- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
27.03.2022
Vähktõbi on maailmas südame- ja veresoonkonnahaiguste järel peamine surmapõhjus ning kopsuvähk on pahaloomulistest vähkkasvajatest surma põhjustajana maailmas esikohal. Sagedamini esineb vähki eakama elanikkonna seas, sest vähi riskiteguritega kokkupuute ja vähi tekke vahele jääb enamasti pikk ajaperiood. Sellel põhjusel on kopsuvähki haigestumust Eestis noorte ehk 15–44aastaste inimeste seas võrdlemisi vähe uuritud. Esimene ja viimane teemat käsitlev uuring tehti 2014. aastal, kui kättesaadaval olid andmed aastani 2009. Praeguseks on olemas andmed aastani 2017 ning on tekkinud võimalus uuringut uuenenud andmetega korrata. Tingituna kopsuvähki haigestunute suurest suremusest on selle meditsiinilise probleemi lahendamisel suurim tähelepanu riskiteguritega kokkupuute vähendamisel. Suitsetamine, kopsuvähi olulisim riskitegur, suurendab tõenäosust […]
27.03.2022
Haridusasutused on inimestevaheliste suhete pingestumisele eriti vastuvõtlik keskkond, kuna seal viibib kohustuslikus korras koos palju erinevaid inimesi. Nii õpetajad kui ka õpilased viibivad koolimajas ja osalevad õppeprotsessis, samuti jagatakse paljuski ühist küberruumi. Kohustused kipuvad sageli tekitama vastasseisu, mis koolielus leiab väljenduse koolikiusamises. Kiusamine hõlmab väga erinevat käitumist, mistõttu teadlased pole seniajani suutnud anda kiusamisele ühtset, universaalset definitsiooni. Siiski on jõutud ühisele arusaamale, millised tunnused kiusamise puhul esinevad. Kiusamine on agressiivse ja negatiivse käitumise vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valu või ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. Kiusamisele on iseloomulik korduvus ning ebavõrdne võimusuhe.
27.03.2022
Uurimistöös „Palupera globelaste ja NASA satelliitide fikseeritud pilvisuse võrdlus“ võrdleme meie mõõdetud ja NASA satelliitide fikseeritud andmeid pilvisuse kohta Palupera GLOBE atmosfääri mõõtmiskohas. Meie mõõtmiskoht on koolimaja kõrval pargis. Kool asub Elva vallas Lõuna-Eestis. Õppetöö toimub vanas mõisahoones, milles on sajanditevanune hõng ja nüüdisaegne õpikeskkond. GLOBE programmis osaleb kool juba 10 aastat. GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit the Environment) on ülemaailmne alg- ja põhikooli ning gümnaasiumi õpilastele suunatud haridus- ja teadusprogramm, mis annab võimaluse osaleda andmete kogumises ja analüüsis, panustada teadusesse ning mõista Maad kui süsteemi ja keskkonda paremini. Eesti ühines GLOBE programmiga 1996. aastal. Meie oleme programmi […]
27.10.2021
Oma päritolu ja esivanemate vastu hakati huvi tundma juba siis, kui tekkis arusaamine veresugulusest – suguluse mäletamine ja eellaste arvestamine sai oluliseks jumalate ja inimeste vaheliste sugulussidemete jälgimiseks ja tõestamiseks. Aastatuhandete jooksul said suulistest mälestustest kirjalikud ülestähendused, teadmiste lünki hakati täitma vanadest ürikutest leitud andmetega ning nii jõuti genealoogiateaduse algete tekkimiseni. Uuriv lähenemine genealoogiaküsimustele lõi uusaja alguseks eeldused teoreetilise huvi tekkimiseks nii genealoogia vastu üldse kui ka selle uurimisviiside ja allikate vastu, samuti genealoogia kujunemisele teadusharuks. Baltimaades alustasid genealoogia-alaseid uuringuid baltisakslastest aadlikud, kes olid saanud selleks innustust Saksamaalt. Esimene eesti sugukondade uurija Martin Lipp (1854–1923) arvas, et sugukondade uurimise peamine ülesanne […]
27.10.2021
Siinse uurimistöö teema on huvitav, kuna Narvat võib pidada multikultuurseks linnaks. Linna multikultuurilist olemust iseloomustab seal tegutsev Rahvamaja, mille katuse all töötavad erinevate rahvuskultuuride seltsid. Uurimistöö aktuaalsus seisneb selles, et mõningate seltside siseprobleemide tõttu võivad need etnilised subkultuurid oma unikaalsuse kaotada ja hääbuda ning seega lakata täiendamast ja rikastamast Narva linna kultuuri. Tartu Ülikooli uurimistööde e-kogu (DSpace Home) kaudu varasemate uuringutega tutvudes sai autor aru, et enamasti on uuritud rohkem muusika- ja tantsusuunalisi (hipsterlus, punkrokk, hip-hop jne), „kriminaalseid“ subkultuure (Järva, 2015). Kuid tänapäeval uuritakse ka üha enam pagulaste subkultuure ja sellega kaasnevaid probleeme (Laineste, 2018). Palju tähelepanu pööratakse ka viimaseil […]
27.10.2021
Seeneriiki kuuluvad pärmid on looduses olulised suhkrute lagundajad ja metaboliseerijad. Pärme ja nende saadusi kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses ja biotehnoloogias. Evolutsiooni käigus suhteliselt vara lahknenud ja niinimetatud ebatraditsiooniliste ehk pagaripärmist (Saccharomyces cerevisiae’st) evolutsiooniliselt kaugemate pärmide ensüüme ei ole palju uuritud, mistõttu on nende valkude omaduste kohta vähe teada. Ebatraditsiooniliste pärmide ensüümidel võib olla biokeemilisi omadusi, mis pagaripärmi vastavatel ensüümidel puuduvad, ning nende uurimine võib anda teadmisi potentsiaalsete eellasensüümide tunnuste kohta ning kuidas on toimunud ensüümide evolutsioon. Eellasensüümid on tänapäevaste ensüümide tekkel esinenud vahevormid, millel võisid olla praegu olemasolevatest ensüümidest mõnevõrra teistsugused substaadieelistused ja töömehhanismid. Erinevate pärmiliikide ensüümide biokeemiliste omaduste kindlakstegemine võib […]
27.10.2021
Noorte vaimse tervise halvenemine on üha kasvav probleem. Näiteks võib tuua Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi uuringu, kus Eesti oli tahtliku enesevigastamisega Euroopas kolmandal kohal – tahtlikult oli end vigastanud 32,9% ehk kolmandik põhiharidusega õpilastest. Võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega edestasid Eestit vaid Prantsusmaa ja Saksamaa. Ravi oli nendest õpilastest saanud kõigest 1,5% (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, 2015). Samuti on vaimse tervise probleemide tõttu üsna tavaliseks saanud, et arstid määravad noortele rahusteid ja antidepressante – 2016. aastal tehtud uuringutes selgus, et 12–19-aastastele noorukitele oli tol aastal välja kirjutatud 10 385 rahusti ja antidepressandi retsepti. 2012. aastal oli […]