03.10.2025

KÕRVAKLAPPIDE KASUTAMINE JA TEADLIKKUS SELLEGA SEONDUVATEST TERVISERISKIDEST GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE NÄITEL

Kõrvaklappide kasutamine on tänapäeva noorte seas laialt levinud, kuid sellega võivad olla seotud ka tõsised terviseriskid. Paraku puudub teave selle kohta, kuivõrd on noored nendest riskidest teadlikud ja kas nende kõrvaklappide kasutamise harjumused on ohutud. Autor valis oma töö teemaks „Kõrvaklappide kasutamine ja teadlikkus sellega seonduvatest terviseriskidest Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistide näitel“. Teema valikut mõjutas autori isiklik kogemus kõrvaklappide kasutamisest tekkinud kuulmiskahjustusega, mille põhjuseks oli suures osas teadmatus.
03.10.2025

ERINEVATE KAPSIIDIVALKUDEGA PAKITUD ADENOASSOTSIEERITUD VIIRUSVEKTORITE NAKATUMISVÕIME MÕÕTMINE KOEKULTUURIDES

Käesoleva uurimistöö eesmärk on konstrueerida esmalt platvorm erinevatest plasmiidsetest DNA konstruktidest, mis võimaldaks lihtsa vaevaga muuta AAV kapsiidide järjestusi; teiseks, kasutades reportergeeni ekspresseerivat AAV vektorit, pakkida AAV erinevate kapsiidivalkudega ning nakatada nendega erinevaid rakuliine koekultuuris. Määrates rakku sisenenud ning seal ekspresseerunud AAV-ga kantava geneetilise materjali hulka, loodetakse saada vastus töö peamisele uurimisküsimusele – kui hästi arendatav AAV-de modifitseerimisplatvorm toimib ja kas seda on mugav kasutada.
03.10.2025

INIMTEGEVUSE MÕJU KESKKONNALE INDIKAATORLIIGI HARILIK SAARMAS (LUTRA LUTRA) NÄITEL

2024. aastal valiti Eesti aasta loomaks harilik saarmas (Lutra lutra), kelle populatsioon on pärast suuri arvukuse kõikumisi Eestis taastunud. Veekogul elav saarmas annab tunnistust naabruskonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga elukeskkonna halvenemisest. Aasta loomaks valiti saarmas just selleks, et rõhutada selle ainulaadse liigi tähtsust ning suurendada teadlikkust tema elupaikade kaitsest ja säilitamisest. Rahvasuus ja võro keeles on saarmas tuntud kui udras, sageli kutsutakse teda ka vetehundiks.
03.10.2025

RUKKIRÄÄGU ARVUKUSE SÕLTUMINE ILMA PARAMEETRITEST EESTI ELUSLOODUSE RIIKLIKU SEIRE ANDMETEL 2020–2024

Lindude rändeks on eriti olulised temperatuuritingimused, mis mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt lindude rände kulgu. Paljud linnuliigid ootavad enne rändele asumist kindlaid, just sellele liigile soodsaid ilmatingimusi. Kui juhtub, et mõne kalendriaasta ilm on rändeteel pilvine ja vihmane, võib ränne mõneks ajaks pidurduda – linnud teevad sobivas kohas rändepeatuse ning jõuavad Eestis asuvatele pesitsusaladele keskmisest hiljem või üldse mitte. Loovtöös vaadeldakse, kuivõrd mõjutab saabumis- ja pesitsusaegne ilm rukkirääkude arvukust. Töö autor oletab, et nii nagu paljude linnuliikide puhul, sõltub ka rukkirääkude arvukus saabumis- ja pesitsusaegsest ilmast, eeskätt sademete hulgast ning õhutemperatuurist.
03.10.2025

