07.12.2020

TSIPROFLOKSATSIINI LÜHIAJALINE MÕJU BAKTERITE ÜLDARVULE REOVEEPUHASTUSE MUDELSÜSTEEMIS

Uurimistöö teemavalikul sai otsustavaks teema aktuaalsus. Üha rohkem räägitakse antibiootikumide mõjust looduskeskkonnale ja suurenevast antibiootikumiresistentsusest, millest on saanud oluline globaalne probleem. Alates esimese antibiootikumi avastamisest on neil ravimitel olnud tähtis roll loomade ja inimeste ravimisel erinevatest bakteriaalsetest haigustest. Antibiootilised ühendid satuvad põllumajanduse ja inimeste kaudu reovette. Loomakasvatuses kasutatavad suured antibiootikumikogused viivad uute resistentsete bakterite tekkeni ning need võivad levida edasi ka inimestele. Mitmed mainekad organisatsioonid (Maailma Terviseorganisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Maailma Loomaterviseorganisatsioon) on välja töötanud tegevuskava mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks. Teisalt on keskkonnasäästliku reoveekäitlemise üks aluseid bioloogiline puhastus, milles mängivad olulist rolli bakterid, kelle elutegevuse tulemusena väheneb heitvee keskkonnaohtlikkus. […]
07.12.2020

JAAN VILBA PEREKONNA LUGU 1944–1946

Septembris 2017 kuulutas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid välja õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse teemal „Sada aastat Eesti riiki“. Uurimistöö „Jaan Vilba perekonna lugu 1944–1946“ on valminud eelkõige nimetatud konkursi raames. Autor tunneb suurt huvi oma perekonna ajaloo vastu. Juba varasest lapsepõlvest on ta kuulnud isapoolse vanaema Aino Põdra (Vilba) meenutusi lapsepõlvest. Eriti suurt huvi hakkas ta tundma 1944.–1946. aastate vastu, kuna selles ajavahemikus leidsid aset pöördelised hetked perekond Vilba elus. Lisatõuke nimetatud perioodi uurimiseks andis mängufilm „1944“, mis pani autori mõtisklema, mis siin okupatsioonide vahetumise ajal toimus. Autoril tekkisid küsimused oma vanaemale, kas ja kuidas puutus tema oma lapsepõlves kokku […]
07.12.2020

ELVA ALGKOOLI ÕPETAJATE NÄITERINGI ETENDUS “JUMPOVAARI”

Siinne uurimistöö on praktiline töö, mille raames valmis digitaliseeritud videosalvestis Elva Algkooli õpetajate näiteringist ja kokku monteeritud intervjuudest, mille andsid etenduses osalenud õpetajad 20 aastat hiljem. Autor valis teema seoses kooli 105. juubeliaastaga, et tutvustada Elva koolis tegutsenud õpetajate näiteringi, mille juhendaja oli autori teise kooliastme klassijuhataja. Töö üks eesmärke oli kohtuda 20 aastat tagasi tegutsenud Elva Algkooli näiteringis osalenud õpetajatega. Teine eesmärk oli teha näiteringis osalenud õpetajatega intervjuud ja monteerida kokku video. Peamise eesmärgina soovis töö autor avalikustada 20 aastat tagasi Elva Algkoolis tegutsenud õpetajate näiteringi etenduse „Jumpovaari“ (vt lisa 1) ja kinkida näiteringis osalenud õpetajate intervjuudega videosalvestise Elva […]
07.12.2020

EAKATE INIMESTE TSÜTOMEGALOVIIRUSE-VASTANE IMMUUNVASTUS JA SELLE SEOS PÕLETIKULISTE HAIGUSTEGA

Immuunsüsteemi üks peamisi eesmärke on kaitsta keha infektsioonide ja väliste haigustekitajate eest, käivitamata seejuures immuunreaktsiooni organismi enda rakkude ja kudede vastu. Immuunsüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest ja rakkudest ning nende omavahelise tasakaalu ja keha üldise homöostaasi säilitamine on efektiivse ja toimiva immuunvastuse tekkimiseks hädavajalik. Kõrvalekalded normaalsest immuunsüsteemi funktsionaalsusest ja kompositsioonist võivad viia märgatava languseni immuunvastuse efektiivsuses. Vananemisega kaasnevad ulatuslikud muutused erinevate immuunsüsteemi rakkude osakaalus, fenotüübis ja funktsionaalsuses. Need muutused on tihedalt seotud oluliselt nõrgema organismi vastupanuvõimega ja selle tulemusel on eakad inimesed vastuvõtlikumad nakkushaigustele, nende immuunvastus vaktsiinidele on nõrgem ning kasvajalike rakkude tuvastamine on ebaefektiivsem. Sellised kõrvalekalded on suurel määral […]
07.12.2020

