- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
10.10.2017
Narva linna võib nimetada Eesti nahkhiirepealinnaks: siin elutseb nende suurim asurkond. 21. sajandi alguses läbi viidud uuringute käigus avastasid teadlased, et Eestis elavast 12 nahkhiireliigist on Victoria bastionile rajatud Pimeaias esindatud kaheksa liiki, nende hulgas ka üsna haruldased liigid. (M. Masing, 2012) Praegu teostatakse Pimeaias ja Narva bastionides rekonstrueerimistöid. Sealjuures toimub tugev tehnogeenne mõju loodus- ja tehismaastikule müra- ning soojussaaste (talvel) kujul, teostatakse suuri pinnasetöid. Kõik see mõjutab selles käsitiivaliste asurkonna elupaigas aastakümnete jooksul väljakujunenud loodustasakaalu. Enne rekonstrueerimistööde algust tellis Narva Linnavalitsus Eestimaa Looduse Fondilt uuringu, mille käigus teostasid teadlased nahkhiirte liikide üldarvu loenduse ning ehitustöötajatele anti mitmeid nõuandeid, millele […]
10.10.2017
Viimastel aastatel on taimetoitlus muutunud maailmas tõusvaks trendiks. Sama muutust võib täheldada Eestis, kuhu on lisandunud rohkelt uusi taimetoidurestorane ja taimetoidumenüüd pakkuvaid söögikohti. See annab alust arvata, et ka taimetoitlaste osakaal Eestis on tõusuteel. Eestis puuduvad seni uuringud taimetoitlaste koguarvu, nende terviseriskide ja taimetoidudieedi järgimise ajendite ning põhjuste kohta. Tervise Arengu Instituudi koordineeritav tervisekäitumise uuring ei kogu andmeid noorte vegetaarlaste kohta. Siinse uurimistöö põhieesmärk on täita tühimik Eesti taimetoitlaste uurimises, iseloomustada 21. sajandi noore vegetaarlase profiili, sotsiaal-demograafilisi näitajaid ja taimetoitluse võimalikke tervisemõjusid. Lisaks vaadeldakse, millistest allikatest saavad nad taimetoitluse kohta infot, milliseid muutusi täheldavad nad oma tervises, sotsiaalses elus, õpiedukuses […]
10.10.2017
Tööstustootmise tulemusena satuvad keskkonda suurenenud kontsentratsioonis paljud aromaatsed ühendid, mis on omakorda toksilised enamikele seal viibivatele elusorganismidele. Paljud mikroorganismid on võimelised aromaatseid ühendeid lagundama ning neid on võimalik kasutada bioremediatsiooni efektiivsuse suurendamiseks. Tõstmaks aromaatsete ühendite lagunemise kiirust, tuleb eelnevalt uurida keskkonda puhastavate bakterite võimekust ning bakterites toimivaid aromaatsete ühendite lagunemisradu ja põhirolli mängivaid ensüüme. Üks olulisim võtmeensüüm aromaatsete tuumade lõhustamisel on katehhooli 2,3-dioksügenaas (C23O). Käesolev uurimistöö käsitleb Läänemerest, Narva lahest isoleeritud Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 ja selle fenooli lagundamisraja võtmeensüümi katehhooli 2,3-dioksügenaasi. Uuritav bakter on võimeline lagundama toksilisi aromaatseid ühendeid, fenooli ja naftaleeni, ning muutma nende ühendite lagundamisel tekkivat katehhooli […]
10.10.2017
Hukutav maru, kangestav pakane, hingemattev udu on paratamatus, mille vastu ei maksa protestidagi. (F. Tuglas) Ilmast ilma räägitakse ilmast juba aastatuhandeid. Babüloonia kuninga Hammurapi aegadest on kaks asja olnud hukas- noorus ja ilm. Ilm on kõneaineks rohkem paikades, kus see kiiresti muutub. Kui üks inglane kuulis, et Hawaii saartel muutub temperatuur vaid mõne kraadi võrra aastas, küsis ta imestunult: „Aga millest te siis juttu alustate?“ Kui ilm on tavaline, ei pöörata talle erilist tähelepanu. Niipea aga, kui me eluolu vapustavad erakordsed ilmastikunähtused, tekib inimestel huvi ka ilmaasjade vastu. Kui tornaadod, orkaanid, külmalained, taifuunid või põud mõjutab kümnete tuhandete igapäevaelu, siis […]
13.06.2017
Teaduslik maailm on väga muutlik ning püsimatu. Iga päev tehakse mitmeid läbimurdvaid avastusi näiteks bioloogia ning astrofüüsika aladel. Tihtipeale võib jääda mulje, et reaalainetes, mis põhinevad puhtalt vaid loogikal, on kõik juba avastatud ning dokumenteeritud. Kuid siiski on see ekslik mõtteviis. Vahel võib juhtuda, et mõni fundamentaalsematest põhimõtetest, mis on eksisteerinud juba sadu, kui mitte tuhandeid aastaid, lükatakse ümber.
13.06.2017
Kontrolltöid tunneb Eesti kool hästi. Samas on arusaam kontrolltööst kaunis kitsas ja ei kasutata ära teadmiste kontrollimise vorme, mis vastaksid palju paremini praeguse aja nõuetele selles osas, kuidas on tegelikult mõttekas õppida ja mida on vaja hiljem teada või osata. Avatud materjalidega kontrolltööd ning eksamid on Eestis võrreldes traditsioonilise teadmiste kontrollimise viisiga vähe levinud. Neid kasutatakse mõnevõrra kõrgkoolides, kuid üldhariduskoolides on avatud materjalidega kontrolltööd pigem vähelevinud. Minu meelest võiks seda rakendada palju tihedamini. Kindlasti on mõnes aines päheõppimine teatud määral vajalik, olgu õpitavaks valemid või aastaarvud. Ometigi tekib küsimus, kas peaaegu igaks kontrolltööks nõutav päheõppimine on õpilasele kasulik või vajalik? […]
13.06.2017
Uurimistöö teemaks valiti loomaläbipääsuteed ja nende kasutamine Eestis. Käesolev uurimistöö annab seirearuannetele tuginedes põhjaliku ülevaate loomaläbipääsude kasutamisest Eestis, seejuures selgitades ka nende vajalikkust. Töö käigus sooviti põhjalikumalt teada saada loomaläbipääsude kasutamisest ning eestlaste teadmistest loomaläbipääsuteede kohta. Lisaks olemasolevate seirearuannete ülevaatele ja analüüsile koostati küsitlus, kus arvestus toimus viies erinevas vanusegrupis. Antud töös on käsitletud imetajatele mõeldud tunneleid, sest kahepaiksetele mõeldud läbipääse ei ole seiratud, seega informatsioon nende kasutamise kohta ka puudub. Uurimistöö eesmärgiks oli koguda infot, kui paljud loomad Eestis on harjunud kasutama loomaläbipääse ning kui palju teavad Eesti elanikud läbipääsuteede olemasolust ja vajalikkusest. Püstitati hüpotees, milles oldi arvamusel, et […]