17.12.2012
Kristin Avans at 17.12.2012
Categories

Õpilaspiletid aastatel 1945–2011

Kool on oluline põlvkondadevaheline lüli. Kool annab igal sügisel võimaluse uueks alguseks. 1. september on tarkuse päev, mille tavad on püsinud samasugusena. Igal aastal alustavad kooliteed uued õpilased ning esimese aabitsa kõrval saab 1. klassi laps ka oma esimese õpilaspileti. Õpilaspiletid on kõikidel õpilastel, mis on ühtlasi sidemeks selle kooliga. Link originaalartiklile on eemaldatud isikuandmete sisalduse tõttu.
Do you like it?
0 Read more
12.09.2012
at 12.09.2012
Categories

Akadeemiake III/2012

Lubasin kirjutada seekordse Akadeemiakese juhtkirja. Kaks tööd olid juba varemast tuttavad, kuid et aimu saada, mida siis seekord võrku avalikult üles riputame, tuli ka teised väljavalitud läbi närida. Selja taga pikk päev, ohkasin, ja istusin arvuti taha. Osvald Rauba elulugu tema lapselapse Kristiina Rauba sulest. Nii. Vaatame. Oo, millised vahvad pildid Võrumaa külakapelliga! Millised huvitavad seigad minevikust! Edasi läks veel paremaks, kui avasin faili „Magus Võrumaa“, autoriks Triinu Avans. No mis magus? Mis värk? Ja siis ma jäingi lugema. Elasin kaasa poistele, kes aastal 1932 Pipi kombel tänavanurgal rõõmsalt (ebaausal teel omandatud) kommipoe saadusi närisid, sain teada, et mu enda […]
Do you like it?
0 Read more
11.09.2012
Henri Maalmann at 11.09.2012
Categories

Kahe sõrmkäpa kasvukohaeelistused ja nende võrdlus Tartu ümbruses

Eestis kasvavatest looduskaitsealustest taimedest moodustavad märkimisväärse osa käpaliste sugukonna esindajad. Käpalised on erilised oma spetsiifiliste kasvukohaeelistuste poolest, mistõttu võib neid leida kasvamas eriskummalistes kohtades. Käpaliste sugukonda kuuluvad sõrmkäpad on lisaks veel huvitavad oma sagedase hübridiseerumise ning hübriidliikide tekke poolest. Hübriidse liigitekkega on seotud ka antud töös uuritud liigid. Kahkjaspunane ja balti sõrmkäpp kuuluvad Eesti tavalisemate käpaliste hulka, mida kasvab üle Eesti. Sellegipoolest on nad looduskaitse all nagu kõik meie käpalised, paiknedes mõlemad III kaitsekategoorias. Taimi kui liikumatuid organisme mõjutab eriti tugevalt neid ümbritsev keskkond ja selle erinevad mõjutegurid. Seepärast on ohustatud taimeliikide paremaks kaitseks eriti oluline teada, millistes keskkonnatingimustes need […]
Do you like it?
0 Read more
11.09.2012
Kristiina Ojamets at 11.09.2012
Categories

Tuleviku kool

Inglise kirjanik John Galsworthy on öelnud: „Kui te ei mõtle oma tulevikust, siis teile seda ka ei tule.“ On väga oluline, et me pööraksime juba praegu tähelepanu sellele, millega aastate pärast peame silmitsi seisma. Igas valdkonnas oleks aga parem ennustamistöö ja spekulatsioonid kõrvale jätta ning selle asemel tulevikku juba ise looma hakata. Hariduse omandamise ja koolielu kohta kehtib selline tegutsemisviis kindlalt, sest need on meie ühiskonna ühtedeks alustaladeks ja tavaloogika ütleb, et alustalad paigaldatakse alguses, esimeste ja kindlatena, et kõik muu neile tugineda saaks. Milliseks on kujunemas Eesti koolisüsteem, mida aset leidvad muutused taotlevad ja kuhu need meid, õpilasi, õpetajaid, […]
Do you like it?
0 Read more
11.09.2012
Triinu Avans at 11.09.2012
Categories