SADEMETE HULGA JA TEMPERATUURI MÕJU PUUDE RADIAALKASVULE JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA NÄITEL

Kliimamuutus (eriti selle soojenemise aspekt) ja ilm on inimestes tekitanud palju küsimusi. Nendele küsimustele võib saada vastuseid, kui uurida puude aastarõngaid. Nende võrdlemine varem tehtud kliima ja ilma andmetega annab teadlastele vihjeid, mis on juhtumas praegusel ajahetkel ja mis võib juhtuda tulevikus. Töö autor valis selle teema, sest talle on see teadusala juba aastaid huvi pakkunud ja ta tahaks seda ala paremini tunda. Autor tahab rohkem teada saada puude aastarõngaste olemusest ja nende kasutamise võimalustest, avardada nii enda kui ka lugejate silmaringi. Uurimistöö analüüsib dendrokronoloogilisi andmeid Järvselja looduskaitse alal olevate puistute põhjal, et leida aastarõngaste, sademete hulga ja temperatuuri muutuste […]
02.02.2020

Akadeemiake I/2020 (39)

Tere, Akadeemiakese sõber! Mis Sa arvad, kust pärineb mõiste „kurjuse impeerium“? Anname vastusevariandid: a) „Tähesõdade“ esimesest filmist b) Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani kõnest c) Mart Helme Riigikogu infotunnis peetud kõnest Vastuse leiab meie värskest numbrist! Esimese vihjena võib öelda, et kurjuse teemat on oma uurimistöös  käsitlenud Grete Põder ja teine vihje on, et tema töö on politoloogiast. Muu hulgas tutvustab ta meile sellist mõistet nagu „julgeolekustamine“. Väga päevakajaline uurimus meie pöördeid üles kruttivas maailmas. Aga Akadeemiakese uues numbris on veel tervelt üheksa õpilasuurimust kirevatel teemadel. Semiootikast huvituja leiab lisaks kurjuse tähendust vaagivale tööle veel ühe mõisteteemalise uurimuse: Anna Jürissaar […]
02.02.2020

MUUSIKAELAMUSE KUJUTAMINE JOONISTUSTES

Muusika on igal pool meie ümber ja osa kõikide elust, isegi kui seda endale ei teadvustata. Muusika tekitab inimeses emotsioone ja mõjutab tema meeleolu. Muusika võib ergutada või rahustada, teha õnnelikumaks või kurvemaks. Muusika tekitab kujutluspilte, mis on igal inimesel erinevad, ja seda kujutlust on võimalik väljendada näiteks joonistamise kaudu. Teema on valitud, et näha, kuidas väljendavad erinevad inimesed muusikast saadavat elamust pildiliselt ja milliseid ühiseid jooni saab ühe pala järgi loodud piltidest välja tuua. Autor on ise elu jooksul tihedalt muusikaga kokku puutunud ja leiab, et oleks huvitav analüüsida eakaaslaste muusikast saadavaid emotsioone. Töö peamine uurimisküsimus ongi: „Kuidas väljendub […]
02.02.2020

MÕISTE TERVISETOODE KONSTRUEERIMINE EESTI VEEBIMEEDIAS

Tänapäeval on väga populaarne rõhutada ja õhutada tervisliku eluviisi. Terviseteadlikkus on üks tegur, millest sõltub oodatav eluiga ja tervena elatud aastad. Tervise Arengu Instituut kogub ja analüüsib regulaarselt rahva terviseandmeid ning pakub tõenduspõhiseid riiklikke liikumis- ja toitumissoovitusi. Massimeedia edastab uuringute andmeid Eesti inimeste ülekaalulisusest ja vähesest liikumisharjumusest. Mõjuisikud ja blogijad räägivad meedias tervislikust toitumisest ja treeningu tähtsusest. Infotehnoloogia areng on kaasa toonud muutused meedia sisus, levikus ja kasutuses. Erinevad veebisaidid ja portaalid pakuvad tervise teemal rohkesti infot. Kommunikatsioonimagister Liis Reiter (2015, lk 48–50) väidab, et internetiühenduse kättesaadavus, inimeste arenenud infotehnoloogilised oskused ja veebi kasutajasõbralikkus on teinud internetist populaarseima terviseteabe saamise kanali […]