemets lõhnab hoopis teismoodi kui suvesoe marjamets? Kuidas lõhnab kartulivõtt?  Või õhtu, mis tõotab külma ööd? Ja et öösel, kui pole pilvi ja segavat linnavalgust, on taevas tähti täis. Kas märkasid? Kas silmad näevad, kõrvad kuulevad, nina haistab? Seljakarvad tõusevad hommikusest kargusest püsti? Või on hoopis kehas mõnus surin hoo sisse saanud kooliaastast? Koos õuntega on valminud ka selle aasta kolmas Akadeemiake kaheksa […]
13.06.2017

Akadeemiake II/2017 (31)

On kevad, päike paistab, loodus on õide puhkenud, õues saadab meie tegemisi lindude sädistamine – kõikjal on vaid õnn ja rõõm. Seda enam, kui oled laps. Lapsel ei saa ju olla muresid või probleeme. Laps mõtleb vaid helgetele asjadele. Laps soovib vaid puhata ja mängida, nagu öeldakse ühes teada-tuntud Eesti lastefilmis. Tegelikkus ei vasta pahatihti eeltoodule. Aga sellest pole igakordselt midagi halba. Nii näitab ka 2017. a Akadeemiakese kevadnumber, et lapsed mõtlevad väga tõsistele ja asjalikele teemadele, nagu seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana või veredoonorlus. Samuti on vahva tõdeda, et lapsed on sageli palju targemad kui täiskasvanud. Nii näiteks tunduvad ilmselt nii […]
18.02.2017

Toimetaja kaassõna

Kas Eestis toimub üheksanda mai paiku rohkem kuritegusid kui jõulude ajal? Millised naised meeldivad Olavi Ruitlasele ja milliseid eelistas Charles Bukowski? Kas Eestis saab varsti emakakaelavähi vastu tasuta vaktsineerida? Keda nimetatakse peajalgseteks ja kuidas on need elukad seotud laste arenguga? Kas Tartu Annelinna gümnaasiumi õpilased teavad, mida tähendab brutopalk ja mida nad peavad tegema pangakaardi PIN-koodidega, kui nad on need kätte saanud? Kas edu pranglimises ja matemaatikas käivad käsikäes? Ja kui suur töö on ühe kirjandusteose tõlkimine ühest keelest teise? Kas üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata? Vot seda viimast Akadeemiake küll ei tea, aga eelpool toodud […]
03.12.2016

Toimetaja kaassõna

Seekordses Akadeemiakese numbris on midagi nii humanitaarile kui ka loodushuvilisele, nii ajaloolist hindavale kui ka uuega kaasas käivale, nii oma arvamuse väljendamist kui ka biograafilist lähenemist. Järjekordselt oleme tunnistajaks, et lõpmatult palju on võimalik uurida ja selle käigus midagi uut avastada. Eriti tore on, kui uurimistahet täis noored ise püüavad ennast huvitavale küsimusele vastused otsida ja leiavad kõrvale toetava juhendaja, kes annab inspiratsiooni ning jagab näpunäiteid. Olgu siis uurimisobjektiks fraseologismid, kultuuriajakirjad, rohevindid, mahajäänud hooned, noorte osalus, selfie’d või omaenda vanaisa. Elisabet Ottas uuris piltlikke väljendeid ja analüüsis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klasside õpilaste teadlikkust fraseologismide tähendustest. Oma kaasõpilaste kultuurihuvi on lähemalt vaadelnud ka Laura Merendi, […]
14.09.2016

Akadeemiake erinumber/2016 (28)

Kui ma oleksin kooliteed alustav laps ja saaksin valida, millises Eesti koolis õppima asuda, tõmbaksin ma oma vanemaid hõlmast ja ütleksin, et tahan minna Konguta kooli. Miks? Akadeemiakese toimetusse on saabunud paari viimase aasta jooksul järjekordselt mõnus ports algklasside õpilaste koostatud uurimistöid, millest panime kokku juba teise nooremate õpilaste tööde erinumbri. Kaheksast tööst seitse pärinevad Konguta koolist, üks Elvast. Akadeemiake loodab kogu südamest, et Eestisse tekib aina rohkem ja rohkem juurde selliseid koole, kus õpetajad haaravad kinni õpilase uitavast mõttest, kas võileib ikka kukub põrandale nii, et võiga pool jääb allapoole, või juhtub hoopis vastupidi (Anete Aasmäe). Et oleks õpetajaid, […]
19.05.2016

Akadeemiake II/2016 (27)

Hea uurimistöö pant on õpilase ja juhendaja koostöö. Akadeemiakesele saadetud uurimused näitavad, et üha enam aitavad uurimistöid juhendada eksperdid väljastpoolt kooli, tuues sel moel teadusmaailma kooliseinte vahele. Tulemuseks on aasta-aastalt aina rohkem meile laekunud ja trükivalgust nägevaid kvaliteetseid uurimusi, mis tihti ei jää alla isegi kõrgkoolide seminaritöödele. Need rõõmustavad arengud loovad ühtlasi uusi väljakutseid ka Akadeemiakese jaoks. Nii olemegi jõudnud igipõlise küsimuseni „Kuhu edasi?“. Muutumatuna püsib aga see, et jätkuvalt ootame me uusi ja huvitavaid uurimistöid, mille avaldamisest võib ehk saada õpilase esimene suurem samm teadusmaailma poole. Seekordne Akadeemiakese kevadnumber on tavapärasest natuke mahukam, tuues lugejateni kuue uurimistöö asemel seitse […]
08.02.2016

Akadeemiake I/2016 (26)

UURIMIStöö või uurimisTÖÖ – selles on küsimus. Kas hinnata kõrgemalt tehtud töö mahtu või hoopis põneva teema uurimise innukust? Akadeemiakese toimetus on õpilastööde avaldamisel alati püüelnud tasakaalu poole, kus tekib sünergia huvitava või hoopiski ootamatu teemavaliku, selgelt sõnastatud eesmärgi, korrektselt läbi viidud uurimistöö metoodika ja sisuka arutelu vahel. Kindlasti ei ole vähetähtis ka uurimise protsess ise ning autori kogetud rõõm õnnestunud koostööst näiteks juhendaja, koolikaaslaste, muuseumi, ülikooli või teadusasutusega. Seega on Akadeemiakese veergudel ilmunud kaugelt üle saja väga eriilmelise essee ja teadusliku suunitlusega uurimistöö, mis loodetavasti on kasvõi väikesegi panuse andnud kasvatamaks loovalt ja uuenduslikult mõtlevaid ning selge väljelduslaadiga hakkajaid […]
26.09.2015

Akadeemiake III/2015 (25)

Stereotüüp tuleneb kreekakeelsetest sõnadest „stereos“, mis tähendab mh kõva või vastupidav, ning „týpos“ ehk tõlkes jäljend või jälg. Inimese teadmistes, suhtumises ja käitumises juurdunud (ehk vastupidav) arusaam (ehk jälg) millegi suhtes ühest küljest kergendab ja lihtsustab hakkama saamist igapäevases elus. Tänane inimene ei suuda või jõua paratamatult süüvida iga nähtuse detailidesse – olgu see siis kiiruse, info ülekülluse vms tõttu. Sel juhul stereotüübid aitavad teha piiratud teabe pinnalt kiiresti erinevaid otsustusi. Teisalt, ja ilmselt ei ole see lugejale uudis, on stereotüüpidel kahtlemata ka negatiivne külg – risk jääda kinni vanadesse stampidesse ja iganenud arusaamadesse. See mitte üksnes ei too kaasa suletuse kõige uue ees, vaid pikemas perspektiivis takistab ka arengut.