04.02.2015
Piret Pütsep at 04.02.2015
Categories

Talvikese, Emberiza citrinella populatsioonisisesed ja populatsioonivälised linnulaulu erinevused

Maailmas on ligikaudu 10 000 linnuliiki ning enamikel liikidel on palju populatsioone. Töös püütakse välja selgitada, kas populatsioone on võimalik linnulaulu alusel eristada. Selle uurimistöö teemaks on valitud talvikese, Emberiza citrinella populatsioonisisesed ja populatsioonidevahelised erinevused laulu erinevates komponentides. Lindude laul on liigispetsiifiline. Teada on, et erinevad populatsioonid on ühe liigi piires välistunnustelt erinevad (populatsioonisisene varieeruvus on väiksem kui populatsioonide vaheline), seega võib eeldada, et populatsioonispetsiifiline on ka liigi laul. Töös proovitakse hinnata, kas konkreetse linnuliigi kindla populatsiooni isendite laulu sonogramme analüüsides on võimalik eristada erinevatest populatsioonidest pärit isendeid, nii nagu seda saab teha välistunnuste alusel. Kui see osutub võimalikuks, siis […]
Do you like it?
0 Read more
04.02.2015
Simo Stahlman at 04.02.2015
Categories

Tahm kui õhu kvaliteedi mõjutaja Lihula õhu tahmasisalduse näitel. Võrdlus teiste Eesti asulatega

Uurimistöö teema valik tulenes osalemisest Eesti Füüsika Seltsi ja GLOBE Eesti üldhariduskoolidele suunatud rahvusvahelises keskkonnaprojektis „Eesti õhusaaste seire“, mille käigus tuli igal aastaajal kahenädalaste tsüklitena mõõta õhus sisalduvate tahmaosakeste hulka. Ühtlasi tekkis huvi võrrelda kodukoha tulemusi teiste projektis osalenute tulemustega. Uurimistöö eesmärk on: 1) anda ülevaade sellest, mis on tahm; 2) leida tahma mõju inimeste tervisele ja loodusele; 3) mõõta tahmasisaldust Lihula õhus ning võrrelda seda Tartu, Saaremaa, Kilingi-Nõmme, Rakvere, Paide, Tallinna, Narva, Kääpa, Jõgeva ja Vormsi mõõtmistulemustega; 4) leida saadud mõõtmiserinevuste võimalikud põhjused. Eesmärkide saavutamiseks püstitati järgmised hüpoteesid: 1) Lihula mõõtmispaiga õhk sisaldab vähem tahma kui sarnase suurusega või […]
Do you like it?
0 Read more
06.11.2014
at 06.11.2014
Categories

Akadeemiake III/2014 (22)

Mis on ühist Alzheimeri tõvel ja noorteromaanidel? Siberisse küüditatutel ja hommikusöögihelvestel? Euroopa pealinnade nimedel ja Põltsamaa jõeveel? Õnneks rohkem ei mitte midagi, kui et kõiki neid teemasid lahatakse käesolevas Akadeemiakese numbris. Teadusele on lähenetud väga mitmest küljest. Palju on tehtud koostööd teadlastega ning noored on saanud võimaluse end proovile panna ülikoolide laborites. Kindlasti üks väga traditsiooniline pilt meie peades, kui kujutleme kedagi „teadust tegemas“. Kuid samavõrra teadus on ka see, kui uuritakse oma enda esivanemate lugusid ning püütakse mõista ajaloosündmuste kulgu, põhjuseid ja tagajärgi. Kui tänapäeval räägitakse palju, et raamatute osakaal uuemas põlvkonnas muutub aina vähemaks, siis seda huvitavam on […]
Do you like it?
0 Read more
03.11.2014
Viktoria Kirpu at 03.11.2014
Categories

Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013

Autor valis uurimistöö teemaks Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013, sest Põltsamaa jõgi on Põltsamaa linna uhkus ning autorit huvitas jõevee olukord kevadel ja Põltsamaa linna mõju jõevee koostisele. Uurimistöö eesmärk oli uurida Põltsamaa jõevee koostise muutusi kevadel. Autor soovis teada saada, kuidas Põltsamaa linn mõjutab jõevee koostist. Sõltuvalt eesmärkidest koostati uurimisküsimused. * Kuidas muutub jõevee koostis kevadel 2013. aastal? * Kas ja millisel määral mõjutab Põltsamaa linn Põltsamaa jõevee koostist? Antud uurimistöö materjal põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel uurimismeetodil. Uuriti Põltsamaa jõe üld- ja geograafilisi andmeid ning Põltsamaa linna läbiva jõeosa ajalugu. Mõõdeti alates 1. aprillist kuni 21. juunini veetemperatuuri […]
Do you like it?
0 Read more
03.11.2014
Eliise Leismann at 03.11.2014
Categories

