admin

Juba varakevadel võib meie niitudel, aedades ning kraavipervedel kohata pruuni selja ja laigulise kõhuga konna. See on rohukonn (Rana temporaria). Ta on üks Eesti arvukamaid ja levinuimaid kahepaikseid, kuid erialakirjanduse põhjal ei ole teda leitud ei Saaremaalt ega Muhu saarelt. 2010. aastal ilmunud Eesti kahepaiksete määrajas on märgitud, et rohukonn on Euroopa kõige laiema levilaga pruun konn. Samas on kirjas, et rabakonn (Rana arvalis) on levinud kõikjal Eestis, aga Lääne-Eestis (sh Muhus ja Saaremaal), on see liik rohukonnast arvukam. Määrajas esitatud rohukonna levikukaardil ei ole märgitud rohukonna esinemist Saaremaal, küll aga Muhus. Tartu Ülikoolis koostatud Eesti selgroogsete õppematerjalides on samuti […]

Töö eesmärk oli luua taustamuusika koolikeskkonnas toimuvale kujuteldavale videomängule, võttes seejuures arvesse muusika psühholoogilist mõju emotsioonidele ja videomängumuusika üldisi norme. Kujuteldavast mängukeskkonnast valisin kuus situatsiooni, millele komponeerisin elektroonilisi vahendeid kasutades taustamuusika, püüdes sobivaid meeleolusid tabada.

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada sambla veekihis elava mikrofauna koosluste struktuur ning kuivamise ja külmumise võimalik mõju eri organismirühmadele. Sambla mikrofaunal on potentsiaali bioindikaatorina kasutamisel, kuna keskkonnahäiringud mõjutavad nende koosseisu. Bioindikatsioon on organismide esindatuse, sageduse, käitumise jms põhjal keskkonnaseisundi hindamine. Mikrofaunasse kuuluvad loomad on osa toiduahelast, mõjutades nii ka suuremaid organisme ning aine- ja energiaringet laiemalt, mistõttu nende tundmaõppimine võimaldab ka ökosüsteemi toimimist paremini mõista.

Töö eesmärk on välja selgitada, miks meie ühiskonnas on olmeprügi taaskasutuse osakaal suhteliselt väike. Kas see on pigem tingitud inimeste vähesest teadlikkusest ja reeglite järgimisest või olemasolev prügi sorteerimise korraldus ei toeta olmeprügi taaskasutusse võtmist?

Uurimistöö eesmärk on: a) anda ülevaade inimeste toitumisest juuste keratiini isotoopanalüüside kaudu, sealjuures tutvustada varasemaid sarnaseid uuringuid ja b) tuvastada proovi eeltöötluse mõju tänapäevaste ja arheoloogiliste juuste isotoopanalüüside tulemustele. Analüüsimaterjaliks valiti juuksed a) tänapäeva inimestelt, b) Tartu Raadi kalmistul asuvalt 18. sajandi Telleri kabeli vanaproualt, c) Anna von Igelströmilt (29.9.1732–13.06.1760), kes oli maetud Tartu Jaani kirikus olevasse Münnichi kabelisse, ja d) Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi nooremalt muumiapoisilt.

Tänapäeval on õhu, mulla ja joogivee saastamise vähendamine muutunud väga keeruliseks ülesandeks, mida aitab lahendada üleminek loodussäästlikumate keemiliste reaktsioonide läbi viimisele. Enamasti kasutatakse reaktsioonide tegemiseks lahuseid, mis võivad olla mürgised ja loodust reostavad. Aastaid on proovitud leida uusi viise, kuidas mürkaineid ilma suure raiskamiseta meile kasulikeks ühenditeks muundada. Hea võimalus selleks on muundada saasteained platvormkemikaalideks. Keemiatööstuses eriti laia kasutusega ühendeid nimetatakse platvormkemikaalideks, need on sobilikud lähteained erinevatele kõrge lisaväärtusega ühenditele, nagu näiteks ravimite toimeainetele, agrokemikaalidele, keemiatoodetele ja materjalidele. Saasteainete muundamine kasulikeks aineteks on rohepöörde elluviimiseks järjekordne suur samm. Viimase kümne aasta jooksul on keemikute pilgu alla jäänud just mehhanokeemiline süntees. […]

Valisin sellise uurimistöö teema, sest mind huvitab kliiniline psühholoogia. Soovin põhjalikumalt uurida aktiivsus- ja tähelepanuhäiret, sest tahan ülikoolis samal erialal ja teemal kirjutada bakalaureusetöö. Lisaks arvan, et häirest endast räägitakse meedias üsna palju, aga ravimeetoditest, täpsemalt enim kasutatud ravimitest ehk stimulantidest, võrdlemisi vähe. Eriti vähe on infot teadlaste püstitatud nn iseravimise hüpoteesi kohta, seega soovin uurimusega teada, kas see kehtib.