Magus Võrumaa

Minu uurimistöö teema on „Magus Võrumaa”. Valisin selle teema sellepärast, et kolm aastat tagasi tegin uurimistöö kommitööstustest Eestis. Kuna tol korral oli põhiteemaks kõige tuntum vabrik Kalev, siis nüüd otsustasin pöörata tähelepanu just kodukoha ajaloole ja uurida Võrumaa kompvekitööstusi lähemalt. Töö põhieesmärgiks oli kirja panna Võru kompvekitööstuste ajalugu. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis tutvustatakse šokolaadi- ja kompvekitööstusi Võrus kuni 1940. aastani. Peatükk on jaotatud neljaks alapeatükiks, sest sellesse ajajärku jääb neli Võrus tegutsenud kompvekitööstust. Teises peatükis tutvustatakse maiustuste tootmist Võrumaal Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ajajärgul. Kolmas peatükk on pühendatud praegustele kompveki- ja šokolaadivalmistajatele Võrus. Tööks vajalikke materjale sain […]
Do you like it?
0 Read more
09.09.2012
Janar Tänak at 09.09.2012
Categories

Kardi ja auto sisepõlemismootor ja selle forsseerimine

Meid igapäevaselt ümbritsevate seadmete tähtsaimaks liikumapanevaks jõuks on mootorid, mis võivad olla ülimalt väikesed, aga ka väga suured. Mootori peamine ülesanne on toota energiat, mis paneks liikuma kõiksugu mootorsõidukeid, või toota elektrit ja sellest omakorda soojust. Samas saab soojust koguda ka mootorist endast, sest töötamise käigus ta soojeneb ja seda peab jahutama. Tänapäeval arenevad mootorid kiiresti ja kuna autor ise tegeleb päevast päeva mootoritega, siis taheti seda põhjalikumalt uurida. Siiani on autor tegelenud vaid kardi- ja autosõiduga ning nende mootorite parandamisega, nüüd aga otsustas ühe mootori forsseerida, et selgitada, kas ja kuidas see muudab mootori töö efektiivsemaks ja võimsamaks. Kuna […]
Do you like it?
0 Read more
09.09.2012
Kristiina Rauba at 09.09.2012
Categories

Osvald Rauba elulugu

Minu uurimistöö pealkirjaks on „Osvald Rauba elulugu“. Ajaloo-alase uurimistöö valisin, kuna olen eelnevalt sellega juba kokku puutunud ja see pakub mulle väga palju huvi. Eelneva uurimistöö tegin ma 2008. aastal, mil uurisin oma emapoolseid vanavanemaid. Põhiteemaks oli 1941. ja 1949. aasta küüditamine. Selle uurimistöö tegemine ei valmistanud mulle eriti raskusi, kuna minu ema oli juba eelnevalt väga hästi kursis sellega, mis minu vanavanematega siis toimus. Nüüd valisin uuritavaks inimeseks oma isapoolse vanaisa Osvald Rauba, kuna tema elu sõja-ajal tundus mulle huvitav. Töö eesmärgiks oli uurida põhjalikumalt vanaisa lapsepõlve: kuidas käidi koolis, millega tegeleti vaheaegadel, millised olid riided ja koolitarbed. Selgitamist […]
Do you like it?
0 Read more
09.09.2012
Marleen Allemann at 09.09.2012
Categories

„/…/ pole ilu ilma rahata /…/”. Raha rahvajuttudes

SISSEJUHATUS Kui rahvalaulik ütleb, et pole ilu ilma rahata, siis mõtleb ta ilu all ilmselt rõõmu ja lõbu ehk teisiti öeldes toredat elu, õnne. Soov saada rikkaks ning elada õnnelikumat elu on saatnud inimesi läbi aegade ja see ilmneb selgelt rahvapärimuses. Varandust käsitlevate lugudega on alati kaasnenud soov see omandada ja nii rikkaks saada, kuid samas luuakse, jutustatakse ja kuulatakse selliseid lugusid ka puhtalt inimlikust huvist (Kalda 2003: 102). Seetõttu ilmneb rahateema nii muistendites kui ka muinasjuttudes. Nii muinasjutud kui ka muistendid on rahvapärimus, läbi põimunud fantaasiast, kuigi muinasjutud kannavad pigem meelelahutuslikku eesmärki, väljendades soovunelmaid, muistendid aga on esitatud kui […]
Do you like it?
0 Read more
1234567891011121314151617181920212223242526272829303132333435363738394041424344454647