Madalmolekulaarsete ühendite seostumine amüloid ? peptiidiga

Alzheimeri tõbi (AT) on vanusest sõltuv pöördumatu ja aeglaselt süvenev närvisüsteemi haigus. See kahjustab ja tapab aeglaselt ajurakke, põhjustades ajumahu vähenemist. Haigel tekivad probleemid mälu, käitumise ja mõttetegevusega. Inimkond vananeb, mille tõttu AT sagedus järjest tõuseb. Kõige rohkem on haigus levinud üle 65-aastastel. 2006. aasta andmete järgi põeb Alzheimeri tõve üle maailma 26,6 miljonit inimest ning 2050. aastaks ennustatkse, et haigust põeb iga 85. inimene. Hetkel pole tõhusat ravimit loodud. Kasutusel on ravimid, millel on ainult sümptomaatiline toime. Sellepärast on oluline luua tõhus ravim, mis takistaks AT süvenemist. Alzheimeri tõve põhjustajaks peetakse amüloidsete naastude ning neurofibrillaarsete kämpude tekkimist, mis tapavad […]
Do you like it?
0 Read more
03.11.2014
Georg Kuusik at 03.11.2014
Categories

Euroopa pealinnade nimede muutumine eesti keeles 19. sajandi keskpaigast tänapäevani

See uurimus käsitleb väliskohanimede kirjapildi muutumist Euroopa pealinnade nimede näitel. Väliskohanimedeks nimetatakse kõiki Eestist väljaspool asuvaid kohanimesid. Töö autor valis selle teema, sest soovis teada saada, kuidas Euroopa pealinnade nimesid varem eesti keeles on kirjutatud ning millest on erinevused tänapäevase kirjapildiga tekkinud. Uurimuse eesmärk on: * vaadelda Euroopa pealinnade nimede muutumist eesti keeles alates 19. sajandist; * analüüsida erinevaid nimekujusid ning leida, kuidas need eesti keelde jõudnud on; * leida põhjuseid, miks konkreetset nime just nii kirjutati. Hüpoteeside loomisel on lähtutud sellest, et eesti keelt on ajalooliselt mõjutanud teised keeled. Hüpoteesid on: * kõige suurem hulk Euroopa pealinnade ajaloolistest nimedest […]
Do you like it?
0 Read more
03.11.2014
Anita Kuprijanovitš at 03.11.2014
Categories

Rasva ja valgu sisalduse uurimus kuues erinevas hommikuhelbes ja võrdlus nende pakendiväärtustega

Uurimisküsimus on sõnastatud järgmiselt:milline on kuue erineva hommikuhelbemargi tegelik rasva- ja valgusisaldus ja kuidas erinevad väärtused pakendil antud väärtustest, kui hommikuhelbed on analüüsitud kuivatus-, Soxhleti toorrasva- ja Kjeldahli meetodi järgi? Töö eesmärk on teha kindlaks, kas meetodid, mis on kasutuses tööstuslikus hommikuhelveste analüüsis, annavad sarnaseid tulemusi pakendiväärtustele, kui neid on analüüsitud Soxhleti toorrasva- ja Kjeldahli meetodi järgi. Hommikusöök on kõige olulisem söögikord päevas ja hommikuhelbed pakuvad kõige toitainerikkamat ja madalarasvalisemat toiduvalikut hommikusöögiks.  Hommikuhelbed on pakendatud ja töödeldud toit, mis on mõeldud tarbimiseks hommikusöögiks. Nad annavad olulise panuse päevase soovitatud toitainete koguse täitmiseks. Need soovitatavad toitained on tavaliselt jagatud viide rühma: süsivesikud, […]
Do you like it?
0 Read more
03.11.2014
Anett Altmäe at 03.11.2014
Categories

Elu pärast Siberit

Käesoleva uurimuse „Elu pärast Siberit“ teema valiku põhjus on töö autori jaoks eelkõige perekondlik. Nimelt on autori vanaema, Laine Treimani pere, üle elanud 1940. aastate teisel poolel nii küüditamise Siberisse kui ka aastaid hiljem sealt tagasituleku Eestisse. Laine küüditatute hulka ei kuulunud, kuna ta sündis 1956. aastal Siberis. Pärast Stalini surma (1953) järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja asumiselt vabastamine. Ehkki 1959. aastaks pöördus Eesti NSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu, ei kuulunud nende hulka Laine Treimani perekond. Nad jõudsid Eestisse tagasi alles 1970. aastate teisel poolel ning sedagi mitte üheaegselt ega täies koosseisus, sest Laine õde Maire ning vend […]
Do you like it?
0 Read more
1234567891011121314151617181920212223242526272829303132333435363738394041424344454647