20.10.2013
Liisi Sünd at 20.10.2013
Categories

Loopealsete liigilise koosseisu ja kvaliteedi vahelised seosed

Järjest intensiivsema inimtegevusega kaasneb koosluste pindala vähenemine, killustumine ja kvaliteedi langus. See on tänapäeval üks peamine elurikkust ohustav tegur. Muutused maastikustruktuuris ja keskkonnatingimustes võivad omakorda tekitada olukorra, kus senised elupaigad osutuvad ühel hetkel paljudele kooslusele iseloomulikele taimeliikidele edasiseks püsimiseks ebasobivaks. Üks drastiline näide on siinkohal liigirikas looniit, mis on Eesti traditsioonilise külamaastiku lahutamatu osa olnud juba aastasadu. Ühtlasi on loopealsed soontaimede arvu poolest puisniitude järel Eesti liigirikkaimad kooslused. Alates 1930ndatest aastatest ja läbi nõukogude aja on loopealsete seisund aga pidevalt halvenenud. Endised avatud ja madala taimestikuga alad on nüüdseks põõsaste ja puudega kinni kasvamas ning neil on domineerimas suurekasvulised karjatamistundlikud […]
Do you like it?
0 Read more
20.10.2013
Anna Katt at 20.10.2013
Categories

Õigekeelsuse eiramine Wimbergi isikustiili osana

Enamikus keeltes on kehtestatud oma reeglid ja keelenormid. Neid püütakse kirjakeeles järgida. Kõnekeelendeid kasutatakse suulises kõnes ja need kuuluvad madalamale stiilitasandile. Seetõttu pole neid soovitatav kasutada kirjakeeles. Igapäevasesse keelde kuuluvad näiteks murdelisus ja släng. Suulises kõnes kohtab lisaks neile veel muidki erinevusi kirjakeelest. Mõned kirjanikud eiravad õigekeelsust, et olla erinevad ja rõhutada oma stiili. Eriti märkab seda Jaak Urmeti, kirjanikunimega Wimbergi loomingus. Wimberg ise ütleb oma kirjastiili kohta järgmist. „See kirjaviis hakkas mulle meeldima, tundudes luulepärane, stiilne, õigustatud ja loomulik, sobides mu luuletustega ja mu endaga. Jäingi seda luules ja proosas kasutama, passinime all artikleid jms kirjutades aga mitte, sest […]
Do you like it?
0 Read more
20.10.2013
Kerttu-Liisa Kopliste at 20.10.2013
Categories

Murdesõnade tundmine tänapäeva kooliõpilaste hulgas

Murre on kindla piirkonna eripärane keelekuju. Erinevalt kõne-, kirja- ja arvutikeelest, mis on justkui orgaanilised olendid, on murdekeel juba kaua aega n-ö puutumatuna püsinud. Siinse töö põhieesmärk on uurida Muhu murdesõnu – kas ja kui palju õpilased neid tunnevad, kas sõnade äratundmisel mängib rolli vanus ning kas õpilased, kel juured Muhus, tunnevad etteantud sõnu paremini. Uurimiseks on töö autor „Väikesest murdesõnastikust“ ning ajalehe Saarte Hääl „Muhu uudiste“ rubriigist välja valinud 60 sõna ning neid siis 10., 11. ja 12. klassidel seletada lasknud. Ülesehituselt on töö jaotatud kolme ossa. Esimeses peatükis antakse lühike ülevaade murretest: lähemalt on peatutud saarte murdel, samuti […]
Do you like it?
0 Read more
21.06.2013
at 21.06.2013
Categories

Akadeemiake II/2013

– Kas sa uue Akadeemiakese artikleid oled juba klikanud? – Eips,  midagi normi ka vä? – Jaa, kas sa teadsid, et Kadrinas on kunagi pesupulbrit tehtud? – Vauu! :D Ma poleks küll selle peale tulnud! Millist brändi seal siis tehti? Arieli? – Bio-Esti otse loomulikult. Aga ka kingakreemi. Et ikka oleks, mida maha pesta) Akadeemiakese värske  numbri töid lugedes sain teada, et seda eelnevat mõttevahetuse vormi nimetatakse küsimusjärjendiks. Milliseid vorme võtavad küsimusjärjendid msn-i suhtluses, saate lugeda Tuuli Kamsi uurimusest. Ka Facebooki keel ja selle edastamine klaviatuuri kaudu on teemaks veel ühes selle numbri töös – Grit Arro on selle autoriks.  […]
Do you like it?
0 Read more
17.06.2013
Kristin Lisette Jõgiste at 17.06.2013
Categories

