- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
04.10.2019
Arenev meditsiin ja aina kasvav uudishimu inimkeha ehituse ja talitluse vastu on viinud teadlased proteiinkinaaside (edaspidi PK) avastamiseni. Need ensüümid on ühed tähtsaimatest biokeemiliste reaktsioonide reguleerijatest, sest valke aktiveerides, moduleerides või inhibeerides võimaldavad just nemad täita proteiinidel oma funktsiooni. Nii on PK-de toimel võimalikud sellised rakuprotsessid nagu apoptoos, raku jagunemine, ainete lagundamine jpm ehk tänu neile ensüümidele on tagatud raku normaalne elutegevus. Paraku on igas süsteemis võimalikud vead, seda ka meis endis. Üsna sage on olukord, kus teatud ensüüm on muteerunud ja seega kaotanud funktsioneerimisvõime või täidab oma ülesannet vääralt. Selliste molekulide kõrge aktiivsuse tõttu on häiritud raku talitlus, süsteem […]
04.10.2019
Meie ümber on palju lugusid. Paljusid lugusid me kuuleme, palju läheb meist mööda. Paljud lood puudutavad meid, paljud jätavad külmaks. Mina kuulsin ja mind puudutas lugu, mida kuulsin Selja koolist. Loo rääkis meie peretuttav Leida Tõnutare, kui meenutas oma kooliaja algust. Tagantjärgi mõeldes ei oska ma öelda, kas see oli tema valgete täppidega punane esimese koolipäeva sitsikleit, meenutus erilisest koolimajale omasest lõhnast või õnnetunne kingituseks saadud noodivihikust, mis mind paelus ja hämmastas. Kuidas on võimalik mäletada 76 aasta taguseid mälestusi nii detailselt? Mõistsin, et see on lugu, millest tahan rohkem teada. Soovisin talletada oma kodukoha kultuuripärandit, kuna põlvkond, kes neid […]
28.05.2019
Silmanägemist mõjutavad erinevad aspektid. Võib oletada, et tänapäeva inimesed ei ole kõigist neist teadlikud ja seega ei hoita enda silmi. Nüüd ohustab silmanägemist ka tehnoloogia, näiteks on suur oht silmade tervisele nutiseadmetest kiirgav sinivalgus. Sellest teadmisest saadi inspiratsiooni küsimustiku koostamiseks, et analüüsida, kas õpilased teavad, millised tegevused silmi kahjustavad ja kas nende silmanägemine võib halveneda teadmatusest tekkinud harjumuste pärast. Uurimistöö eesmärk on pöörata tähelepanu Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste silmanägemisele ja analüüsida nende harjumusi, mis mõjutavad silmanägemist. Lisaks uurida spetsialistidelt, kuidas nutiseadmed inimese silma mõjutavad ja milliseid ohte on veel olemas silmanägemisele. Töö koosneb viiest peatükist, millest esimeses kirjeldatakse silma […]
28.05.2019
Haigla pakub oma töötajatele võimalust saada tasuta gripivaktsiini, kuid sellest hoolimata on soostumus vaktsineerimisega olemasolevate andmete põhjal madal. 2017. aasta sügisel oli arstide hulgas vaktsineerituid 62%, kuid ülejäänud töötajate kohta andmed puudusid. Kuna gripp on väga nakkav nakkushaigus, võib vaktsineerimata haiglapersonal kanda haiguse üle patsientidele, kes võivad samuti vaktsineerimata olles kaasuvate haiguste tõttu põdeda grippi tavapärasest raskemalt. Lisaks sellele on gripp tervishoiutöötajate peamine töölt puudumise põhjus, eriti talvekuudel, mil nõudlus arstiabi järele on aasta jooksul kõige suurem (Durando, Alicino, Dini et al., 2016, 1). Terviseameti andmetel võib raske gripijuhu ravi ulatuda üle 4600 euro. Eestis haigestub aastas grippi hinnanguliselt 50 […]
28.05.2019
Uurimistöö „Inimeste teadlikkus mahetoidust ja taimekaitsevahendite jääkidest tavatoidus“ eesmärk on välja selgitada, mida teavad inimesed mahetoidust, kas ja kui palju seda tarbitakse ning kas ollakse teadlikud toidu tootmise meetoditest, mida kasutatakse tavapõllumajanduses. Hirmutav fakt, et igal aastal kasutatakse Euroopas ligikaudu 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, teeb samuti töö autorile muret. Liigse kasutamisega seatakse ohtu nii põhjavesi, loom- ja inimorganismid kui ka looduslik mitmekesisus. Suureneb ka resistentsuse oht. (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2012; Maasik, 2013; Rannap, 2013, lk 101) Kuna kõik inimesed sõltuvad loodusest ja põllumajandusest, siis tuleb tagada esimese säilimine ja viimase jätkusuutlikkus. Teema osutus valituks, kuna põllumajandus, loodus ja keskkond on […]
28.05.2019
Uurimistöö teema valikul lähtuti autostuvas maailmas aina süvenevast vajadusest muuta transpordiviise keskkonnasäästlikumaks ja efektiivsemaks ning inimeste elustiili tervislikumaks. Viisidel, mida kasutatakse kooli liikumisel, on otsene mõju ümbritsevale keskkonnale ja õpilaste tervisele. Seetõttu on oluline suurendada õpilaste teadlikkust liikumisviiside mõjudest, et suunata neid tegema transpordiliigi valikul keskkonnasäästlikke ja tervislikke valikuid. Autori andmetel ei ole Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpilaste seas varem sellisel teemal uuringuid tehtud, küll aga on sarnaseid uuringuid tehtud teistes koolides. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millised on Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 10.–12. klasside õpilaste transpordieelistused kooli liikumisel ja neid mõjutavad tegurid ning kui oluliseks peavad õpilased liikumisviiside mõju tervisele ja […]
28.05.2019
Minu loovtöö on linoollõige Tartu Mart Reiniku Kooli vanemast koolihoonest, mis põhineb fotol 1930. aastatest. Üks põhjuseid, miks valisin linoollõike tehnika, on see, et mu hobi on kunst ja joonistamine. Linoollõige on uus ja huvitav tehnika, mida ma polnud seni proovinud. Teine põhjus on see, et linoollõige kui graafikaliik aitab tähelepanu pöörata vana koolihoone arhitektuurile ja selle erinevatele ehitusjärkudele. See on üks väheseid teadaolevaid fotojäädvustusi 1930. aastatest Mart Reiniku Kooli hoonest. Näiteks võib tähelepanelikul vaatlemisel märgata nii vanal fotol kui ka tänapäeval, kuidas koolihoone kahte korrust eraldab katusekarniis. Katusekarniis fassaadi keskosas viitab ajale, kui kool oli veel ühekorruseline. Lisaks leidub […]