PÄIKESEPATAREIDE PARAMEETRITE MÕÕTMINE TEHISVALGUSES Cu2Zn(Sn1-xGex)S4 NÄITEL

Uurimistöö eesmärk on analüüsida tehisvalguse mõju päikesepatareide kasuteguritele. Uurimisobjekt on kesteriidist Cu2Zn(Sn,Ge)S4 valmistatud monoterakiht-päikesepatareide seeria, mille absorbermaterjalis on muudetud Sn ja Ge suhet. Eesmärgi saavutamiseks mõõdetakse töö käigus päikesepatareide volt-amper karakteristikud päikesevalgust jäljendavates tingimustes (tähisega AM 3.0) ning erinevate LED-lampide (2700 K, 4000 K, 6500 K) valguses ehk tehistingimustes. Andmete põhjal saab arvutada või leida neli parameetrit (efektiivsus ehk kasutegur, täituvusaste, avatud ahela pinge, lühisvoolu tihedus), mis võimaldavad võrrelda erinevate valgusallikate mõju uuritavatele päikesepatareidele.
15.10.2024

Akadeemiake erinumber/2023 (45)

Õpilaste teadusajakirja Akadeemiake toimetusel on suur rõõm, et koostöös Eesti Teadusagentuuriga on ilmunud järjekorras teine erinumber, mis toob lugejate ette auhinnatud ja väljapaistvaid õpilasuurimusi ja loovtöid. Mõned uudse lähenemisega tööd ja nende tarmukad autorid on juba silma paistnud ka rahvusvahelisel tasemel, näidates Eesti õpilasuurimuste kõrgtaset. Seekordne erinumber tutvustab taaskord õpilaste mitmekesist huvi Eesti looduse, kultuuri ning tehnika ja meedia- ja ühiskonnauuringute vastu. Akadeemiakese toimetuse poolt pakume välja reaktsioonisegu, mis meie hinnangul loob viljaka keskkonna suurepäraste uurimuste valmimiseks: Seejärel sega segu mõõduka tempoga ning jäta aega marineerumiseks ja järelvalmimiseks. Mõningase aja, küpsetava arutelu ning hoolika vormimise tulemusena valmib üks äge õpilasuurimus! […]
13.10.2024

VASTUVÕTTUDE MENÜÜD KUI RIIGI VISIITKAART JA NENDE MUUTUMINE AJAS EESTI VABARIIGI NÄITEL

Siinse uurimistöö teema on „Vastuvõttude menüüd kui riigi visiitkaart ja nende muutumine ajas Eesti Vabariigi näitel“. Uurimistöö idee sai alguse koolis toimunud rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia mooduli kursusest „Diplomaatiline protokoll ja etikett“, kus kursuse juhendaja diplomaat Silver Loit rääkis diplomaatilistest vastuvõttudest. Kursuse käigus tutvusime Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi aegsete menüükaartidega, mis on säilinud Rahvusarhiivis. Menüüd pakkusid mulle suurt huvi ning tekkis mõte võrrelda kahe maailmasõja vahelisi vastuvõttude menüükaarte tänapäevaste riiklike vastuvõttude menüükaartidega ja analüüsida menüüde muutumist ajas. See saigi minu uurimistöö eesmärgiks.
13.10.2024

VABADUSSÕJAS LANGENUD TALLINNA ÕPETAJATE JA ÕPILASTE MÄLESTUSSAMBA REAALI POISS 3D-MUDELI DIGITAALSEL KUJUL SÄILITAMINE

Reaali Poiss on Eesti üks tuntumaid ja olulisemaid monumente, millel on Eesti kultuuris ja ajaloos märgiline tähtsus. Ferdi Sannamehe skulptuur on püstitatud vabadussõjas langenud kooliõpilaste ja õpetajate mälestuseks ning saanud tuntuimaks Eesti vabaduse eest võidelnute mälestusmärgiks. Kahel korral aastas – Vabariigi aastapäeval ja Tartu rahu aastapäeval – kogunetakse selle monumendi juurde pidulikult tähistama eestlaste vabadust ja selle nimel toodud ohvreid. Samuti on tegu Eestit külastavate kõrgetasemeliste välisdelegatsioonide peatuskohaga, kus riigijuhtidel on tavaks panna pärg mälestamaks ja tunnustamaks Eesti vabadusvõitlust. Arvestades monumendi tähtsust Reaalkooli kogukonnale ja Eesti rahvale ning nüüdisaegseid tehnoloogilisi võimalusi, tahtsin luua kujust digitaalse mudeli. Kuna Reaali Poissi on […]