Ravimtaimede kasutamine

Erinevate terviseprobleemide korral on ravimtaimi ja taimseid preparaate kasutatud väga kaua. Praegusel ajal on umbes 40% ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimeaineid. (Internet 9) Enamik taimsetest preparaatidest on saadaval ilma retseptita ja just see hõlbustab nende kättesaadavust, kuid võib põhjustada ka valet tarbimist. Paljud inimesed korjavad või kasvatavad ravimtaimi ise. Ravimtaimede tõhusa ja ohutu kasutamise propageerimisel on oluline roll kõigil meditsiinitöötajatel ja terviseajakirjandusel. Töö eesmärk oli selgitada ravimtaime mõistet, anda lühiülevaade taimeravi ajaloost, tavainimeste teadmistest ravimtaimede kohta, küsida meditsiinitöötajate arvamust ravimtaimedega ravimise kohta ja koostada väike ravimtaimede koduaabits kümnest arstide arvates olulisemast ravimtaimest. Metoodika: uuringus osales 51 tavainimest, kes […]
Do you like it?
0 Read more
17.06.2013
Maia Luhamaa at 17.06.2013
Categories

Stiilivärvinguga sõnavara seos meediateksti sõnumiga

Suhtluse eesmärgiks nimetatakse info edastamist, uute teadmiste hankimist ja olemasoleva info analüüsimist. Sageli on suhtluse eesmärgiks ka mõjutada kellegi mõtlemist, arvamust või tegevust. „Sõnumi eesmärk ja mõju on huvitanud tekstiga tegelejaid antiikajast alates.“ (Kasik 2007: 93) Tänapäeval on rohkem uuritud üldisi keelekasutust juhtivaid tunnuseid ja seaduspärasusi, et kasutada argumenteerimisvõtteid, millega on hea lugejat omapoolsete väidetega mõjutada. Meedia muudab vahel keerulistest probleemidest arusaamise mõistetavamaks ja lihtsamaks. Uurimistöös toetusin peamiselt Tiit Hennoste, Reet Kasiku ja Külliki Kase meediateksti analüüsiga seotud materjalidele, sest nemad on ulatuslikult tegelenud meediakeele, -stiili ja mõjutamise uurimisega. Mõtte uuesti ajakirjandusvaldkonda süüvida andis minu sisuline juhendaja. Positiivse tagasiside sain […]
Do you like it?
0 Read more
17.06.2013
Tuuli Kams at 17.06.2013
Categories

Küsimusjärjendi pikkus MSN-i suhtluses

Me esitame küsimusi iga päev ja ootame neile ka vastuseid. Mõne küsimuse puhul tuleb vastus kohe, mõnikord aga alles natukese aja pärast. Siiski on ka selliseid olukordi, kus küsimused ei saagi vastust. Igal küsimusel on oma eesmärk. Mõne küsimuse eesmärgiks on informatsiooni saamine, mõne küsimuse puhul on oluline hoopis teise inimese arvamus mingi asja kohta. Uurimistöö autor valis küsimusjärjendite uurimise teema, kuna küsimuste esitamine kuulub meie igapäevaste tegevuste hulka. Sellest tuli soov küsimuste esitamise ja vastuste kohta pisut rohkem teada saada. Lisaks sellele oli oluline ka põhjus, et virtuaalmaailm, sealhulgas suhtlusprogramm MSN, kuulub tänapäeva noorte ellu. Tihti suheldakse MSN-is või […]
Do you like it?
0 Read more
17.06.2013
Grit Arro at 17.06.2013
Categories

Keelekasutus Facebooki keskkonnas

Tänapäeva inimeste oluline suhtluskanal on internet. Seoses erinevate suhtlus-portaalide (Orkut, Facebook, Twitter jt) tekkega on suure muutuse läbi teinud ka keel, mida võrgustikes kõneldes kasutatakse. Internetikeelt on veel suhteliselt vähe uuritud. Osalt seetõttu, et praegusel ajal toimub omavaheline suhtlemine võõrale inimesele suletud suhtlusvõrgustike kaudu. See on andmekaitse ja privaatsuse seisukohalt väga õige ja turvaline, kuid võib materjali kättesaamatuse tõttu pärssida interneti suhtluskeele uurimist. Enamik praegu noorte seas populaarsetest suhtlusvõrgustikest on alla 10 aasta vanad ja nendes toimuva keele uurimine hakkab alles viimasel ajal hoogustuma. „Tundub ilmne, et halduskeel, koolikeel ja avaliku teabe keel peaks olema standardkeel, seda keelekuju peaksid valdama […]
Do you like it?
0 Read more
1234567891011121314151617181920212223242526272829303132333435363738394041424344454647